1 / 17

Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga

Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga. Katrin Kokk. Üldiseks taustainfoks kahe riigi kohta Eesti Bulgaaria. Parlamentaarsed vabariigid (põhiseadus 1992) Euroopa Liidu liige – 2004 NATO liige – 2004 Rahvaarv – 1,29 miljonit SKP elaniku koh­­ta 21060 USD

keira
Download Presentation

Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga Katrin Kokk

  2. Üldiseks taustainfoks kahe riigi kohtaEestiBulgaaria • Parlamentaarsed vabariigid (põhiseadus 1992) • Euroopa Liidu liige – 2004 • NATO liige – 2004 • Rahvaarv – 1,29 miljonit • SKP elaniku koh­­ta 21060 USD • Haridus­ku­lutused SKP-st 6,09% • Enamus õpilastest õpivad riiklikult hallatavates koolides – 97% • Õpilaste arv ühe õpetaja kohta põhikoolis – 12,3 • Kooli­tüü­pi­de võrgustikul ühesugused tun­­nusjooned • uus põhiseadus 1991 • 2007 • 2004 • 7,28 miljonit • 13500 USD • 4,58% • 98% • 12,3

  3. Bulgaaria koolisüsteem • 12 aastat vältav üldharidus on jagatud kolmeks 4-aastaseks astmeks, meil neljaks 3-aastaseks astmeks • Bulgaarias on hulgaliselt spetsialiseeritud gümnaa­siume (vastuvõtt testide alusel, peale 7. või 8. kl; eraldi õppekava) • Bulgaarias koolikohustus õpilastele vanuses 7–16 eluaastat; kohustuslik on läbida põhihariduse 8 klassi (Eestis 7–17; 9 klassi) • Kooliaasta algab 15. septembril, kestab 34 nädalat

  4. Tulemused rahvusvahelistes võrdlus-uuringutes ja matemaatika­olüm­pi­aadil EestiBulgaaria • TIMSS 2003 8. 27. • PISA 2009 17. 46. • IMO 40.–73. aastani 20051.–11. (parim 37., 2001) hiljem 9.–21. koht

  5. 2009. aasta PISA matemaatika (õpilaste jaotumine saavutustaseme lõikes)

  6. Bulgaaria põhikooli matemaatika ainekava • Üldhariduskooli matemaatika ainekava kehtib alates 1999.a. • Üldist õppekavaarendust iseloo­mustab pidev muutmine ja täiendamine (olulisemad üm­ber­korraldused 2002, 2004, 2006), on põhjustanud nu­ri­naid ka elanikkonna hulgas • Matemaatika ainekava on lahti kirjutatud klasside kaupa • 2006. aastal vastu võetud matemaatika, informaatika ja infotehnoloogia aine­kavade muudatuste määruses on kolme aine aine­kavad esitatud kooli­astmete kaupa. • Sellesmääruses rõhutatakse erili­selt reaalainete olulisust, fikseeritakse kolme aine ainetevahelised seosed, aineid läbivad ühised mõisted, õppemeetodid, teemad

  7. Matemaatika klasside kaupa esitatud ainekava ülesehitus Sisaldab: • matemaatikaõpetuse üldregulatsiooni • õpieesmärke (esitatud ainekesksemalt kui meil) • oodatavaid õpitulemusi (vt õpitulemuste maatrikstabel; oodatavate õpi­­­tu­­le­muste nivoo on täpselt ja detailselt lahti kirjutatud) • õppesisukirjeldust (teemad, mõisted, kontekst ja tegevused, ainete­vahe­li­sed seosed) (detailselt lahti kirjutatud) • tagasiside ja hindamise juhtnööre (väga üldsõnalist laadi) • metoodilisi juhiseid (vägaüldsõnalised)

  8. Väljavõte Bulgaaria 5. klassi ainekavast. Nn õpitulemuste maatrikstabel

  9. Klasside kaupa esitatud ainekava peamistest rõhuasetustest ja ülesehituse printsiipidest • Prioriteetideks süsteemsete teadmiste, tervikliku pildi ja teatud mõtlemisviisi kujundamine • kogu murd­arvude käsitlus on 5. klassis (tehted harilike murdudega, kümnend­mur­dudega ning nn segaülesanded) • Matemaatika on modelleerimise vahendiks. Alates 1. klassist on ainekavas teemavaldkond Modelleerimine, mille ees-märgiks on kasvatada õppijas oskust nä­ha matemaatikat kui mudeldamise vahendit • kuidas tekstülesannet modelleerida arvutusülesandeks; kuidas arvude ja suuruste proportsioone võrde­ga modelleerida jne • Suur tähe­lepanu pööratakse loogilise mõtlemise kujun­da­mi­sele.Progümnaasiumison ainekavasse sisse toodud uus teemavaldkond Loogi­li­ne mõtlemine. • 5. klassi õpilane oskab näha loogilist seost “kui …, siis ...” ku­jun­­dite ümbermõõdu ja pindala käsitlemisel; 6. klassis nõutakse geo­meet­­­r­i­lis­te kehade õppimisel oskust põhjendada konkreetsete otsustuste tõe­sust/­väärust; 8. klassis tuleb mõista loogikatehete “ja”, “või” tähendust ja osa­ta neid õigesti kasutada ahel­võr­ratuste ja võrratuste lahendamisel jne

  10. Klasside kaupa esitatud ainekava peamistest rõhuasetustest ja ülesehituse printsiipidest • Tegeletakse süsteemselt tõestamise õpetamisega alates 7. kl • Kujundatakse kõrgeid tehnilisi oskusi • korrapärane prisma, püramiid, silinder, koonus – oskab leida ja arvutada kujun­dite ja kehade ümbermõõtu, pindala, ruumala ning vastavast valemist avaldada ja seejärel arvutada vajaminevat (joon)elementi(6. kl). Meil 9. kl • Rohkesti tähelepanu suunatakse ainesiseste seoste loomisele, vähe kajastu­vad ainekavas matemaatika rakendamisoskused teistes valdkondades. • Ainekavale on omane spiraalsus, mida rakendatakse aga ennekõike põhi­os­kus­te kujundamiseks. • I kooliastmes on peamiseks eesmärgiks hea arvutusoskusekujundamine • II kooliastmes geomeetria põhitõdede omandamine ning selle baasil tõestamise, kui matemaatika põhiuurimisvahendi algtõdede omandamine. • Üksikasjaliselt fikseeritud õpitulemustega annab õppekava täpseid suuni­seid, mida õpetamisel silmas pidada

  11. Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Erinev õppeaeg. Põhi­hariduslikumiinimumiandmisele matemaatikas kulub • Eestis 9 õppeaasta jooksul 1260 koo­­litundi • Bulgaarias 8 õppeaasta jooksul 1020 õppetundi s.o 240 tundi vä­hem (I astmes 14 õppetundi, II astmes (5.–8. kl) 86 tundi vähem) • Erinev detailsuse aste. • Bulgaarias on mate­maa­ti­ka aine­kava esitatud klasside lõikes, sisaldab 88 lk teksti ning annab täp­sed suunised, mi­da ja kuidas antud klassis käsitleda • Eesti ainekava ma­hub 23 lk, on üldisemat laadi, kooliastmeti fikseeritud do­kument ning ei sisalda nii selgeid juhtnööre ja detailseid õpi­tu­le­mus­te kirjel­du­­si • Lõimingud • Eestil on matemaatika lõimingud teiste aine­vald­kon­da­dega ja üldis­te õpieesmärkidega (üld- ja valdkonnapädevustega, läbivate tee­ma­dega) ke­nas­­ti lahti kirjutatud. • Bulgaaria ainekavas on lõimingud väga napi­sõ­na­lised ja for­maal­sed. Küll on neil aga kõikide matemaatika tee­ma­de­ga lõimitud nn läbivad tee­mavaldkonnad Modelleerimine ja Loogiline mõtlemine.

  12. Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Bulgaaria aine­ka­vas on õpitulemused sõnastatud ainekeskselt, Eesti ainekavas õpilasekeskselt • Kahe riigi matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrreldes (nii ter­vik­­­tee­made kui konkreetsete mõistete lõikes) võib täheldada järgmisi erinevusi:

  13. Bulgaaria ja Eesti põhikooli matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrdlus

  14. Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Bulgaaria aine­ka­vas on õpitulemused sõnastatud ainekeskselt, Eesti ainekavas õpilasekeskselt • Kahe riigi matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrreldes (nii ter­vik­­­tee­made kui konkreetsete mõistete lõikes) võib täheldada järgmisi erinevusi: • Bulgaaria põhikooli õppesisu on mahukam tee­made arvu • ma­terjali käsitlemise sügavusepoolest • sealjuures on ka­sutada vähem õppetunde • eriti üle­koor­ma­tud on II koo­li­astme (progümnaasiumi) õppesisu • Bulgaa­rias käsitletakse paljusid teema­sid õppeaasta võrra vara­ja­se­mas klassis kui Eestis • protsentarvutust käsitletakse Eestis pikema perioodi jooksul ja hiljem (6.–7. kl), Bulgaa­rias 5. klassis • stereomeetria teemat käsitletakse Bulgaarias väga varakult (5.–6. kl) ja põhja­li­kult, Eestis ca 3-aastase „hilinemisega“

  15. Kokkuvõtteks • Kahe riigi kohustusliku matemaatikahariduse sisu ja maht on üs­­na võrd­se kaaluga, kui võrdleme kooliastmeti lahti kirjutatud ainekavu • Erinevus on ainult aasta võrra erinevas õp­pe­­­ajas • Võrreldes klasside kaupa esi­tatud ainekava Eesti ainekava valdkonnaraamatu põ­hi­se tõlgendusega, siis on Bul­gaa­ria ainekava ka sisutihedam nii mõistete hulga kui materjali käsitlemise sügavuse poolest • Eesti õppekava on oluliselt liht­sam Bulgaaria õppekavast • Mille üle rõõmustada? • Mida teistelt õppida tasuks?

  16. Tänan tähelepanu eest!

More Related