1 / 48

Peatükke IKT ajaloost

Peatükke IKT ajaloost. IBK 1. loeng Kaido Kikkas. Ajalugu... Milleks see?. „Pole midagi uut päikese all“ - Koguja Piiblist Mõnigi tänapäevane trendinähtus on juuripidi hoopis varasemast ajast tulnud

santo
Download Presentation

Peatükke IKT ajaloost

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Peatükke IKT ajaloost IBK 1. loeng Kaido Kikkas

  2. Ajalugu... Milleks see? • „Pole midagi uut päikese all“ - Koguja Piiblist • Mõnigi tänapäevane trendinähtus on juuripidi hoopis varasemast ajast tulnud • IKT puhul aitab mõista seoseid teiste ühiskonna-elu valdkondadega – kultuur, erinevad ärimudelid, sotsiaalsfäär jpm. • Ajalugu võib vahel päris lahe olla :) (vt. Hillar Palametsa raadioloengud) • Täna vaatleme esmalt üldist IT-lugu, seejärel aga eraldi teemana veel Interneti arengut

  3. Alguses... • ... mis seal oli, selle kohta on mitu arvamust. :-) • Varsti peale loomist/puu otsast laekumist hakkas keegi karvane kodanik kivide ja puupulkadega arvutama. • Esimene teadaolev arvutusvahend - abakus oli Egiptuses olemas juba 3000 (mõnedel andmetel isegi 3500) aastat eKr.

  4. Edasi... • u. 1500 - Leonardo da Vinci aritmomeeter (reaalse eksistentsi üle vaieldakse) - liitmismasin. • 1640 - noor Blaise Pascal loob oma arveametnikust isa aitamiseks "aritmeetilise masina" (olevat suutnud liita ja lahutada).. Paljud loevad arvuti ajalugu just sellest seadmest.

  5. ... • 1650 (teistel andmetel 1621) lõid inglased William Oughtred ja Edmund Gunter arvutuslükati (ilma aknata - selle lisas prantslane Amedeé Mannheim 1850). • 1800 - esimene "programmeeritav tööpink" - Jacquard'i perfokaartjuhtimisega kangasteljed • 1822 - järgmine "verstapost": inglise matemaatik Charles Babbage ja tema "Differential Engine" ja "Analytical Engine" (1830). Augusta Ada Byron (Lovelace) – esimene (nais)programmeerija

  6. ... • 1857 - akordioni leiutaja sir Edward Wheatstone võtab kasutusele lintsalvesti - kaherealise morselindi. • 1905 - rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter - eestlastele "vana hea Felix". • 1926 - pooljuhttransistor

  7. Arvutile lähemale • 1936 - Dvoraki klaviatuur • 1937 - Alan Turing sõnastab intelligentse arvuti määratluse, nn. Turingi testi. • ... ja siis läks Euroopas kõvaks madinaks. Samal ajal hakkasid eri maade tarkpead arvutit välja mõtlema.

  8. Esimene? • Pakutakse 3+1 varianti. Esmalt USA oma: • ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) - Pennsylvania Ülikool 1943, John Mauchly & J. Presper Eckert. või hoopis...?ABC (Atanasoff-Berry Computer) - Iowa State College, John Vincent Atanasoff & Clifford Berry1973. aasta kohtuvaidluse võitis ABC, kuid asi pole tänini selge.

  9. Esimene 2? • Inglased pakuvad aga Colossust - Bletchley Parki deshifreerijate "kräkkimismasinat" juba 1942. aastast. Küsitav on aga, kas see aparaat oli arvuti tänapäeva mõttes (või oli tegu siiski mingi "alama" masinaga)

  10. Esimene 3? • Ehk vähimtuntud on sakslaste Z1, Z2 ja Z3 - Konrad Zuse looming Hitleri-Saksamaal. Z1 juba 1936-38, teised sõja ajal. Zuse masinad töötasid kahendsüsteemis. Zuse programmeerimiskeel Plankalkül pretendeerib esimese nüüdisaegse programmeerimiskeele nimele (enamik varem esimeseks peetud ALGOLi elemente sisaldus juba seal).

  11. Kiviaeg... • 1945 - EDVAC • 1945 (47?) - Grace Murray Hopper leiab "bug'i" Harvardi Mark II releedest. • 1948 - UNIVAC, esimene kommertsarvuti. Bell Labsi töötajad patenteerivad transistori. • 1954 - transistorite masstootmine • 1956 - esimene transistorarvuti TX-O • 1958 - Texas Instruments loob integraalskeemi.

  12. ... • 1963 - Douglas Engelbart patenteerib arvutihiire. DEC-ilt esimene miniarvuti. • 1964 - Dartmouthi kolledzhis sünnib BASIC • 1966 - esimene ketassalvesti (IBM) • 1967 - esimene flopiketas (IBM) • 1968 - D. Engelbart teeb Stanfordis valmis hiire, klaviatuuri ja ekraaniakendega kasutajaliidese. Inteli asutamine.

  13. The Summer of Love... • ... ehk 1969: • Asutatakse AMD (Advanced Micro Devices) • AT&T töötab välja Unixi • HP töötab välja laserprinteri põhimõtted • Interneti sünniaasta (tinglikult)

  14. 70-ndad • 1970 - Xerox asutab PARC-i • 1971 - IBM võtab kasutusse 8-tollise disketi. Niklaus Wirth loob Pascali. • 1972 - Intel 8008 - esimene 8-bitine mikro-protsessor (200kHz). Vastloodud Atari firma laseb välja esimese laialtlevinud arvutimängu Pong (NL ajal nähtud ka Eesti mänguautomaati-des). William H. Gates ja Paul Allen loovad Traf-O-Data.

  15. ... • 1973 - Gary Kildall loob PL/M baasil CP/M-i. Bob Metcalfe'i doktoritöö Ethernetist. IBM 3340 "Winchester" annab nime kõigile vintidele. • 1974 – Dennis Ritchiel valmib C (arendati alates 1969. aastast). • 1975 - Gates ja Allen loovad oma BASICu ja hakkavad litsentse müüma - Microsofti sünd. IBM teeb "kantava" arvuti. Ilmuma hakkab "Byte". Esimene arvutipoodide kett USA-s.

  16. ... • 1976 - Steve Jobs ja Steve Wozniak asutavad Apple'i. "Konstruktorarvuti". Asutatakse US Robotics. Inteli ja AMD ühilduvuskokkulepe. An Wang ehitab tekstiprotsessori. • 1978 - Intel tutvustab 4,77 MHz 8086 protsessorit. Asutatakse Hayes. • 1979 - turule tuleb VisiCalc. Asutatakse 3Com ja Seagate. Esimene 16-bitine protsessor Motorola 6800. IBM ehitab laserprinteri.

  17. 80-ndad • 1980 - MS-ilt XENIX OS (sisuliselt Microsoft Unix!!). Seattle Computer Productsi QDOS (Quick-And-Dirty Operating System). MS alustab QDOSi ärastamist, paralleelselt pidades IBMiga läbirääkimisi oma süsteemi pakkumiseks IBMi arvuteile. Sony tutvustab 3,5-tollist disketti ja Seagate 5,25" kõvaketast. CD-audio standard (Philips, Sony).

  18. ... • 1981 - MS ärastab SCP süsteemi ja nimetab selle MS-DOSiks. IBM teeb esimese masstoodetud PC. Novell loob esimese toimiva võrgu-failijaotussüsteemi. Asutatakse Silicon Graphics. Intel ja AMD teevad endiselt koostööd. • 1982 - IBM vahetab PC operatsioonisüsteemi CP/M MS-DOS 1.1 vastu. Ilmuvad kloon-PCd. Asutatakse Sun ja Adobe. Mouse Systemsilt PC hiir. Intelilt 6 Mhz 286-protsessor.

  19. ... • 1983 -IBM PC XT, Apple IIe ja Lisa (Macintosh?). Esimene "windoosa"... Asutatakse Borland, Compaq ja Electronic Arts. Wang loob SIMM-mälumooduli. Bjarne Stroustrup töötab välja C++. Multi-Tool Word, WP 3.0 ja Lotus 1-2-3. • 1984 - IBM PC AT ja EGA-graafika. Philips teeb esimese CD-ROMi. HP LaserJet -seeria algus. MIT saab valmis X Window Systemi.

  20. ... • 1985 - ametlik Windows 1.0. Steve Jobs asutab NeXT-i. • 1987 - Sun SPARC, PC 386/20. Windows 2.0 ja Win/386. MS ja IBM koostöös valmib OS/2. VGA graafikastandard. • 1988 - 386DX ja SX. SCSI spetsifikatsioon. Spectrum Holobyte loob Tetrise. HP DeskJet -seeria algus. Asutatakse Creative Labs.

  21. ... • 1989 - Intelilt 486-protsessor. PCMCIA spetsifikatsioon. Creative Labs loob SoundBlasteri. • 1990 - esimene arvestatav Windows v. 3.0. IBM XGA-graafikastandard.

  22. 90-ndad • 1991 - Internetis kaob ärikeeld. Keegi L. Torvalds saadab uudisegruppi teate "uuest Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist". MS sulatab kokku Windowsi ja OS/2 - sünnib NT 3.0. PCI-siinistandard. Esimene värviskanner HP ScanJet IIc. • 1992 - Win 3.1. Bill G. saab USA rikkaimaks inimeseks.

  23. ... • 1993 - Intel Pentium. Pinnacle Micro teeb esimese CD-Ri. MS NT 3.1. Plug-and-Play. • 1994 - Win 3.11, NT 3.5 (workstation + server) ja viimane MS-DOS - 6.22. Netscape 1.0. IBM-i, Motorola ja Apple "contra-Win" vandenõu. ZIP-kettad Iomegalt. 2 miljonit Pentiumit sisaldavad "puuki".

  24. ... • 1995 - Netscape keeldub MS pakkumisest - brauserisõja algus. Intel P6 (Pentium Pro). MS-lt Win 95, Office 95 ja NT 3.51. USB ja FireWire -liideste ning DVD esmatutvustus. • 1996 - Office 97 ja NT 4.0 esmaversioonid. Esimene reaalselt toimiv IE - v. 2.0 • 1997 - MS esmakordselt monopolismisüüdistuse ees.

  25. ... • 1998 - Pentium II, Win 98. Netscape'i lähtekood kuulutatakse vabaks. AOL ostab NS. Apple iMac. Võrguäribuumi algus USA-s. • 1999 - Pentium III ja Athlon. MS kohtuasi jätkub. Win 2000 esmaversioon. • 2000 - Protsessorid üle 1GHz. Win 2000 SR-1 paikab üle 300 vea. DivX. WordPerfect Office for Linux. "Suur Pauk" aasta alguses jäi ära.

  26. ... • 2001 - Protsessorid üle 2GHz. Windows XP, Office XP ning kurikuulus Licensing v6. 10-aastane Linux kipub järjest enam Windowsiga võistlema. MacOS X toob uued tuuled Macide valda. Staroffice'ist eraldub Openoffice.org . • 2002 - Interneti jaoks pole mõneski kohas enam traate vaja. Suurfirmade meelehärmiks kipuvad mitmed vaesemad riigid vabale tarkvarale üle minema. Eestis lööb BSA kampaania korras kella ja vihastab välja hulga inimesi.

  27. ... • 2003 – Wireless levib jõudsalt, ka tava-püsiühen-dused jätkavad võidukäiku (ilmnevad aga ka asja halvad küljed) Kaheaastaseks saanud OpenOffice.org puksib MS Office'it Eesti riigiasutustest välja (sama trend esineb rikkamateski maades). MS saab Müncheni raelt vastu nina. SCO alustab protsessi Linuxi vastu. GPRS-vaimustus jääb Eestis lühikeseks, kuna ärimehed keeravad hinna osas vindi üle. Aasta lõpus tuleb välja Linuxi kerneli versioon 2.6.

  28. ... • 2004 – SCO'l kipub aur otsa saama. Euroopas käib lahing tarkvarapatentide ümber. Microsoft teeb Eestile „soodsa pakkumise“. Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab omajagu auke, Longhorn aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit, endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.

  29. ... • 2005 – Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt. Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku.. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le. • 2006 - ???

  30. II pool: Internet • Levinud arvamusi Neti kohta: • Hiljuti leiutatud mõnus ajaviide, kus lehti lugeda ja sõpradega suhelda • Arvutihullude mänguasi • Piiramatu reklaamikanal • Pervertide ja muidunapakate jahimaa • Müstiline kübermaailm • AGA KUIDAS TA SELLISEKS SAI?

  31. Ikka jälle algusest... • ... mis seal oli, selle kohta on jällegi väga mitu arvamust. Mõned võimalikud lähtekohad: • Atlandi-alune telegraafikaabel 1858/1866 • Hackers -USA raadioamatöörid; Radio Act 1927 • Sputnik 1 - 1957

  32. Ameerika ehmatus • "Sputnik 1" jj. (Laika & Co) - USA tajus ähvardavat mahajäämust. • 1958 - National Defense Education Act • Advanced Research Projects Agency (ARPA), tuumakilbiprogramm. Üheks eesmärgiks on luua " ka poolsurnuna töövõimeline" juhtimisvõrk - nagunii teine pool ründab esimesena!

  33. Kleinrock, Baran ja paketid • 1961 - MIT professor Leonard Kleinrock sõnastab uut tüüpi võrgu teoreetilised alused • 1964 - Paul Baran esitab võrgu praktilise realisatsiooni. • Põhimõte - võrgus liikuv info jagatakse autonoomseteks pakettideks, mis orienteeruvad võrgus iseseisvalt.

  34. Summer of 69 ja Interneti sünd • Paljud loevad Interneti sünniaastaks 1969-ndat. • Võrgus 4 arvutit - Santa Barbara, UCLA, Stanford, Utah. • Esimene "login" jõuab g-täheni ja lõpeb "pangega". Mis untsu, see uuesti... • Hipiajastu => võrgukultuur

  35. Paabeli segadus • Algusaegade suurimaid probleeme - arvuteil oli raske leida ühist keelt. • Esimene katse - NCP (Network Control Protocol). Kihiline lähenemine ja OSI mudel. • 1974 - Transmission Control Program • 1978 – TCP/IP

  36. E-post ja küberseevald • 1971 - MIT arvutiinsener Ray Tomlinson saadab sõnumi esmakordselt ühest arvutist teise. • RT tutvustab oma süsteemi ARPANetile, mis selle heaks kiidab. RT võtab kasutusele ka @-sümboli – eelnevalt oli see kasutusel teletaibil. • 1972 - esimene reaalaja-suhtlusseanss arvutite vahel. "Psühhopaat" asus Stanfordis ja "psühhiaater" Massachusettsis.

  37. Laienemine • 1973 - võrk laieneb Inglismaale ja Norrasse. Termin "Internet" (rahvusvaheline võrk). Bob Metcalfe sõnastab Etherneti alused. Ilmub FTP spetsifikatsioon. • Esimene virtuaalkogukond (nagu BBS) - UIUC Plato Notes. • 1975 - esimesed meililistid. UUCP. Briti kuninganna saadab esimese meili. "Jargon File"

  38. "Peatage maakera, ma tahan maha minna!" • Vietnami sõda (1965-75) ja Nixoni Watergate'i afäär (1972-74) - paljudel jänkidel "läksid silmad lahti" (alternatiivtõlgendus: viskas jubedalt siibrisse). Võrgupättide, kräkkerite ja kaakide tegevus saab hoo sisse - riik ei ole enam püha lehm, vaid üha enamate jaoks vastik ja "pähe istuda" üritav moodustis, millele võib sama mõõduga vastu anda.

  39. Edasi... • 1978 - Chicagos avatakse esimene BBS. • 1979 - esimene MUD Essexi ülikoolis • Keegi kodanik Kevin MacKenzie soovitab toppida võrgutekstidesse kummalisi sümboleid, mida tuleb lugeda väga viltuse peaga ja mis annaksid edasi kirjutaja meeleolu - algse vastaka suhtumise kiuste tulevad emootikonid kasutusse.

  40. Internet saab valmis. Korraks. • 1982 - TCP/IP protokoll muutub universaalseks Interneti "põhjaks" • 1983 - FidoNet • 1983 - esimene domeeniserver (NIC) • 1984 - esimene nimeserver (DNS) • 1985 - Internet stabiliseerub. Põhiteenused on E-post, Telnet, FTP ja Usenet.

  41. Esmalt oli teksti mittelineaarne esitusviis... • 1989 - võrku ühendatakse CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus • 1990-91 - CERNi teadlane Tim Berners-Lee töötab välja dokumentide hüpertekstilise (mittelineaarse) võrguesituse süsteemi. See võeti kasutusele ning levis FTP kaudu ka laboritest välja.

  42. Veebiplahvatus • Mõned tekketegurid: • WWW-hüpertekstiprotokoll (HTTP) • 1991. aastal ilmunud uus operatsioonisüsteem Linux ning sealt veidi hiljem võrsunud veebiserver Apache. • MS Windows - esimene tõeliselt massidele mõeldud graafiline PC kasutajaliides • Mosaic - esimene kaasaegne veebibrauser

  43. Kuum asi • 1993 - Marc Andreessen (üks Mosaici loojaist) lahkub senisest töökohast, asutab oma firma ja saab väga rikkaks. • Brian Pinkerton, Washingtoni ülikooli tudeng, teeb valmis Webcrawleri, esimese otsiroboti, ja saab ka rikkaks. • Kaks tudengit koguvad kokku oma veebilingid ja teevad suure kataloogi. Kataloogi nimeks saab YAHOO ja ka need poisid (David Filo ja Jerry Yang) saavad rikkaks.

  44. Edasine areng • 1993 - asja hakatakse organiseerima. Asutatakse InterNIC ja järgmisel aastal W3C. • 1995 - Java ja Apache, ka PHP ja MySQLi algsed versioonid • 1996 - kõva tants tsensuuri ümber - USA-s tullakse välja CDA ja COPA-ga. Kumbki ei lähe lõplikult läbi, kuid vägikaigast veetakse tänini. • 1996 – John Perry Barlow kirjutab „Küberruumi Iseseisvusdeklaratsiooni“

  45. Pisipehme saab kurjaks • 1994-95 – Bill teeb “oma võrku” - MSNi. • 1996 - Microsoft saab aru, et Internetti ei saa ei ignoreerida ega endale haarata. Omapoolse tarkvara loomine saab täistuurid peale. • 1997 – MS võidab Netscape'i. Esimese lahingu lõpp. NS kood avaldatakse. • Madin kestab tänini - taandunud Netscape'i asemele on astunud uued võistlejad (Firefox, Mozilla, Galeon, Opera, Konqueror jt).

  46. Hiljutised arengud • Kommertsialiseerumine - E-reklaam, E-turundus, E-kaubandus, E-äri. SPÄMMIUPUTUS • Multimeedia võidukäik - RealAudio, MP3, Flash jne. • Vaba tarkvara kui tõsise alternatiivi esiletõus laial rindel – 90. aastatel kujunenud heale serveritarkvarale lisandub üha enam laia- tarberakendusi • Uued domeenid - .name, .biz, .info, lisaks n.ö. mugavusdomeenide lai levik.

  47. Tulevik? • Multimeediavõrk • Semantiline veeb ja infohaldussüsteemid • Kommertsialiseerumise ja monopoliseerumise kasv? Või hoopis minek tagasi juurte juurde? Või läheb kogu kupatus pooleks nagu liiga pikaks venitatud vihmauss? Või sureb solgisurma...?

  48. Tänaseks kõik!

More Related