220 likes | 726 Views
Funktsiooni esitusviisid. XI klass Urve Paulmann 2006. Funktsiooni esitusviisid. analüütiline esitus (valemi abil) tabeli abil arvupaaridena graafiku abil nooldiagrammina sõnaline formuleering. Valem. võrdus, mille kohaselt on vastavalt x väärtusele võimalik arvutada y väärtust
E N D
Funktsiooni esitusviisid XI klass Urve Paulmann 2006
Funktsiooni esitusviisid • analüütiline esitus (valemi abil) • tabeli abil • arvupaaridena • graafiku abil • nooldiagrammina • sõnaline formuleering
Valem • võrdus, mille kohaselt on vastavalt x väärtusele võimalik arvutada y väärtust • milliseid tehteid ja millises järjekorras tuleb argumendi väärtusega teha, et saada vastav funktsiooni väärtus • seni kõige enim kasutatav funktsiooni esitusviis
Näited • y = 3x – 1 on lineaarfunktsioon • võrdus y = 1/x esitab pöördvõrdelist sõltuvust • s = vt on teepikkuse valem • funktsioon võib olla esitatud ka mitme valemiga
Tabel • ühes reas (või veerus) argumendi x väärtused, teises reas (veerus) sellele vastavad funktsiooni väärtused • astmete, juurte ja trigonomeetriliste funktsioonide tabelid • mõnikord polegi funktsiooni esitamiseks muud võimalust peale tabeli
Näited • praktikas leitakse sageli suuruste vaheline sõltuvus katseliselt • eksperimendi käigus saadud tulemused auto sõidukiiruse ja bensiinikulu vahel
Arvupaarid • kõikvõimalikud järjestatud arvupaarid, milles esimesel kohal on argumendi väärtus ja teisel kohal sellele vastav funktsiooni väärtus • näiteks: on antud funktsioon y = IxI, kus X = {-2; -1; 0; 1; 2}. See funktsioon avaldub arvupaaridena järgmiselt: {(-2;2), (-1;1), (0;0), (1;1), (2;2)}
Graafik • funktsiooni f graafikuks on joon, mille võrrand on y = f(x) • saab olla vaid selline joon, mille korral igale x väärtusele vastab vaid üks punkt sellel joonel • koordinaatteljestikus võimalik kujutada vaid osa graafikust • võib koosneda kas üksikutest punktidest, pidevast joonest või mitmest pidevast joonest
Graafik • võimaldab funktsiooni kujutada piltlikumalt • funktsiooni mitmed omadused selgemini nähtavad kui valemist • eksperimentaalteadustes väga levinud seoste esitamisviis
Nooldiagramm • esitatakse kahe hulgana, millest üks neist kujutab funktsiooni määramispiirkonda, teine muutumispiirkonda • seoseid hulkade vahel kujutatakse noolte abil • argumendi igale väärtusele vastab funktsiooni väärtus • neid väärtusi oleks argumendi iga väärtuse jaoks vaid üks • hulga X iga elemendi juurest peab lähtuma täpselt üks nool
Näited • Näide 1 Igal inimesel on teatav vanus. Seega igale inimesele saame vastavusse seada ühe arvu – tema vanuse. Inimese “vanus” on funktsioon, mille määramispiirkonnaks on inimeste hulk ja muutumispiirkonnaks arvude hulk 35 28 22 Mart Mai Anu
Näited • Näide 2 Olgu määramispiirkonnaks inimeste hulk ja muutumispiirkonnaks riikide hulk. Kas “kodakondsus” on funktsioon? Kodakondsus ei ole funktsioon, sest leidub inimesi, kellel on mitme riigi kodakondsus, kuid on ka kodakondsuseta isikuid Vene Eesti Kanada Somaalia Lepp Al Ibn Sarah McDonalds
Sõnaline formuleering • Dirichle`t funktsiooni pole võimalik esitada graafiku abil, vaid defineeritakse sõnalise formuleeringu abil • arvu täisosa leidmine: arvu x täisosa on suurim täisarv, mis ei ületa arvu x
Kokkuvõte • enim kasutatav funktsiooni esitusviis on valem • mõnikord polegi funktsiooni esitamiseks muud võimalust peale tabeli • graafiku konstrueerimisel on saadud tulemus sageli ebatäpne, mistõttu lisatakse graafikule ka see reegel, mille abil leitakse need graafiku punktid (e. valem) • leidub funktsioone, mille graafikut pole võimalik esitada • kooskasutamine: valem, tabel, graafik
Kodune ülesanne • Selgita, kas järgmine seos määrab funktsiooni: - inimese vanus ja tema kehakaal - juhuslik täisarv ja selle ruutjuur - ringi raadius ja ringi pindala • Miks ei saa Dirichle´t funktsiooni graafikuna esitada? • Too näide iga funktsiooni esitusviisi kohta