170 likes | 434 Views
Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga. Katrin Kokk. Üldiseks taustainfoks kahe riigi kohta Eesti Bulgaaria. Parlamentaarsed vabariigid (põhiseadus 1992) Euroopa Liidu liige – 2004 NATO liige – 2004 Rahvaarv – 1,29 miljonit SKP elaniku kohta 21060 USD
E N D
Põhikooli matemaatika ainekavade võrdlus: Eesti võrrelduna Bulgaariaga Katrin Kokk
Üldiseks taustainfoks kahe riigi kohtaEestiBulgaaria • Parlamentaarsed vabariigid (põhiseadus 1992) • Euroopa Liidu liige – 2004 • NATO liige – 2004 • Rahvaarv – 1,29 miljonit • SKP elaniku kohta 21060 USD • Hariduskulutused SKP-st 6,09% • Enamus õpilastest õpivad riiklikult hallatavates koolides – 97% • Õpilaste arv ühe õpetaja kohta põhikoolis – 12,3 • Koolitüüpide võrgustikul ühesugused tunnusjooned • uus põhiseadus 1991 • 2007 • 2004 • 7,28 miljonit • 13500 USD • 4,58% • 98% • 12,3
Bulgaaria koolisüsteem • 12 aastat vältav üldharidus on jagatud kolmeks 4-aastaseks astmeks, meil neljaks 3-aastaseks astmeks • Bulgaarias on hulgaliselt spetsialiseeritud gümnaasiume (vastuvõtt testide alusel, peale 7. või 8. kl; eraldi õppekava) • Bulgaarias koolikohustus õpilastele vanuses 7–16 eluaastat; kohustuslik on läbida põhihariduse 8 klassi (Eestis 7–17; 9 klassi) • Kooliaasta algab 15. septembril, kestab 34 nädalat
Tulemused rahvusvahelistes võrdlus-uuringutes ja matemaatikaolümpiaadil EestiBulgaaria • TIMSS 2003 8. 27. • PISA 2009 17. 46. • IMO 40.–73. aastani 20051.–11. (parim 37., 2001) hiljem 9.–21. koht
2009. aasta PISA matemaatika (õpilaste jaotumine saavutustaseme lõikes)
Bulgaaria põhikooli matemaatika ainekava • Üldhariduskooli matemaatika ainekava kehtib alates 1999.a. • Üldist õppekavaarendust iseloomustab pidev muutmine ja täiendamine (olulisemad ümberkorraldused 2002, 2004, 2006), on põhjustanud nurinaid ka elanikkonna hulgas • Matemaatika ainekava on lahti kirjutatud klasside kaupa • 2006. aastal vastu võetud matemaatika, informaatika ja infotehnoloogia ainekavade muudatuste määruses on kolme aine ainekavad esitatud kooliastmete kaupa. • Sellesmääruses rõhutatakse eriliselt reaalainete olulisust, fikseeritakse kolme aine ainetevahelised seosed, aineid läbivad ühised mõisted, õppemeetodid, teemad
Matemaatika klasside kaupa esitatud ainekava ülesehitus Sisaldab: • matemaatikaõpetuse üldregulatsiooni • õpieesmärke (esitatud ainekesksemalt kui meil) • oodatavaid õpitulemusi (vt õpitulemuste maatrikstabel; oodatavate õpitulemuste nivoo on täpselt ja detailselt lahti kirjutatud) • õppesisukirjeldust (teemad, mõisted, kontekst ja tegevused, ainetevahelised seosed) (detailselt lahti kirjutatud) • tagasiside ja hindamise juhtnööre (väga üldsõnalist laadi) • metoodilisi juhiseid (vägaüldsõnalised)
Väljavõte Bulgaaria 5. klassi ainekavast. Nn õpitulemuste maatrikstabel
Klasside kaupa esitatud ainekava peamistest rõhuasetustest ja ülesehituse printsiipidest • Prioriteetideks süsteemsete teadmiste, tervikliku pildi ja teatud mõtlemisviisi kujundamine • kogu murdarvude käsitlus on 5. klassis (tehted harilike murdudega, kümnendmurdudega ning nn segaülesanded) • Matemaatika on modelleerimise vahendiks. Alates 1. klassist on ainekavas teemavaldkond Modelleerimine, mille ees-märgiks on kasvatada õppijas oskust näha matemaatikat kui mudeldamise vahendit • kuidas tekstülesannet modelleerida arvutusülesandeks; kuidas arvude ja suuruste proportsioone võrdega modelleerida jne • Suur tähelepanu pööratakse loogilise mõtlemise kujundamisele.Progümnaasiumison ainekavasse sisse toodud uus teemavaldkond Loogiline mõtlemine. • 5. klassi õpilane oskab näha loogilist seost “kui …, siis ...” kujundite ümbermõõdu ja pindala käsitlemisel; 6. klassis nõutakse geomeetriliste kehade õppimisel oskust põhjendada konkreetsete otsustuste tõesust/väärust; 8. klassis tuleb mõista loogikatehete “ja”, “või” tähendust ja osata neid õigesti kasutada ahelvõrratuste ja võrratuste lahendamisel jne
Klasside kaupa esitatud ainekava peamistest rõhuasetustest ja ülesehituse printsiipidest • Tegeletakse süsteemselt tõestamise õpetamisega alates 7. kl • Kujundatakse kõrgeid tehnilisi oskusi • korrapärane prisma, püramiid, silinder, koonus – oskab leida ja arvutada kujundite ja kehade ümbermõõtu, pindala, ruumala ning vastavast valemist avaldada ja seejärel arvutada vajaminevat (joon)elementi(6. kl). Meil 9. kl • Rohkesti tähelepanu suunatakse ainesiseste seoste loomisele, vähe kajastuvad ainekavas matemaatika rakendamisoskused teistes valdkondades. • Ainekavale on omane spiraalsus, mida rakendatakse aga ennekõike põhioskuste kujundamiseks. • I kooliastmes on peamiseks eesmärgiks hea arvutusoskusekujundamine • II kooliastmes geomeetria põhitõdede omandamine ning selle baasil tõestamise, kui matemaatika põhiuurimisvahendi algtõdede omandamine. • Üksikasjaliselt fikseeritud õpitulemustega annab õppekava täpseid suuniseid, mida õpetamisel silmas pidada
Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Erinev õppeaeg. Põhihariduslikumiinimumiandmisele matemaatikas kulub • Eestis 9 õppeaasta jooksul 1260 koolitundi • Bulgaarias 8 õppeaasta jooksul 1020 õppetundi s.o 240 tundi vähem (I astmes 14 õppetundi, II astmes (5.–8. kl) 86 tundi vähem) • Erinev detailsuse aste. • Bulgaarias on matemaatika ainekava esitatud klasside lõikes, sisaldab 88 lk teksti ning annab täpsed suunised, mida ja kuidas antud klassis käsitleda • Eesti ainekava mahub 23 lk, on üldisemat laadi, kooliastmeti fikseeritud dokument ning ei sisalda nii selgeid juhtnööre ja detailseid õpitulemuste kirjeldusi • Lõimingud • Eestil on matemaatika lõimingud teiste ainevaldkondadega ja üldiste õpieesmärkidega (üld- ja valdkonnapädevustega, läbivate teemadega) kenasti lahti kirjutatud. • Bulgaaria ainekavas on lõimingud väga napisõnalised ja formaalsed. Küll on neil aga kõikide matemaatika teemadega lõimitud nn läbivad teemavaldkonnad Modelleerimine ja Loogiline mõtlemine.
Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Bulgaaria ainekavas on õpitulemused sõnastatud ainekeskselt, Eesti ainekavas õpilasekeskselt • Kahe riigi matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrreldes (nii tervikteemade kui konkreetsete mõistete lõikes) võib täheldada järgmisi erinevusi:
Bulgaaria ja Eesti põhikooli matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrdlus
Bulgaaria ja Eesti matemaatika ainekavade erinevustest • Bulgaaria ainekavas on õpitulemused sõnastatud ainekeskselt, Eesti ainekavas õpilasekeskselt • Kahe riigi matemaatika miinimumainekavade õppesisu võrreldes (nii tervikteemade kui konkreetsete mõistete lõikes) võib täheldada järgmisi erinevusi: • Bulgaaria põhikooli õppesisu on mahukam teemade arvu • materjali käsitlemise sügavusepoolest • sealjuures on kasutada vähem õppetunde • eriti ülekoormatud on II kooliastme (progümnaasiumi) õppesisu • Bulgaarias käsitletakse paljusid teemasid õppeaasta võrra varajasemas klassis kui Eestis • protsentarvutust käsitletakse Eestis pikema perioodi jooksul ja hiljem (6.–7. kl), Bulgaarias 5. klassis • stereomeetria teemat käsitletakse Bulgaarias väga varakult (5.–6. kl) ja põhjalikult, Eestis ca 3-aastase „hilinemisega“
Kokkuvõtteks • Kahe riigi kohustusliku matemaatikahariduse sisu ja maht on üsna võrdse kaaluga, kui võrdleme kooliastmeti lahti kirjutatud ainekavu • Erinevus on ainult aasta võrra erinevas õppeajas • Võrreldes klasside kaupa esitatud ainekava Eesti ainekava valdkonnaraamatu põhise tõlgendusega, siis on Bulgaaria ainekava ka sisutihedam nii mõistete hulga kui materjali käsitlemise sügavuse poolest • Eesti õppekava on oluliselt lihtsam Bulgaaria õppekavast • Mille üle rõõmustada? • Mida teistelt õppida tasuks?