SISERIIKLIKUD toetused 2009 Arpo Kullerkupp SA Erametsakeskus 2009

1. SISERIIKLIKUD toetused 2009 Arpo Kullerkupp SA Erametsakeskus 2009

2. 2008. a väljamaksed

3. 2009 aasta toetuste eelarve Toetused erametsaomanikele: • Erametsaomanike nõustamine 6 293 893 kr • Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus11 025 000 kr • Metsa uuendamine 13 721 783 kr • Pärandkultuuri säilitamise toetus 480 800 kr • VEP 2 129 300 kr

4. 2009 aasta toetuste eelarve Toetused metsaühistutele: • Metsaühistu toetus 4 603 716 • Metsaühistu baasraha 1 200 000 • Piirkondlike tugiisikute 4 800 000 rakendamine • Tugisüsteemi arendamine 8 478 463

5. 2009 aasta toetustest • Põhimõttelised muudatused: • HINDAMISKRITEERIUMID • Eelistatakse metsaühistuid ja eraisikuid • Eelistatakse suuremaid ühistuid • PIIRMÄÄRAD TOETUSE SAAJA KOHTA • Nõustamisel 15 h aastas • Metsa uuendamisel 45 ha aastas • TOETUSE MÄÄRAD • VTA teatis VAID ETTEVÕTJATELE

6. Toetuste liigid ja taotluse esitamise tähtpäevad

7. 2009 aasta toetustest • EMK teeb taotlemise lihtsamaks sh vähendatakse nõutavate dokumentide hulka. • Ei nõua metsateatiseid • Ei nõua väljamaksetaotlust • Koostatakse juhendid abiks taotluse esitamisel, sh vormide täidetud näidised • Ei nõua vähese tähtsusega abi teatist füüsiliselt isikult ning järgmiste toetuste puhul üldse: metsa inventeerimise ja MMK koostamise toetus, pärandkultuuri säilitamise toetus, piirkondliku tugiisiku toetus

8. Toetust saab taotleda: • Erametsaomanik, kes on füüsilineja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. • Metsaühistu oma liikmete esindajana erametsaomanike omandis oleva metsamaa kohta või metsaühistuna iseendale - Metsaühistu on metsaseaduse definitsiooni järgi: mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.”

9. Toetust saab taotleda: • Metsaühistu saab toetusi taotleda ühistule kuuluval metsamaal tehtava töö jaoks või esindajana oma liikmetele, nendele kuuluval metsamaal tehtava töö jaoks. • Kogub kokku metsaomanike soovid • Vormistab vajalikud dokumendid • Esitab taotluse ja muud dokumendid EMKle • Vahendab toetused metsaomanikele edasi

10. TOETUSE TAOTLEMINE • Nõutavad dokumendid on sätestatakse EMK korras: • Taotlus • Vähese tähtsusega abi teatis (ettevõtted, FIEd) • Lisadokumendid vastavalt toetuse liigile: • Nimekiri • Aruanne • Kuludokumendid

11. Nõuded taotlejale • taotleja ja toetuse saaja peab olema maksuvõimeline, tema vara ei tohi olla sekvestreeritud ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; • täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas; • kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt; • toetuse saajale (st ettevõtted, FIEd) viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei ületa koos taotluse raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 krooni;

12. Hindamiskriteeriumid • Rakendatakse juhul kui taotletavate toetuste summa ületab vastava toetuse liigi eelarve vahendeid – st kui taotletakse rohkem kui selleks on EMKl raha.

13. Hindamiskriteeriumid • Kõrgemaid hindepunkte saavad: • Metsaühistud, • kellel suurem liikmeskond, • esitavad suuremaid taotlusi, • kelle liikmete omandis rohkem metsamaad • Erametsaomanikud, • kes omab vähem metsamaad, • kes taotleb toetust väiksemale metsamaale.

14. Menetlemine • Tehtud tööde põhine menetlemine esitatakse taotlus → menetlemine (halduskontroll) - otsus tehakse 120 kalendripäeva jooksul (puuduste esinemisel antakse nende kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg) → toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul

15. Menetlemine • Broneeringupõhine menetlemine (2-etapiline) I etapp: esitatakse taotlus → taotluse menetlemine (halduskontroll) 120 k.p. jooksul (puuduste esinemisel antakse nende kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg) → sõlmitakse leping – taotleja allkirjastab 15 k.p jooksul al. lepingu saamisest→ Metsaomanik teostab tööd, esitab aruande ettenähtud tähtajaks

16. Menetlemine II etapp: aruande menetlemine (halduskontroll) - otsus tehakse 120 kalendripäeva jooksul (puuduste esinemisel antakse nende kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg) → toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul

17. TOETUSTEST

18. Metsa inventeerimisandmete ja metsamajandamiskava koostamise toetus • Metsaomanik tellib kõigepealt metsa inventeerimise ja soovi korral laseb koostada kava. Taotlus esitatakse EMKsse koos kuludokumentidega • EMK hüvitab vastavalt kehtestatud määrale kulud MÄÄRAD : kuni 100%, kuid mitte rohkem kui: 193 kr inventeeritud metsamaa hektari kohta; 248 kr/ha kohta kui koostati kava • Toetust saab 1 kord 10 aasta jooksul ning abi-kõlblikud on kuni 2 aastat tagasi registrisse kantud andmed.

19. Metsa inventeerimisandmete ja metsamajandamiskava koostamise toetus Taotleja esitab EMK-le: • Taotluse • Nimekirja • Arve koopia • Tasumist tõendav dokument

20. Metsa uuendamise toetus • Toetus mõeldud raielankide uuendamiseks • Taimede soetamine 80% (mitte rohkem kui 2,50kr/taime kohta) • Maapinna ettevalmistamine 1500 / 1000 kr/ha • Istutamine 2000 kr/ha • Hooldamine 1500 kr/ha (kuni 3a vanuses kultuuris) • Metsaühistu, erametsaomanik võib istutada ka enda maale enda kasvatatud metsakultiveerimismaterjali kui on olemas tegevusluba • Tööd peavad olema tehtud taotluse esitamise ajaks. • Taimede soetamisel ja maapinna ettevalmistamisel abikõlblikud ka eelmisel aastal tehtud kulud

21. Metsa uuendamise toetus Toetuse saamiseks esitab taotleja EMK-le: • Taotluse (lisa 1) • Nimekirja (lisa 6) • Kultiveerimismaterjali soetamise arve koopia • Tasumist tõendava dokumendi koopia

22. Metsa uuendamise toetus • Metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba omava isiku poolt allkirjastatud kehtiva hinnakirja, kui istutatakse endale kuuluvale metsamaale enda kasvatatud metsapuutaimi • Vähese tähtsuse abi teatis (lisa 2)* *Lisa 2 tuleb esitada ettevõtetel, FIEdel

23. Metsa uuendamise toetus • Kui metsakultuur on hävinenud loodusõnnetuse tõttu - pärast selle rajamist ja enne taotluse esitamise tähtpäeva või kui metsakultuur on hävinud toetuse väljamaksmisest 5.aasta jooksul → esitatakse EMK-le metsauuendusekspertiisi arvamuse (Keskkonnaametist) - on aluseks EMK-le toetuse väljamaksmiseks või toetuse tagasinõudmise menetluse mittealgatamiseks

24. Pärandkultuuri toetus • Pärandkultuuri toetus on mõeldud erinevate metsas asuvate pärandkultuuri objektide taastamiseks, hooldamiseks, eksponeerimiseks jne • Vajalik eelnevalt konsulendihinnang • Toetuse määr: kuni 80%, kuid mitte üle 50 000 kr objekti kohta aastas, sh: - metsaomanike oma töö – abikõlblik 10 000 kr ulatuses - konsulendi hinnang – 250 kr/h (mitte üle 15 h aastas)

25. Pärandkultuuri toetus Nõutavad dokumendid: • Taotlus (Lisa 1); • Konsulendi hinnang (Lisa 11); • Hinnapakkumine; • Objekti asukoha skeem; Toetuse saaja esitab EMK-le hiljemalt kuue kuu jooksul arvates toetuse andmise lepingu kättesaamisest tehtud tööde kohta aruande (Lisa 5), konsulendi hinnang tehtud tööde kohta ja omatöö puhul kulude kalkulatsiooni (Lisa 12).

26. Erametsaomanike nõustamise toetus • Tehtud tööde põhine. • Nõustamise toetuse taotluse esitab EMK-le metsaühistu. • Tasuta nõuande määr ühe nõuandja saaja kohta kalendriaastas kokku 15 tundi. • Metsaühistu ja konsulendi vahel peab olema eelnevalt sõlmitud leping. • Abikõlbulikud on ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal sõlmitud nõustamislepingu kulud.

27. Erametsaomanike nõustamise toetus Muudatused 2009. a: • Individuaalnõuande määr 400 kr/h • Kui individuaalnõuande maht on kuni 2 tundi, ei sõlmita nõustamislepingut ega hiljem ei esitata nõusaajale kirjalikku nõuannet. Ühe nõuande saaja kohta võib anda kuni 2 tundi.

28. Erametsaomanike nõustamise toetus Muudatused 2009. a.: • Kuni 2 tunnise nõuande korral peab konsulent pidama arvestust (Lisa 4, lisaks tavalisele ind.nõustamise aruandele on seal veel väiksemahulise nõustamise kirjalik aruande vorm). • Sel aastal ei maksta erametsaomanike nõustamise toetuse alt ühistule nõustamise korraldamise toetust (varem oli see 10% nõustamise toetusest)

29. Erametsaomanike nõustamise toetus Taotleja esitab EMK-le: • Taotluse (lisa 1) • Individuaalnõustamise aruande (lisa 4) • VTA-teatis ainult nõu saanud ettevõtjate kohta (AS, OÜ, FIE jne).

30. Vääriselupaiga kaitse leping • VEPde olemasolust on võimalik teada saada Keskkonnaametist, EMK-st ning Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse veebilehelt http://register.metsad.ee/avalik/ • Loe lisaks http://www.elfond.ee/teemad/mets/vep • Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimiseks võib erametsaomanik pöörduda Keskkonnaametisse aastaringselt.

31. Vääriselupaiga kaitse leping • Lepingu sõlmimisel osaleb erametsaomanik ja Erametsakeskuse esindaja. • Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad kulud maksab Erametsakeskus.

32. Kõik lepingus olevad tingimused tulenevad uuest määrusest (keskkonnaministri 09.02.2009. aasta määrus nr 10): • Näiteks on keelatud: metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied keskkonnateenistuse nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkketegemine. • Kinnisasja omanik kohustub tagama keskkonnaametile ning EMK esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks • Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekul lähevad üle kõik vääriselupaiga kaitseks sõlmitud õigused ja kohustused. • Lepingu rikkumisel tuleb lepingut rikkunud osapoolel tasuda leppetrahv, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Ennetähtaegse lõpetamise korral tuleb tagastada saadud tulu ning tasuda leppetrahv, mis moodustab 20% lepingu kogusummast. • Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu maksab EMK kinnisasja omanikule 20 aasta vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.

33. Metsaühistu toetus • Maksimaalne taotletav summa sõltub metsaühistu suurusest (arvestusega 1500 kr/liige NÄITEKS: Metsaühistu, millel on 40 liiget saab kokku taotleda maksimaalselt 40x1500=60 000 kr • Metsaühistu liikmete arvu arvestatakse taotlemisele eelneva kalendriaasta 31.detsembri seisuga. • NB! 2009 aastal arvestatakse liikmete seisu taotluse esitamise hetkel.

34. Metsaühistu toetus • Erametsaomanike rühmanõustamine - kuni 9000 kr ühe rühmanõustamise kohta; • Metsamajandusalane koostööprojekt - kuni 90%, mitte üle 150 000 kr/a; • Erametsanduse nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamine - kuni 90%, mitte üle 100 000 kr/a; • Koolimetsa asutamine ja tegevuse korraldamine. - kuni 50 000 kr/a

35. Metsaühistu toetus • Rühmanõustamise abikõlblikud kulud: lektoritasu, ruumi ja bürootehnika rentimine, teavitamine ja reklaam, teabematerjalid, nende trükkimine ja paljundamine, rühmanõustamise käigus toitlustamine, rühmanõustamise korraldamisega seotud transpordikulud • Metsamajandusalase koostööprojekti abikõlblikud kulud: metsamajandusalase projekti käivitamise või arendamisega seotud kulud, sh soetamis-, investeeringu ja ühistute ühinemisega seotud kulud

36. Metsaühistu toetus • Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise abikõlblikud kulud: metsandusalaste õppevahendite kulud, metsaregistri juurutamine, näidisalade ja õpperadade rajamise ning hooldamisega seotud kulud • Koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise abikõlblikud kulud: metsandusalased üritused, õppeklassi rajamine ja tegevuse korraldamine, koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud transpordikulu.

37. Metsaühistu toetus Toetuse taotlemiseks esitab taotleja EMK-le: • Taotluse (lisa 1) • Tegevuse kirjelduse (lisa 8) • Metsaühistu liikmete nimekirja (lisa 14) • VTA teatis

38. Metsaühistu toetus • Metsaühistu toetuse taotleja või toetuse saaja esitab kalendriaasta jooksul arvates toetuse andmise lepingu sõlmimisest tehtud tööde kohta EMK-le: • Aruande (lisa 5) • Vajadusel võrreldavad hinnapakkumised • Väljastatud arve ärakiri vastavalt õigusaktides toodud nõuetele ning selle tasumist tõendav dokument • Kinnitatud soetatava vahendi, seadme, rajatava objekti vm kasutamise kord

39. Metsaühistu toetus • Erametsaomanike rühmanõustamise korral on aruandes märgitud, rühma- nõustamise toimumise koht ja aeg, käsitletud teemad, lektorid ja nõustamise vorm (teoreetiline, praktiline või rühmatöö), samuti lisada juurde õppe-materjalid või kokkuvõte käsitletavatest teemadest

40. Metsaühistu toetus • Erametsaomanike rühmanõustamise korral lisas 9 toodud vormikohane rühmanõustamisel osalenute nimekiri koos nende originaalallkirjadega ja kontaktandmetega • Koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise puhul esitab taotleja koolimetsa asukoha kaardi või skeemi

41. Metsaühistu baasraha toetus • Broneeringupõhine toetus. • Toetuse andmise eesmärk on metsaühistu haldussuutlikkuse ja võimekuse tõstmine ning erametsanduse tugisüsteemi arendamine. • Taotleda saab metsaühistu, kelle liikmete arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga oli vähemalt 40. • NB! 2009 aastal arvestatakse liikmete seisu taotluse esitamise hetkel.

42. Metsaühistu baasraha toetus • Toetuse suurus on 20 000 kr metsaühistu kohta kalendriaastas. • Abikõlblikud kulud: erametsanduse arendamisega seotud tegevuskulud (sh nõustamise korraldamisega seotud kulud) • Taotlemiseks tuleb esitada taotlus (Lisa 1) ja metsaühistu liikmete nimekiri (Lisa 14). • Toetuse maksmise tingimused määratakse kindlaks sõlmitavas lepingus.

43. Piirkondliku tugiisiku toetus • Eesmärgiks on metsaühistute tegevuse edendamine - metsaomanike koostöö korraldamise kaudu • Tugiisikuid määratakse 16 1 tugiisik igasse maakonda (kokku 15) + 1 Tallinnasse

44. Piirkondliku tugiisiku toetus • Korraldatakse konkurss, kus osalevad metsaühistud → esitavad TI kandidatuuri • Tugiisikud määratakse hindamiskriteeriumite ja hindepunktide alusel; • Hinnatakse tugiisiku tööpiirkonna toetust, tugiisiku töökogemust, võimekust ja pädevust ning võimalikku tööpanust. • MÄÄR: kuni 15 000 krooni tugiisiku kohta kuus, boonusena kuni 10 080 krooni kuus tulemusliku töö eest.

45. Konkurss • EMK korraldab avaliku konkursi – teavitatakse erametsanduse portaalis (www.eramets.ee) või meediakanalite vahendusel. • METSAÜHISTU seab üles tugiisiku kandidatuuri, selleks esitab: • avalduse • kaandidaadi eluloo kirjalduse • Piirkonna metsaühistu(te) soovitus(ed) • Metsaühistu liikmete nimekiri • Kandidaadi kinnitus töötamise ajalise mahu kohta • Kandidaadi poolne analüüs/nägemus piirkonna erametsanduse olukorrast.

47. Komisjon • Hindab hindamiskomisjon 5-liikmeline: 2 esindajat EMK-st, 2 esindajat Eesti Erametsaliidust 1 esindaja KKM metsaosakonnast Teeb ettepaneku EMK juhatuse liikmele piirkonna tugiisiku määramiseks.

48. EMK juhatuse liikme poolt → käskkiri • Sõlmitakse EMK, metsaühistu ja tugiisiku vahel kolmepoolne leping • Konkursi tulemused teavitatakse erametsanduse portaalis • Konkurss võib osutuda nurjunuks kui piirkonda ei esitata ühtegi kandidaati või kandidaat saab alla 25 hindepunkti → kuulutatakse välja uus konkurss.

49. Tugiisiku toetuse määrast • Baasraha on kõikidel üks kindel summa – 15 000 kr/kuus • Boonuseraha koosneb erinevatest osadest: - Pindala rahast (arvestatakse tööpiirkonna erametsa osakaalu kogu Eesti erametsamaast), arvutatakse valemiga: PR = (S*k)*BR/100

50. Tugiisiku toetuse määrast - Tulemuslikkuse hindamisest 1) hinnatakse suhtlemist avalikkusega – artiklid, osalemine üritustel (max 1500kr/kuus), korraldatud üritused (max 1500kr/kuus) 2) metsaomanike juurdekasvu – ühistuga ühinenud mo-d (max 2000kr/kuus), liikmete juurdekasv (max 2000kr/kuus) → Tulemusena võimalik max kokku teenida 10 080 krooni