1 / 43

Seitse armastuslugu ajaloost

II osa Éloïse ja Abélard. 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test. Seitse armastuslugu ajaloost. Éloïse ja Abélard [elo´iiz /abe´laar]. Jean Vignaud Héloïse ja Abélard (1819). Pierre Abélard (1079–1142).

keona
Download Presentation

Seitse armastuslugu ajaloost

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. II osa Éloïse ja Abélard 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost

  2. Éloïse ja Abélard [elo´iiz /abe´laar] Jean Vignaud Héloïse ja Abélard (1819)

  3. Pierre Abélard (1079–1142) • Pierre Abélard (1079–1142) sündis Le Pallet’ alevikus Lääne-Prantsusmaal Bretagne’is. • Abélard’ist sai oma ajastu suurim erudiit* kogu Euroopas. Prantsusmaal polnud keskajal Abélard’ist paremat teoloogi**ega suuremat filosoofi***. • Tal on suuri teeneid prantsuse kirjakeele väljakujunemisel, samas oli ta ka oma aja arvestatav helilooja. • Pierre Abélard pani kõik oma teaduslikud tööd kirja ladina keeles, sest keskajal oli rahvusvaheliseks keeleks ja ka hariduse omandamise keeleks ladina keel. ____________ * erudiit – laialdaste teadmistega inimene; erudeeritud inimene ** teoloog – usuteadlane; teoloogia – usuteadus *** filosoof – mõttetark, mõtteteadlane, filosoofiaga professionaalselt tegelev inimene

  4. Abélard’i päritolu • Pierre’i vanemad olid provintsi väikeaadlikud, isa oli ohvitser Nantes’is resideeriva Bretagne’i hertsogi õukonnas, ema kasvatas lapsi. Pierre’il oli kolm venda ja kaks õde. • Vanemad soovisid, et ka Pierre’ist saaks sõjaväelane, kuid poeg oli sellele vastu. Temale meeldis lugeda ja mõtiskleda. • Pierre saadeti Chartres’isse, et ta kuulsa katedraali juurde asutatud kirikukoolis tarkust omandaks.

  5. Abélard’i haridustee • Pierre oli nii andekas, et preestrid saatsid ta edasi Tours’i, siis Anger’sse ja lõpuks Loche’i end täiendama. • Kui Loire’i oru preestrite tarkus otsa sai, suundus 21-aastane Pierre omal käel Pariisi, et kuulata kuulsa Jumalaema kiriku vaimuliku Guillaume de Champeau’ loenguid. • Varsti asutas Pierre ise erakooli Melunis, aga astal 1110 oli ta jälle Pariisis, kus asutas kooli Sainte-Geneviève’i mäel, mis on praegune Panthéoni kvartal. • Abélard oli väga andekas, ta õppis mitmes kloostri- ja kirikukoolis (nt Pariisi Jumalaema kiriku katedraalikoolis) oma aja parimate õpetajate käe all. Juba üsna varakult asus ta ka ise õpetama, asutades mitu erakooli.

  6. Abélard’i kool • Pierre Abélard oli sedavõrd erudeeritud ning oivaline oraator*, et tema kool omandas mõne aastaga rahvusvahelise kuulsuse. Tegu oli tõelise eliitkooliga selle sõna kõige paremas tähenduses. • Loomulikult pidi võimude, eriti aga kirikuvõimu rahustamiseks õpetama koolis peamise õppeainena teoloogiat, kuid Abélard’i koolis õpetati paremini kui kusagil mujal ka retoorikat**, loogikat, astronoomiat, muusikat jt õppeaineid. ________________ * oraator – kõnemees, kõnekunstnik ** retoorika – kõnekunstiõpetus

  7. Fragment Éloïse’i ja Abélard’i hauamonumendist Père-Lachaise’i kalmistul Pariisis Abelard oli kütkestav mõtleja ja kaasakiskuv kõnemees. Tema loenguid olevat külastanud tuhanded õpilased Lääne-Euroopa riikidest. Talle kogunes palju prestiiži ja rikkust.

  8. Koduõpetaja Abélard • Aastal 1117, kui Pierre Abélard oli juba 38 aastat vana, pööras armastus tema elu pahupidi. • Pariisi Jumalaema kiriku vaimulik Fulbert otsis oma vennatütrele koduõpetajat. Neiut oli seni kasvatatud Pariisi lähedal paiknevas Argenteuil’ [arža(n)tõij] kloostris, kuid perekond soovis nägusale ning andekale tüdrukule veelgi paremat haridust anda. • Koduõpetaja otsingul langes valik Pierre Abélard’ile, kes nõustus teatud tasu eest kaks-kolm korda nädalas Fulbert’i kodu külastama, et 18-aastasele Éloïse’ile eratunde anda.

  9. E. B. LeihtonÉloïse ja Abélard (1882) Éloïse hämmastas oma õpetajat ladina, kreeka ja heebrea keele põhjaliku tundmisega ning avatusega filosoofilistele küsimustele.

  10. Éloïse Éloïse oli omal ajal erandlik naine (enamasti olid naised keskajal kirjaoskamatud): ta oli väga tark ja haritud. Fragment Éloïse’i ja Abélard’i hauamonumendist Père-Lachaise’i kalmistul Pariisis

  11. Abélard ja Éloïse • Millal Abélard ja Éloïse lähedaseks said, ei tea keegi. • Legendi kohaselt olevat tütarlapse onu tabanud nad päise päeva ajal in flagranti*. • Varsti polnud enam võimalik Éloïse’i rasedust varjata ja paar põgenes Pierre’i sünnikoju Lääne-Prantsusmaal. Seal, Le Pallet’ alevikus, laps ilmale tuligi. • Pojale pandi nimeks Astrolabe (nimi tähendab tähekõrgusmõõturit). • ______________ • * in flagranti– ladina k: otse teolt, süüteolt

  12. Éloïse ja Abélard keskaegsel miniatuurmaalil Éloïse ja Abélard kogesid ebatavalist õnne, mille puhul vaimne ja füüsiline kirg olid läbi põimunud – filosoofia ja eeros* olid üheks saanud. ________ * (armastusjumal Erose järgi) armukirg, seksuaaltung

  13. Abélard’i ja Éloïse’i abielu • Éloïse’i onu käis kirjades mõlemale asjaosalisele peale, et nad Pariisi tagasi pöörduksid. Pierre soovis enne pealinna naasmist abielu nagu kord ja kohus ära vormistada. • Tuli leida preester, kes nõustuks armastajaid salaja paari panema. Salastatus oli vajalik selleks, et Pierre saaks jätkata oma põhitegevust – õpetada klerikaalsetes*õppeasutustes. Abielumeestel oli keskajal sellistes õppeasutustes õpetamine keelatud. • Lõpuks saigi Pierre Pariisi lähedal ühe oma tuttava preestriga jutule ja armunud kuulutati varajasel hommikutunnil väheste tunnistajate juuresolekul meheks ja naiseks. _________ * klerikaalne – kirikumeelne, kirikuvõimu puutuv

  14. Karistus armastuse eest • Onu toimetas pealinna jõudnud Éloïse’i otsemaid sellessesamasse kloostrisse, kus neiu oli lapsepõlve veetnud. • Ka Abélard’iga õiendas Fulbert arved: kaks palgatud meest ründasid Pierre’i, sidusid tal käed ja jalad nööridega kinni ning kastreerisid* ta. • See tekitas skandaali: kohitsemine oli karistus, mida keskaegsel Prantsusmaal kasutati vaid vägistajate puhul. Abélard’i juhtumil oli tegemist aga selge kättemaksuga, pealegi oli vägivalla objekt oli üks tuntumaid ja austatumaid filosoofe ja teolooge Euroopas. ________ * kastreerima – kohitsema, munandeid ära lõikama

  15. Karistus karistajatele • Et juhtum puudutas rahvusvaheliselt tuntud õpetlast, ei saanud linnavõim ega piiskopkond lugu maha vaikida. • Éloïse’i onu Fulbert’i ja tema kahe kaassüüdlase üle mõisteti kohut. Fulbert sai kaheks aastaks keelu vaimulikuna töötada (teistel andmetel hukati ta avalikult – A.O). • Fulbert’i palgatud kaks meest kastreeriti nagu Pierre Abélard’gi ning lisaks sellele karistusele torgati neil silmad peast.

  16. „Väga vihastena ja minu vastu salasepitsedes maksid nad mulle ühel ööl, kui ma puhkasin ja magasin eraldi kambris oma katuse all, kätte kõige julmemal ja häbiväärsemal ning maailma ülimalt hämmastanud viisil, olles ühe mu teenri ära ostnud: nimelt lõikasid nad minu ihult ära need liikmed, millega ma olin korda saatnud selle, mille pärast nad halisesid.” (Abélard’i kiri)

  17. Kloostrisse • Pärast neid traagilisi sündmusi lasi Éloïse end vabatahtlikult nunnaks pühitseda, sest ta ei kujutanud enda mehena ette kedagi teist peale Pierre’i. Peagi sai temast oma kloostri abtiss*. • Pierre Abélard’ist sai munk Saint-Denis’ kloostris, hiljem kloostri abt**. • Nende poega Astrolabe’i kasvatas Pierre’i õde oma isakodus Le Pallet’ alevikus. ____________ * abtiss – katoliikliku nunnakloostri ülem ** abt – katoliikliku mungakloostri ülem

  18. A. Kaufmann Abélard’i ja Éloïse’i hüvastijätt Ermitaaž, Peterburi

  19. Saint-Denis’ katedraal • Saint-Denis’ klooster andis maailmale esimese gooti stiilis rajatise – Saint-Denis’ katedraali. • Selle kunstiajaloos pühamu kerkimist nägi Pierre Abélard oma silmaga. Saint-Denis’ katedraali fassaad on romaanis stiilis

  20. Esimene gooti stiilis rajatis maailmas! Saint-Denis’ katedraali fassaad on küll romaani stiilis, aga gooti stiilis pealööv on esimene gooti stiilis rajatis maailmas.

  21. Abélard’i ja Éloïse’i kirjavahetus • Pärast kloostrisse minekut suhtlesid armastavad abikaasad üksnes kirja teel. • Suurem osa Abélard’i ja Éloïse’i ulatuslikust ladinakeelsest kirjavahetusest on säilinud meie päevini ning sisaldab mõlema õnnetu armastaja kibedaid mõtisklusi armastuse ning õnne, kuid ka vihkamise ja õnnetuse üle.

  22. „Armurõõmud, mida me koos nautisime, tõid nii palju õndsakstegevat hurma, ma ei saa neid kõrvale heita, vaevalt suudan ma neid oma mõtetest tõrjuda. Ma võin minna kuhu tahes, ikka tantsivad ahvatlevad pildid mu silme ees. Isegi keset missat* kerkivad esile need iharad fantaasiapildid ja võtavad kogu mu hinge oma võimusesse.” (Éloïse’i kiri Abélard’ile**) __________ * missa – armulauateenistus roomakatoliku kirikus ** Seda kirja kirjutades oli Éloïse nunnakloostri abtiss, kirja adressaat Abélard aga mungakloostri abt, filosoof, teoloog

  23. Abélard’i ja Éloïse’i surm • Pierre Abélard’i elu lõppes 1142. aasta kevadel keset palverännakut Rooma. Ta suri poolel teel Cluny linnas Burgundias. • Éloïse’i palvel toodi tema põrm naise kodukloostrisse – Lohutaja kloostrisse Nogent’is. Sinna Pierre Abélard ka maeti. • Éloïse jäi ootama päeva, mil ta saaks oma armsama kõrvale viimsele unele puhkama heita. Ta pidi ootama 22 aastat. • Nende kirstud lebasid kloostris kõrvuti kuni suure revolutsioonini, mille käigus kloostrite varad riigistati.

  24. Viimane puhkepaik • Kohalikud elanikud tahtsid iga hinna eest kuulsa armastajapaari reliikviaid* säilitada. • Et Éloïse’i ja Abélard’i siiras armulugu oli eurooplasi liigutanud u 600 aastat, maeti armastajad ümber Nogent-sur-Seine’i linna. Seal hakkas igal aastal käima hulgaliselt armunud paare, kes tõid sinna lilli ja kõiksugu meeneid. • 1817. aastal määras Pariisi linnavalitsus kuulsale armastajapaarile viimse puhkepaiga Père-Lachaise’i kalmistul. Nende haua kohale rajati miniatuurne templisarnane varikatus. Ka sinna viiakse tihti värskeid lilli. ____________ * reliikvia – kirikuis või kloostreis hoitav pühade isikute ihu, rõivaste või esemete kultuslikult austatav säile

  25. Éloïse’i ja Abélard’i viimne matmispaik Père-Lachaise’i kalmistul Pariisis

  26. Tasub vaadata! • „Varastatud paradiis” (Stealing Heaven) • Suurbritannia – Jugoslaavia, 1988 • Režissöör Clive Donner • Osades Derek De Lint, Kim Thompson • http://www.youtube.com/watch?v=kfFJ7RV6YDM

  27. Mõisted I Väljenda võõrsõnaga! • Laialdaste teadmistega inimene; haritud ja laia silmaringiga inimene – • erudiit • Usuteadlane – • teoloog • Mõttetark, mõtteteadlane – • filosoof

  28. Mõisted II Väljenda võõrsõnaga! • kõnemees, kõnekunstnik – • oraator • kõnekunstiõpetus – • retoorika • kohitsema, munandeid ära lõikama – • kastreerima

  29. Hauas on Éloïse ja Abélard ühendatud Fragmendid Éloïse’i ja Abélard’i hauamonumendist Père-Lachaise’i kalmistul Pariisis

  30. Kordamine I Kas õige või vale? • Abélard tegeles nii usu- kui ka filosoofiaprobleemidega. • Õige! • Abélard’il oli teeneid prantsuse kirjakeele väljakujunemisel. • Õige! • Abélard oli silmapaistev kunstnik. • Vale! Abélard oli arvestatav helilooja.

  31. Abélard oli keskaja tähtsamaid filosoofe,Éloïse oma aja kohta väga haritud naine

  32. Kordamine II • Keskajal oli rahvusvaheline keel, samuti hariduse omandamise keel ... • ladina keel. • Kus sai keskajal haridust omandada? • Kiriku- ja kloostrikoolides, aga ka erakoolides, ülikoolides • Milliseid õppeaineid õpetati Abélard’i koolis? • Teoloogia, retoorika, loogika, astronoomia, muusika

  33. Kordamine III • Mitmendal sajandil kulges Abélard’i ja Éloïse’i armastus? • 12. sajandil • Kui vana olid Abélard ja Éloïse armumise ajal? • Abélard oli 38 ja Éloïse 18 • Kuidas oli Abélard’i eesnimi? • Pierre • Miks pidi Abélard’i ja Éloïse’i abielu saladusse jääma? • Keskajal oli abielumeestel klerikaalsetes (kirikumeelsetes) õppeasutustes õpetamine keelatud.

  34. Millist stseeni Abélard’i ja Éloïse’i loost kujutab kunstnik?Kes on mees uksel? Kunstnik on kujutanud stseeni, kuidas Abélard’i ja Éloïse jäävad vahele Éloïse’i onule, Pariisi Jumalaema kiriku vaimulikule Fulbert’ile

  35. Kordamine IV • Milline karistus tabas Abélard’i ja Éloïse’i? Mida Éloïse’i onu, Pariisi Jumalaema kiriku vaimulik Fulbert armastajatega ette võttis? • Éloïse saadeti kloostrisse, Abélard kastreeriti • Milline oli Abélard’i ja Éloïse’i elu pärast Abélard’i kastreerimist? • Éloïse hakkas kloostris nunnaks, Abélard’ist sai Saint-Denis’ kloostri munk

  36. Kordamine V • Mille poolest on tähtis Saint-Denis’ katedraal? • Saint-Denis’ katedraali gooti stiilis pealööv on esimene gooti stiilis rajatis maailmas • Kes tõid Saint-Denis’s sündinud stiili Eestisse? • Gooti stiili tõid Eestisse sakslased (alates 13. saj II poolest): saksa rüütlid, aga ka kaupmehed • Nimeta kuulsaim gooti stiilis ehitis Tallinnas. • Tallinna raekoda, Niguliste kirik, Toomkirik jt

  37. Kordamine VI • Kuhu maeti Éloïse ja Abélard algselt ja kuhu on nad maetud praegu? • Algul olid nad maetud Éloïse’i kodukloostris Nogent’is, 19. saj algul toodi nende põrmud Pariisi Père-Lachaise’i kalmistule. • Miks ei ole Romeot ja Juliat praeguses armastajapaaride nimistus? • Romeo ja Julia on kirjanduslikud tegelased, Shakespeare’i tragöödia kangelased.

  38. Kordamine VII • Osa kunstiajaloolasi peab keskaja lõpuks ja renessansi alguseks Firenze toomkiriku nn Brunelleschi [bruneleski] kupli valmimist aastal 1436. Millist sündmust peetakse keskaja alguseks? • Euroopa keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat 476, mil langes Lääne-Rooma keisririik. • Kuidas eristad romaani ja gooti stiilis ehitisi? • Romaani stiili tunnuseks on ümarkaared, gooti stiilis aknaid, uksi ja võlve iseloomustavad teravkaared.

  39. Kordamine VIII • Millises stiilis on püstitatud meie kooli läheduses paiknev Kaarli kirik? • Neoromaani (pseudoromaani) stiil – ümarkaarsete akendega kirik pühitseti sisse 1870. aastal • Millises stiilis on ehitatud meie mõlemad koolihooned? • Funktsionalistlikus

  40. Kordamine IX • Millisel eurokupüüril e paberrahal on kujutatud romaani stiilis ehitusdetaile? • Millisel eurokupüüril on kujutatud gooti stiilis ehitusdetaile?

  41. Kordamine X • Millisel eurokupüüril on kujutatud renessanss-stiilis ehitusdetaile? • Millisel eurokupüüril on kujutatud barokkstiilis ehitusdetaile?

  42. 2014. a testis küsiti • PierreAbélard oli keskaja suurim filosoof ehk • … mõtleja, kuid ka teoloog ehk … • … usuteadlane. • PierreAbélard nägi Saint-Denis’ katedraalis uue kunstistiili sündi. See stiil on … • … gooti stiil. • Saint-Denis’ stiilis logo näeme rahatähel (tõmba alla): 5 eurot / 10 eurot / 20 eurot / 50 eurot / 50 eurot • 20 eurot

  43. Allikad • Lauri Leesi õppematerjalid TPL-i kodulehel: http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid • Võõrsõnade leksikon, Valgus 2000 • Barbara Sichtermann “Paarid. Kõige kuulsamad armastajapaarid” (sari “50 klassikut”), Tea 2004 • www.eki.ee (“Eesti keele seletav sõnaraamat”): http://www.eki.ee/dict/ekss/ • www.google.com • http://et.wikipedia.org • http://www.youtube.com/ Koostanud: Anneli Oidsalu 2014

More Related