Esimesed rahvuslikud heliloojad

1. Esimesed rahvuslikud heliloojad

2. II üldlaulupidu 1879 Tartus • Üldjuht Karl August Hermann • lauljaid 1070 ja mängijaid 202 • Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen – Kreutzwald, Jakobson) • et pidu ei tuleks “...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles”; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud.

3. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas • Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat • Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus • Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama • Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas • Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule

4. Aleksander Saebelmann-Kunileid(1845-1875) • Andekas helilooja, organist, koolmeister • Rahvusliku koorimuusika rajaja • Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar • Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatšina eesti koolis; Kolppana seminaris • Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse – Poltaavasse.

5. Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) • Teadaolev looming – 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet – on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. • “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, • “Mu isamaa nad olid matnud”; “Süda tuksub” • Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris

6. Friedrich August Saebelmann(1851-1911) • Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist • Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu “Kaunimad laulud” (laulupidude kavas alates V laulupeost) “Ellerhein” (lüürilis-romantiline) • Temalt ka mõned soololaulud

8. Karl August Hermann(1851-1909) • “Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha.” • Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur

9. Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana • Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris • Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami • Osales laulupeol, sai innustust • Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi • Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks

10. 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi • “Vanemuise” seltsi koorijuhiks • 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid • 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal • Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) • 1882 “Eesti Postimees” • 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor

11. Heliloojana üsna produktiivne – teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi • Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) • “Mingem üles mägedele”, “Oh, laula ja hõiska”, “Isamaa mälestus” (!) • Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu

12. Katsetas ooperiga – 1908 lauleldus “Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad” (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne “Kungla rahvas” • Ajakiri “Laulu ja mängu leht” (1885-1897) – rahva muusikahariduse edendamine • Kirjastaja. Ostis 1886 trükikoja. “Eesti kannel”; “Kodumaa laulja”; “Laulu-kaja”; “Eesti rahvalaulud” jt. • Luuletaja ja kirjanik • Keeleteadlane “Eesti keele grammatika”; “Eesti keele laulseõpetus”

13. Hermann uskus siiralt eestlaste kui rahvuse arengusse ning kultuurilise võrdsuse saavutamisse sakslastega. • Ei sidunud end mitte ühegi poliitilise huvigrupiga – langes igas oma tegevusvallas kriitika alla.