220 likes | 1.29k Views
Trigeminus ’e neuralgia. Jekaterina Andrejeva Stom. III kursus. N. trigeminus. V. kraniaalnärv Paariline Väljub ajust silla ja pedunculus cerebellaris medius´e piiril Peamised harud on N. ophthalmicus N. maxillaris
E N D
Trigeminus’e neuralgia Jekaterina Andrejeva Stom. III kursus
N. trigeminus • V. kraniaalnärv • Paariline • Väljub ajust silla ja pedunculus cerebellaris medius´e piiril • Peamised harud on N. ophthalmicus N. maxillaris N. mandibularis
N. ophthalmicus 1) N. frontalis - jaguneb 2. haruks: n. supraorbitalis´eks ja n. supratrochlearis´eks; innerveerib otsmikupiirkonna nahka 2) N. lacrimalis – innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, pisaranääret 3) N. nasociliaris – omab pars nasalis (innerveerib eesmiste ja tagumiste sõelluurakkude, otsmikuurke, kiilluuurke ja ninaõõne eesmise osa limasketsa; nahka ninaseljal ja silma mediaalse nurga piirkonnas; pisarakotti) et ciliaris´e (innerveerib silmamuna kestasid)
N. maxillaris 1) N. infraorbitalis – sellest lähtuvad rr. alveolares superiores posteriores et anteriores ja r. alveolaris medius, mis moodustavad plexus dentalis superior´i, millest omakorda algavad rr. dentales et gingivales superiores Lõppharudeks on rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores ja rr. nasales externi et interni – innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka
N. maxillaris 2) N. zygomaticus – jaguneb r. zygomaticofacialis´eks ja r. zygomaticotemporalis´eks, need innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas 3) Nn. pterygopalatini – moodustavad ganglion pterygopalatinum´i; harud: • N. palatinus major, nn. palatini minores - inn. kõva- ja pehmesuulae limaskesta • Rr. nasales posteriores superiores – selle lõppharu on n. nasopalatinus, mis inn. suulae eesmise osa limaskesta • R. pharyngeus – inn. ülaneelu limaskesta
N. mandibularis • Eesmine tüvi(motoorne) – 1) harud mälumislihastele (n. masstericus, nn. temporales profundii, n. pterygoideus lateralis et madialis) 2) N. buccalis – tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka
N. mandibularis • Tagumine tüvi(sensoorne) – 1) N. alveolaris infrerior – harud: -n. mylohyoideus – inn. suupõhja lihaseid (m. mylohyoideus, m. digastirus´e eesmine kõht) -Nn. alveolares inferiores(posteriores, medius et anteriores) moodustavad plexus dentalis inferior’i, millest lähtuvad rr. dentales et gingivales inferiores -N. mentalis – inn. alahuule ja lõuatsi nahka
N. mandibularis 2) N. auriculotemporalis – harud: -Rr. parotidei – glandula parotidea´le -Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele -Rr. temporales superficiales – oimupiirkonna nahale 3)N. lingualis – harud: -N. sublingualis – inn. suupõhja limaskesta -Rr. linguales – inn. keele eesmise 2/3 limaskesta
Trigeminus’e neuralgia • Trigeminus´e neuralgia – krooniline haigus, mis väljendub valu hoogudena N. trigeminus´e innervatsiooni piirkonnas • Valu on lühitoimeline, intensiivne, korduv; tekib ootamatult • Tavaliselt ühe näo poolel • Haige lõpetab oma aktiivse tegevuse, keeldub söömisest, ei hoolitse oma hügieeni eest valu hoogude pärast/ajal; võib tekkida depressioon
Trigeminus’e neuralgia • 1 : 15 000 • Tavaliselt vanuses üle 50 a. • Rohkem naiste seas • Võib esinedaka noortel, kellel on diagnoositud Sclerosis multiplex • Retsidiveeruv • Peetakse üheks kõige piinavamaks valuks
Etioloogia • Peamine põhjus on n. trigeminus´e kompressioon patoloogiliselt muutunud veresoonte poolt (a. cerebellaris superior) • Tavaliselt kompressioon tekib n. trigeminus´e ajust väljumise kohal (pons) • Harvem põhjustavadneuralgiat tuumorid, aneurüsmid, traumad, tongue piercing, Cerebellopontine angle
Kliiniline pilt • Lühitoimelised, intensiivsed valu hoogud • Valu ajal haige kas “kangestub” või hakkab oma põse hõõrduma • Näolihaste spasm • Valu võib tekkida spontaanselt aga ka rääkimise, mälumise, raseerimise ajal • Patsient võib kaebata valu kõrva, silma, huulte, nina, peanaha, põse, hammaste ja/või lõualuude piirkonnas • Mõnedel tekib valu vasakus esisõrmes
Ravi • Epilepsia vastased preparaadid (nt. karbamasepiin, fenütoiin) • Kirurgilised meetodid (mikrovaskulaarne dekompressioon)
Kasutatud kirjandus: • http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D0%B2%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B3%D0%B8%D1%8F_%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D1%87%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0 • http://en.wikipedia.org/wiki/Trigeminal_neuralgia • A. Lepp, E. Kogermann-Lepp “Kraniaalnärvid”