Jahikultuuri ja -eetika aasta 2013 Mõttekilde ajaloost. Tõnis Korts

1. Jahikultuuri ja -eetika aasta 2013Mõttekilde ajaloost.Tõnis Korts 7. jaanuar 2013 Kochi ait

2. Eesti jahikultuur- ja eetika • Hakkas jõudsalt arenema omariikluse tekkega eelmise sajandi alguses. • Esimene eestikeelne jahimehe käsiraamat, mis käsitles ka jahikultuuri- ja eetikat algeid, ilmus 1913. • 1924 ilmus M. Treumanni sulest Jahimeeste käsiraamat, kus käsitlus oli juba põhjalikum. • 1938 ilmus Franz Reidulfi sulest siiani üks põhjalikumaid jahinduse käsiraamatuid.

3. Eesti jahikultuur- ja eetika • Nõukogude perioodil hakati jahikultuuri- ja eetikaga aktiivsemalt tegelema EJS loomisega 1967. aastal. • T. Randla: Vastloodud seltsis õnnestus äratada uinunud ideid jahikultuurist ja eetikast ning teadmistepõhisest ulukite bioloogiast. Äratus põhines jahimeeste harimises: ilmuma hakkasid aastaraamatud, infolehed, õpikud; korraldama asuti näidisjahte, klubiõhtuid, kokkutulekuid. Saavutuste sekka tuleb lugeda ka jahikoerte arvestusele ja aretusele alusepanemist (U. Pihlamäe) ning jahilaskmise arendamist (M. Edur). Kõike seda juhtis ja korraldas ühiskondlikus korras tollane metsamajanduse ja looduskaitse ministri astäitja, edu- ja eestimeelne Feliks Nõmmsalu.

4. Eesti jahikultuur- ja eetika • 1970-80 kerkisid uued uhked klubihooned ja lasketiirud ning arenes jahinduslik taristu ka jahikõlvikuil. Tänu jahitrofeede vääristamisele ja väärtustamisele, millele pani aluse Edgar Saks, pääses Eesti jahindus end reklaamima suurtel jahinäitustel Jugoslaavias, Ungaris, Bulgaarias. Traditsioonilisteks said Baltimaade omavahelised trofeenäitused ja kontaktid. Nende näituste kaudu tekkisid kontaktid üle Euroopa, ka lääne jahindusega.

5. Eesti jahikultuur- ja eetika • Majanduslikult kõige raskemal ajal – 1990. aastate algul õnnestus seltsil püsima jääda ning seda tuleb pidada meie jahinduse suurimaks saavutuseks üleminekuajal. • Järgneval kahel kümnendil on edukalt tegeletud jahikultuuri- ja eetika arendamisega ja tänane Eesti jahimees on võrdväärne euroopa jahipere liige.

6. Ajaloost: Kes on jahimeheks kohane? M.Treumann 1924 • … ma ei tunne ühtegi inimest, kes jahipidamisest ennast korralikult äraelatanud oleks ehk seejuures veel jõukaks saanud. Nii siis, ainelise tulu pärast ärgu keegi jahimeheks hakaku. • Teiseks ärgu hakaku kirglise iseloomuga inimene kütiks. Kirglus viib liialdusele ja kirgline jahimees patustab kõige rohkem oma tervise vastu… ta patustab lõpuks ka oma kirgluse tõttu seadusmääruste ja heakorra vastu… • Kolmandaks ärgu hakaku ettevaatamata ja hooletu inimene iialgi jahimeheks. Hoidku ta ennast püssist eemale ja ärgu tehku temaga tegemist. Pidagu seda igaüks meeles, et laetud püss pole mänguasi , ja mees, kes seda ei jõua meelespidada, ei kõlba jahimeeste hulka.

7. Ajaloost: Missuguseid nõudeid peab iga jahimees täitma? M.Treumann 1924 • Iga jahimees peab lastava linnu ehk metslooma eluviisisid tundma • Ta peab ka teadma, et ta siis vilets lühikeselt- nägija, metsade rüüstaja, ühiskondline pahe ja madal loodusereostaja on kui tema jahitegevuse tagajärjel metsloomade arv jäädavalt väheneb. • Jahimees on kõige pealt inimene, ja igaüks, kes seda nime auga kanda tahab, ei tohi üleüldseid seltskonna huvisid, seadust ega inimsuse tarvilisi nõudeid jalge alla tallata.

8. Ajaloost: M.Treumann 1924 • Üksi väga alaväärtuslik inimene võib oma väiklased kaukakasud seltskonna kasudest kõrgemale seada. • Jahimaade au alal hoidma, jahiloomi kaitsta ja juure kasvatada püüabki iga korraldud riik jahi- ja metsloome kaitseseaduste abil.

9. Ajaloost: Franz Reidolf 1938 • Säärane jahimees aga, kes huvitub ainult ulukite surmamisest ja ei liiguta sõrmegi nende eest hoolitsemiseks, ei vääri jahimehe nime, vaid on põlatud lihakütt ja paugutaja.

10. Tänan tähelepanu eest! Tõnis Korts EJS tegevjuht