Triin Suur SA Erametsakeskus 2008

1. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Natura 2000 toetus erametsamaale Triin Suur SA Erametsakeskus 2008

2. TOETUSE EESMÄRK • Toetusega aidatakse kaasa Natura 2000 erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu. • Toetuse määr aastas on: • piiranguvööndis ja hoiualal 940 kr/ha • sihtkaitsevööndis 1720 kr/ha

3. MAK 2007-2013 meede 2.7 Toetuse saamise nõuded on sätestatud põllumajandusministri 16. aprilli määruses nr 36 “Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

4. TAOTLUSE ESITAMINE Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlused võttisSA Erametsakeskus (EMK). Taotluste esitamise tähtaeg oli 2. – 21. mai. Taotluse võis esitada ka kuni 25 kalendripäeva pärast taotluste esitamise tähtaega (st 22. mai kuni 16. juuni), kuid sel juhul vähendatakse toetuse summat 1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.

5. Dokumendid toetuse taotlemisel • Taotlus • Natura 2000 metsaalade kaart • Maa-ameti kaardiserver (x-gis) • EMK metsatoetuste rakendus • http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis • Vajadusel: • PRIA toetuste registri avaldus + dok koopia • Kaasomanike nõusolek • Põldude loetelu PT50 vormil + kaart

6. 2008. a taotlused • Kokku 1908 taotlejat • Harjumaal 546 • Võrumaal 201 • Saaremaal 184 • Sihtkaitsevöönd • Harjumaal 1283 ha • Pärnumaa 1068 ha • Tartumaa 534 ha • Piiranguvöönd • Harjumaa 5244 ha • Võrumaa 2693 ha • Pärnumaa 2448 ha

7. Nõuded toetuse saamiseks Taotleja on erametsaomanik Taotleja ei riku metsaseaduse ja looduskaitseseaduse nõudeid 2. maist kuni järgmise aasta 1. maini Metsaala on taotleja omandis Metsaala pindala on vähemalt 0,3 ha Metsaala asub Natura 2000 alal Metsaala on keskkonnaregistris (maa-ameti andmebaasis) Metsaala on metsana maakatastris või alal kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega vähemalt 30% Metsaala piir on visuaalselt tuvastatav

8. Metsaala Metsaalaks loetakse metsamaad või ühte selle osa, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe katastriüksuse, hoiuala ja piiranguvööndi piires. Katastriüksuste vaheline piir ja kaitsevööndite vaheline piir jagab pindalalt tervikliku metsamaa erinevateks metsaaladeks, välja arvatud hoiuala ja piiranguvööndi vaheline piir. Kuna hoiualal ja piiranguvööndis on toetuse määr sama, siis nende vööndite vaheline piir metsamaad erinevateks metsaaladeks ei jaga. Metsaala pindala hulka loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud.

9. Mis saab siis, kui metsaala läbib tee? Kui metsaala läbib üle 4 meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või üle 0,1 ha suurune lagendik, tuleb metsaala pindala märkimisel taotlusele arvestada nende objektide alune pindala metsaala pindalast välja. Üle 4 meetri laiune tee, kraav või tuletõkestusvöönd, mis läbib metsaala tervikuna, jagab metsamaa erinevateks metsaaladeks.

10. Metsaala ja selle tähistamine Metsaala piir, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav. Piir võib olla looduslik (kraav, tee, jõgi, järv) või tehislik (tarad, kiviaed). Kui looduslik või tehislik piir puudub, tuleb metsaala piir taotlejal ise tähistada.

11. Metsaala ja selle tähistamine (2) Metsaala piiripunktid peavad olema tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega (vai, post, kupits jne). Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunkti ning piirilõigu alg- ja lõpp-punkti lähtudes katastriplaanil olevatest piirimärkidest. Puude märgistamiseks võib kasutada ka spetsiaalset värvi! Kui metsaala piir on ebakorrapärane, peab see olema selgelt eristatav ja vajadusel märgistatud kogu ulatuses. Liikumispiirangutega metsaalasid tuleb tähistada kooskõlas kehtivate liikumispiirangutega.

12. Metsaala ja selle tähistamine (3) Ringikujulise metsaala (kaitstav punktobjekt – näiteks pesapuu, allikas) puhul peab olema tähistatud metsaala keskpunkt. Kui ringikujuline metsaala asub üksnes osaliselt taotleja omandis, tuleb lisaks keskpunktile tähistada piirimärkidega ka katastriüksuse piir (sealhulgas ringikujulise metsaala piiri ristumiskohad katastriüksuse piiridega).

13. Miks on vajalik piiride tähistamine? Piiride tähistamine on vajalik, sest tegemist on pindalapõhise toetusmeetmega. Toetusaluse pindala suurust peab olema võimalik looduses korduvalt üle mõõta ja seda saab teha vaid siis, kui piir on kohapeal visuaalselt tuvastatav.

14. Millisele alale toetust ei anta? Natura 2000 erametsamaa toetust ei maksta sellise maa kohta: • mis on PRIA põllumassiivide registris • millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust • millele taotletakse kaitsemetsade majandamise hüvitist • millele taotletakse vääriselupaiga toetust • millele taotletakse loodushoiutoetust • mille kohta on Riikliku Looduskaitsekeskusega sõlmitud loodushoiutöö leping

15. Kui taotleja on juba taotlenud teisi toetusi? Samaaegselt neid toetusi Natura 2000 erametsamaa toetusega ei maksta. Kui ühele osale metsaalast on taotletud näiteks vääriselupaiga toetust, siis tuleb see osa metsaala pindalast maha arvata. Ülejäänud metsaalale on lubatud Natura 2000 erametsamaa toetust taotleda.

16. Nõuded taotleja valduses oleva põllumajandusmaa kohta Taotleja, kelle valduses on ka põllumajandusmaad, peabpõllumaaltäitma häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning säilitama püsirohumaad. Kui Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlejal ei ole põllumajandusmaad, siis tal ei ole neid nõudeid võimalik ka kusagil täita ning nende nõuete täitmist ei nõuta.

17. Miks Natura 2000 erametsamaa toetuse juures arvestatakse põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi? Euroopa Komisjon on määratlenud paljude pindalapõhiste toetuste ühiseks eesmärgiks keskkonna ja paikkonna parandamise, maade hooldamise. Toetusi kasutatakse keskkonnaalaste eesmärkide ühendamiseks. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise ning püsirohumaa pindala säilitamise nõue tuleneb nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklist 51. Euroopa Liidu õigusaktid on kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele järgimiseks kohustuslikud, mistõttu ei saa ka Eesti nimetatud nõuete täitmise kohustusest erandeid teha või nende täitmist mitte nõuda.

18. Nõuded taotleja valduses oleva põllumajandusmaa kohta Head põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuded on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisas IV antud raamistiku aluselnelja teema lõikes ja täpsemalt sätestatud põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määruses nr 30 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”. Samuti on need nõuded kirjas Natura 2000 Abiks taotleja Lisas 1.

19. Nõuded taotleja valduses oleva põllumajandusmaa kohta Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud. Põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Taotleja peab pidama põlluraamatut. Kogu kasutataval põllumajandusmaal tuleb rakendada tuulekaera tõrjeabinõusid. Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

20. Nõuded taotleja valduses oleva põllumajandusmaa kohta Taotleja peab säilitama taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas PRIA taotlejale 1. jaanuariks 2006. Alates 2009. aastast rakendatakse ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid. Õigusaktid, mida taotlejad peavad järgima, on toodud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 lisas 3.

21. Esitatud taotluste kontrollimine Kontrollimine jaguneb: • Halduskontroll – teostab Erametsakeskus. • Kohapealne kontroll – teostab Erametsakeskus ja PRIA. Lisaks kontrollib Keskkonnainspektsioon üleriigiliselt looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõuete täitmist.

22. Halduskontroll Erametsakeskus vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi, kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele. Maakatastri, keskkonna- ja metsaregistri kaasabil kontrollitakse, kas taotleja on metsaala omanik, kas mets on registris, kas metsa pindala vastab toetuse saamise nõudele ja kas metsaala asub Natura 2000 alal. Kui taotluses avastatakse mingi puudus, saadetakse taotlejale järelpärimine ning palutakse puudus kõrvaldada. Vajadusel kontrollitakse kohapeal, kui metsaala ei ole maakatastrisse kantud või kui avastatakse märke võimalikust nõuete rikkumisest.

23. Peamised probleemid 2008. a taotlustes • Taotlejal puudub PRIA ID ja ta pole esitanud avaldust PRIA toetuste registrisse kandmiseks • Natura 2000 metsaalade kaart on allkirjastamata • Taotleja on märkinud taotlusel metsaala pindala vale vööndi veergu või sama pindala mõlemasse veergu • Ühele taotlusele on märgitud enda Natura alad ja sugulaste Natura alad

24. Peamised kaardiprobleemid • Toetust on taotletud alale, mis pole põhikaardil mets • Toetust on taotletud alale, mis on poollooduslike koosluste kaardikihil

25. Kohapealne kontroll Erametsakeskus kontrollib vähemalt 5% taotlejatest. Taotlejat teavitatakse kohapealse kontrolli toimumisest ette kuni 48 h. Kohapealsed kontrollid viiakse läbi juulist novembrini Kohapealse kontrolli käigus: 1) mõõdetakse üle metsaalade pindalad; 2) kontrollitakse metsaseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist.

26. Kohapealne kontroll (2) Kohapealse kontrolli käigus on järelvalveametnikul õigus nõuda toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke dokumente (näiteks metsateatist)

27. Kohapealne kontroll (3) PRIA kontrollib taotleja valduses oleval põllumajandusmaal heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmist ning püsirohumaa säilitamist. Kontrollitakse vähemalt 1% taotlejatest.

28. Kui taotleja avastab alles hiljem, et täitis taotluse valesti või kui võrreldes taotlusel esitatuga on olukord muutunud, tuleb EMK-d sellest kirjalikult teavitada! Taotleja saab olulistest muudatustest teavitada EMK-d 10 tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest kuni 15. märtsini 2009. Muudatustest ei ole enam õigus teavitada, kui taotlejat on informeeritud kohapealse kontrolli läbiviimisest. Pärast seda, kui taotleja juures on kohapealne kontroll läbi viidud, võib taotluses olevaid andmeid jälle muuta nende andmete osas, mille osas kohapealses kontrollis rikkumisi ei tuvastatud.

29. Eksimus Vähendamise määr Taotlusel esitatud pindala on väiksem kui metsaala tegelik pindala Toetus määratakse taotluses esitatud andmete alusel Taotlusel esitatud pindala on kuni 3% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast Toetus määramise aluseks on kohapealses kontrollis kindlakstehtud pindala Taotluses esitatud pindala on üle 3 kuid alla 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast Kindlakstehtud pindala vähendatakse taotlusel esitatud pindala ja kindlakstehtud pindala kahekordse pindalaerinevuse võrra Taotletud metsaala suurus on alla 0,30 hektari Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Taotlus on esitatud või postitatud 25 kalendripäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega (so 22. mai kuni 15. juuni) Toetust vähendatakse 1% iga hilinenud tööpäeva eest Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine

30. Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine (2) Eksimus Vähendamise määr Metsaala ei ole taotleja omandis Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Metsaala piiripunktid või keskpunkt ei ole kohapeal visuaalselt tuvastatavad Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Metsaala ei asu keskkonnaregistrisse kantud Natura 2000 alal Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Metsaala ei vasta nii Metsaseaduse § 3 lg 2 punktis 1 sätestatud maakatastrisse kandmise nõudele kui ka punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Taotleja valduses oleval põllumajandusmaal on rikutud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi või püsirohumaade säilitamise nõuet. Toetust vähendatakse ja selle suurus sõltub rikkumise raskusest

31. Eksimus Vähendamise määr Samale metsaalale on taotletud poolloodusliku koosluse toetust, kaitsemetsade majandamise hüvitist, vääriselupaiga toetust, loodushoiutoetust või mille kohta on Riikliku Looduskaitsekeskusega sõlmitud loodushoiutöö leping Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Sama metsaala asub põllumassiivide registris Selle metsaala osas jäetakse taotlus rahuldamata Kaasomandis oleva metsaala korral ei ole täidetud nõudeid toetuse taotluse esitamise kohta Taotlus jäetakse metsaala osas rahuldamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaja jooksul Toetuste vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine (3)

32. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: • Esitatavatel dokumentidel (taotlus, kaart) puudub taotleja allkiri • Taotlus on esitatud või postitatud rohkem kui 25 päeva pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega (st pärast 15. juunit) • Taotluses esitatud pindala on 30-50% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast • Taotluses esitatud pindala on üle 50% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud pindalast • Pindalaerinevused on tahtlikud • Taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli • Taotleja on tahtlikult rikkunud toetuse saamise nõudeid • Taotleja on rikkunud aasta jooksul looduskaitseseadusest või metaseadusest tulenevat nõuet • Taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusevastasel viisil • Taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud

33. Otsuse tegemine 15. märts 2009 - Erametsakeskus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Toetuse saajate nimed ja taotlejatele makstavad toetussummad avalikustatakse Erametsakeskuse ja PRIA kodulehel 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Taotlejale saadetakse otsuse koopia.

34. Toetuse maksmine PRIA maksab toetuse välja taotleja arvelduskontole hiljemalt 30. juuni 2009.

35. Aitäh! Triin Suur triin.suur@eramets.ee 683 6052