1 / 13

Esimesed rahvuslikud heliloojad

Esimesed rahvuslikud heliloojad. II üldlaulupidu 1879 Tartus Üldjuht Karl August Hermann lauljaid 1070 ja mängijaid 202 Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen – Kreutzwald, Jakobson)

kiley
Download Presentation

Esimesed rahvuslikud heliloojad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Esimesed rahvuslikud heliloojad

  2. II üldlaulupidu 1879 Tartus • Üldjuht Karl August Hermann • lauljaid 1070 ja mängijaid 202 • Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen – Kreutzwald, Jakobson) • et pidu ei tuleks “...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles”; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud.

  3. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas • Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat • Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus • Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama • Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas • Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule

  4. Aleksander Saebelmann-Kunileid(1845-1875) • Andekas helilooja, organist, koolmeister • Rahvusliku koorimuusika rajaja • Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar • Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatšina eesti koolis; Kolppana seminaris • Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse – Poltaavasse.

  5. Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) • Teadaolev looming – 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet – on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. • “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, • “Mu isamaa nad olid matnud”; “Süda tuksub” • Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris

  6. Friedrich August Saebelmann(1851-1911) • Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist • Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu “Kaunimad laulud” (laulupidude kavas alates V laulupeost) “Ellerhein” (lüürilis-romantiline) • Temalt ka mõned soololaulud

  7. Karl August Hermann(1851-1909) • “Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha.” • Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur

  8. Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana • Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris • Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami • Osales laulupeol, sai innustust • Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi • Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks

  9. 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi • “Vanemuise” seltsi koorijuhiks • 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid • 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal • Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) • 1882 “Eesti Postimees” • 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor

  10. Heliloojana üsna produktiivne – teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi • Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) • “Mingem üles mägedele”, “Oh, laula ja hõiska”, “Isamaa mälestus” (!) • Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu

  11. Katsetas ooperiga – 1908 lauleldus “Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad” (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne “Kungla rahvas” • Ajakiri “Laulu ja mängu leht” (1885-1897) – rahva muusikahariduse edendamine • Kirjastaja. Ostis 1886 trükikoja. “Eesti kannel”; “Kodumaa laulja”; “Laulu-kaja”; “Eesti rahvalaulud” jt. • Luuletaja ja kirjanik • Keeleteadlane “Eesti keele grammatika”; “Eesti keele laulseõpetus”

  12. Hermann uskus siiralt eestlaste kui rahvuse arengusse ning kultuurilise võrdsuse saavutamisse sakslastega. • Ei sidunud end mitte ühegi poliitilise huvigrupiga – langes igas oma tegevusvallas kriitika alla.

More Related