1 / 30

Info kirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö

Info kirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö. Sirje Virkus Tallinna Ülikool 29.05.2006. Agenda. Küsimused referentidelt Infokirjaoskuse mõiste Infokirjaoskuse arengust Uurimistöö. Mida infokirjaoskus kaasaegsel tasemel endast kujutab?.

keith
Download Presentation

Info kirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Infokirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö Sirje Virkus Tallinna Ülikool 29.05.2006

  2. Agenda • Küsimused referentidelt • Infokirjaoskuse mõiste • Infokirjaoskuse arengust • Uurimistöö

  3. Mida infokirjaoskus kaasaegsel tasemel endast kujutab? • Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse õpetamise alal täiendada? • Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse alal rakendada?

  4. Ülikooli ja raamatukogu seosed infokirjaoskuse arendamisel: • Milline on referendi/ainespetsialisti (raamatukogutöötaja) roll? • Millised on õppejõu (sh Teie) vajadused, ootused ja ettepanekud? • Millele tuleks tähelepanu pöörata, et saada parimat võimalikku tulemust?

  5. Raamatukogu ja ülikooli koostöö Teie isiklike välismaal (Inglismaal) saadud kogemuste ja uuringute põhjal: • Kas infokirjaoskus on ülikoolide õppekavadesse integreeritud? Kui suur on selles raamatukogu osa? • Milline on optimaalne kursuse pikkus? • Kui palju peaks olema teooriat, loenguid, kui palju harjutusi? • Kui palju kasutatakse infokirjaoskuse õpetamisel e-õpet?

  6. Raamatukogu ja ülikooli koostöö • Milline viis õpetamiseks on parim, veebis või "face to face"? • Millised e-õppe meetodid ja millised teadmiste kontrolli vormid on osutunud sobivaks ja kuivõrd raamatukogud suudavad neid rakendada? • Kas on parem kursuse jooksul õpetada võimalikult palju infoallikaid, andmebaase jm või keskenduda ühele kahele ja need põhjalikult selgeks teha, et edaspidi õpivad ise?

  7. Raamatukogu ja ülikooli koostöö • Kuidas kontrollida õpitut kursuse jooksul? • Millega peaks kursus lõppema: arvestustöö, test? • Kuidas üliõpilased ja õppejõud raamatukogude infokirjaoskuse kursusi hindavad ja mida nendelt ootavad? • Kas oskate soovitada mõnda infokirjaoskuse õpikut, mille juurde kuulub ka teacher's manual? Kas selliseid õpikuid on TLÜ infoteaduste osakonnas?

  8. Mis on infokirjaoskus?

  9. Infokirjaoskuse definitsioonid • Palju erinevaid definitsioone • Erinevad terminid ja nende tõlgendused • Erinevad mudelid • Erinevad arusaamad infokirjaoskuse õpetamisest

  10. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Infovajaduse äratundmist • Arusaamist, et täpne ja ammendav informatsioon on arukate otsuste allikaks • Oskust määrata kindlaks potentsiaalsed infoallikad

  11. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Oskust kasutada edukat otsistrateegiat info hankimiseks • Oskust kasutada infoallikaid paber- ja elektronkandjatel • Oskust hinnata leitud informatsiooni ja infoallikaid

  12. Infokirjaoskuse all mõistetakse • Oskust korrastada leitud informatsiooni • Oskust integreerida uus informatsioon olemasoleva informatsiooniga • Oskust kasutada informatsiooni probleemide lahendamiseks (Doyle, 1994, Bruce, 2000).

  13. Erinevad terminid ja nende tõlgendused

  14. Erinevad terminid • Infokirjaoskus • Infooskused • Infokompetentsus • Infokompetentsid • Infopädevus

  15. Tõlgendused • Informatsioon • Kirjaoskus • Kompetentsus • Oskus • Ekspertiis

  16. Kuidas edendada infokirjaoskust?

  17. Infokirjaoskuse edendamise võimalused • Juhendite koostamine infootsinguks ja infoallikate hindamiseks, • Loengud ja praktilised õppused nii auditooriumis kui raamatukogus, • Individuaalkonsultatsioonid, • Veebipõhised kursused ja juhendid, • Abi kirjanduse ülevaadete tegemisel • Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse • Infokirjaoskuse peitmine (embedding) õppekavasse

  18. Uued oskused • uusi pedagoogilisi teadmisi, • tehnoloogilisi oskusi, • intellektuaalomandiga seotud teadmisi, • suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi • õpetamisoskusi

  19. Uued oskused Raamatukogutöötaja oskused peavad sarnanema õppejõu oskustega: • Osalema haridusdebattidel ja otsustuste protsessis, • Mõjutama õppeasutuse poliitikat ja strateegiat, • Aitama kaasa partnerluse arengule • Omama diplomaatilise käitumise oskusi. Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

  20. Küsimused • Kui palju raamatukoguhoidjad on pädevad olema õpetajad ja võtma üle nende rolli? • Kas pole tõenäolisem, et õpetajad arendavad välja infoekspertiisi? Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

  21. E-õppe paketid • Tekstipõhised ja üsna värvitud, vähe häid värvilahendusi, illustratsioone ja küljendust • 14 materjali lubasid kasutajale valida personaalset õpirada läbi paketi. • 5 soodustasid reflektsiooni ja diskussiooni • Vähe interaktiivsust, mõningatel testid iga sektsiooni lõpus (Stubbings & Brine, 2003)

  22. Eesrindlikud kogemused • Väga erinevad lähenemised, olenevalt konkreetsetest institutsioonidest. • Siiski võib eristada teatud iseloomulikke jooni

  23. Iseloomulikud jooned • Infokirjaoskus on välja toodud ülikooli missioonis ja visioonis, strateegilistes plaanides, õppeprogrammides • Infokirjaoskusel on oluline koht ülikooli tegevuses ja see termin on kasutusel ülikoolide juhtide keelepruugis • Infokirjaoskus poole vaid üksikute osakondade innovaatiline tegevus ülikoolis • Õppejõud mõistavad, et infokirjaoskus vastab hariduseesmärkidele ja lisab väärtust õppimisele ning see täiendab eriala eesmärke • Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse väljendab head praktikat

  24. Iseloomulikud jooned • Rakendatakse ulatuslikult tehnoloogiat • Rakendatakse konstruktivistlikku ja õppijakeskset lähenemist, mis arvestab õppija vajaduste ja kogemustega • Kõik head praktika näited rakendavad probleemipõhist ja ressursipõhist õpet • Domineerib õppimine koostöös ja aktiivõppe meetodid • Hindamisel ja eelkõige formatiivsel hindamisel on oluline koht • Tähtsustatakse tagasiside rolli

  25. Iseloomulikud jooned • Olulisel kohal on õppejõudude koolitus • Olulisel kohal õpetaja tugisüsteemid • Tähtsustatakse ja arendatakse koostööd erinevate rollikandjate vahel • Raamatukogu esindajad osalevad otsustuskogudes • Taotletakse ülikooliväliseid arendus- ja uurimisgrante.

  26. Minu uurimistöö

  27. Uurimistöö eesmärk Uurida infopädevuste arendamist Euroopa kaugkoolitusinstitutsioonides, selleks et välja töötada raamistik, mis soodustaks infopädevuste arendamist.

  28. Metodoloogia Kombineeritud meetodid: • Kaardistusuuring (Survey) • Juhtumiuuring (Multiple-case studies) • Põhistatud teooria (Grounded theory approach)

  29. Projektid • CETL (2005-2010) • E-MOVE (2006-2007) - An Operational Conception of Virtual Mobility • INTERREG (2006-2007) - INTERREG III A „Connecting Information Professionals Work Lab“ – CIP WorkLab • EUCLID projekt

  30. Tänan tähelepanu eest!

More Related