80 likes | 400 Views
Laps ja lasterikkus Dagmar Kutsar, TÜ. Konverents “Lasterikkus – kas tõeline rikkus?” 20-21.juulil Dorpati konverentsikeskuses Tartus. Lapsed ja täiskasvanud. Laste vähesus ühiskonnas laps on kõrgelt väärtustatud olulised on vanemlikud oskused
E N D
Laps ja lasterikkusDagmar Kutsar, TÜ Konverents “Lasterikkus – kas tõeline rikkus?” 20-21.juulil Dorpati konverentsikeskuses Tartus
Lapsed ja täiskasvanud • Laste vähesus ühiskonnas laps on kõrgelt väärtustatud olulised on vanemlikud oskused • Lapse heaolu siin ja praegu vs. laps kui tubli tulevane täiskasvanu (lapse-täiskasvanu dihhotoomilisus) • Lapse huvide järgimine (“the best interest of the child”): • Lapse õigused • Lapsest lähtumine: individuatsioon ja individualiseerumine • Kõrgendatud nõudmised vanemaksolemisele • “Siis kui ma abiellusin, oli mul kuus teooriat selle kohta, kuidas lapsi kasvatada; nüüd mul on kuus last ja mitte ainsatki teooriat” (Lord Rochester)
Daugavpils-Riia rongis 9.05.06 FOTO: Inna Järva
Arusaamu lasterikkast perest • Vanematel ei jätku aega ega füüsilist ressurssi kõikide lastega tegelemiseks • Lasterikastes peredes napib laste ja vanemate vaheliseks suhtlemiseks aega, lapsed on palju omakeskis • Lasterikkad vanemad arvavad, et ‘lapsed kasvavad ise’, sestap lasterikkas peres läheb lapse individuaalsus kaotsi • Lasterikka pere lapsi õpetatakse ütlema ei oma soovidele ja tahtmistele (just pere vanemad lapsed õpivad piirama oma vajadusi) – jagama asju, ruumi, aega õdede ja vendadega. Neil napib privaatsust ja autonoomsust • areneb madal enesetunnetus (sense of self) või vastupidi – läbi konkurentsi ja võitluse areneb suurem enesekesksus • Kõikide laste võrdne kohtlemine lasterikkas peres ei ole võimalik • Vanimad lapsed vaatavad nooremate järele ja on kui vanemate ‘käepikendused’ • Keskmised lapsed ‘kasvavad ise’ • Noorimad lapsed saavad kõige enam vanemate tähelepanu • Lasterikkad pered on vaesed või vaesusriskis, mistõttu laste vajadused võivad jäävad rahuldamata ja lapsed kogevad ilmajäetustunnet • Lasterikkad pered viljelevad vaesuse kultuuri
Arusaamu lasterikkast perest • Lasterikastes peredes on lapsed tõeliselt vajalikud igapäevaelu korraldamisel – lapsed panustavad perekonna heaolusse läbi kohustuste täitmise • Lasterikaste perede lapsed kasvavad mitte “võtjateks”, vaid “andjateks” – läbi õdede- vendadega arvestamise, nende abistamise, kohustuse ja vastutusevõtu • Lasterikaste perede lapsed loovad omavahelisi kiindumussuhteid, mis on aluseks ontoloogilisele julgeolekutundele ja Mina-arengule (John Bowlby: igal inimesel peab olema vähemalt üks lähedane inimene, soovitavalt mitu) • Suhtlemisest õdede-vendadega läbi vestluste ja mängude saavad lapsed • pidevat intellektuaalset ja emotsionaalset stimulatsiooni • õpivad mõistma sugupoolte vahelisi erinevusi ja iseärasusi • õpivad suhtlema ja toime tulema eritüüpi inimestega • saavad olla teraapiagrupiks hädasolijale • Kuna lasterikastes peredes reeglina napib ressursse, siis lapsed õpivad tegema vahet oma vajadustel ja tahtmistel • nad õpivad ootama, kuni vajadus saab rahuldatud ning selle nimel ise püüdlema (teenima, töötama) • nad õpivad endale , mitte teistele lootmist • nad õpivad nägema ja arvestama teiste vajadustega
Lapse ja noore jaoks on olulised kuulumine ja enesekujund • Kuulumine perekonda loob kindlustunnet • V2: “Kõige hullem on, kui vanemad tõrjuvad” • Kuulumine eakaaslaste hulka loob usaldustunnet ja eneseaustust • Materiaalse ressursi olemasolu (nt taskuraha, vanemate rahalised võimalused, ühiskonnapoolne tugi) loob valikuid ja toetab sotsiaalset sidusust (sh lapse/noore oma eesmärgipärast tegevust ning sotsiaalse kapitali loomet)
Arvude maagia Arvutuste alus: (ESA leibkonnauuring 1997) • Kolme- ja enamalapselisi peresid on u 4% ja nendes elab umbes veerand lastest • Lapsed ise "paljundavad" nii rikkust kui ka vaesust, võttes lapsepõlvekodus elamise mustreid ja kultuure kaasa oma iseseisvasse ellu ning koheldes tõenäoliselt omi lapsi nii nagu kohtlesid neid nende vanemad • Ühiskond on huvitatud sellest, et see väljund oleks võimalikult hea
Lapsed väärivad ühiskonnapoolset tähelepanu ja hoolt • Võrdne ligipääs ühiskonna ressurssidele kõikidele lastele • Sektoritevaheline koostöö: avalik, era ja vaba sektor • Institutsionaalne koostöö – haridus, sotsiaalsfäär, tööturg; KOV-de suurem koostöö • Vajadusepõhisus ja otsesuunatus: lapsekesksuselt lapsest lähtumisele: lapse jõustamine (Kultuurikaart) (kokkuvõte arutelust magistrantidega 2012.a kevadel)