Teabepäev Struktuuritoetuse kasutamine infoühiskonna edendamisel 21.mai 2008

1. Teabepäev Struktuuritoetuse kasutamine infoühiskonna edendamisel 21.mai 2008

2. Teabepäeva teemad • Eelmise perioodi õppetunnid – Jaak Liivik • Infoühiskonna arengukava ja rakendusplaan – Margus Püüa • Struktuurifondide kasutamise põhimõtted -Margus Püüa • Avatud taotlusvoorud uuel perioodil - Margus Püüa • Kokkuvõtvalt toetuse andmise alustest ja nõuetest– Jaak Liivik

3. Tänased eesmärgid • Selgitada kujunenud olukorda ja toetuse taotlemise võimalusi • Anda ülevaate toetuse jagamise mehhanismist avatud taotluste puhul ja taotlusvoorude temaatikast 2008.aastal • Selgitada tingimusi, mida peate täitma taotluse esitamisel ja eraldatud toetuse kasutamisel

4. Eelmise perioodi õppetunnid

5. Toetuse jagamine ainult investeeringute kava kaudu Ühekordne taotlemise võimalus Suuremahulised projektid Vähe toetuse saajaid Pikk rakendamise periood

6. Toetuse jagamine ainult investeeringute kava kaudu • Kadus toetuse jagamise paindlikkus: • ei saanud arvestada projektide temaatikat, • ei saanud arvestada taotlejate erisust (konkureerisid nii ministeeriumid, maavalitsused aga ka muuseumid, teatrid jt), • ei saanud arvestada arenevat IT valdkonda, • ei saanud arvestada kerkivaid lahendamist vajavaid probleeme • Ühekordne taotlemise võimalus • Sooviti küsida võimalikult rohkem, et raha jätkuks kogu perioodiks ja planeeriti eriti suuremahulisi projekte • Suuremahulised projektid • Esitatud taotlused olid: • üldsõnalised, kirjeldavad; • ebaselge tegevuskavaga, mida tuli hiljem pidevalt korrigeerida; • ebatäpse kuluplaaniga

7. Kokkuvõtlikult toetuse andmise alustest

8. Rakendusasutuse ülesanded • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Infoühiskonna arengukava 2013 koostamine • Rakendusplaanide koostamine • Investeeringute kava koostamine • Meetme määruste väljatöötamine • Programmide koostamine ja programmi elluviija määramine • Aasta avatud taotlusvoorude kava kinnitamine • Eeltaotluste hindamise korra kinnitamine • Hindamiskomisjoni koosseisu kinnitamine

9. Rakendusüksuse ülesanded • Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus • Taotlusvoorude korraldamine; • Eel- ja täistaotluste menetlemine; • Rahastamisotsuste tegemine • Väljamaksetaotluste menetlemine sh abikõlbulikkuse kontroll; • Järelevalve; • Toetuse tagasinõudmine

10. Taotlusvoorude korraldamine • Teavitamine • Taotlusvooru väljakuulutamine • Huvilistele juurdepääsu võimaldamine elektroonilisele süsteemile • Seminar potentsiaalsetele taotlejatele • Jooksev nõustamine

11. Taotluste esitamine • Taotlus sisestatakse RIA projektijuhtimise infosüsteemi • Infosüsteem koostab sisestatud informatsiooni põhjal deklaratsiooni, mis tuleb allkirjastada allkirjaõigusliku isiku poolt ja saata RIA-sse taotluse esitamise tähtajaks

12. Taotluste hindamine • Eeltaotluste vormilise vastavuse hindamine • Eeltaotluste sisulise vastavuse hindamine • Eeltaotluste hindamine • I etapp – konsensusotsus II etappi lubamise kohta • II etapp – paremusjärjestuse määramine • Täistaotluse hindamine

13. Mis teid ootab?

14. R a h a ! • Kokku kogu perioodi (kuni 2015) kohta kõigi taotlusviiside peale kokku (programmid, investeeringute kavad, avatud taotlusvoorud) on eraldatud 980 miljonit EEK-i • Taotletava toetuse maksimaalne summa on 8 miljonit Eesti krooni projekti kohta(meetme määrus §8 lg2) • Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu täistaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. augustiks.(meetme määrus §7 lg 1) • Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad maksetaotluse esitamise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud(meetme määrus §21 lg 8) • Eraldatud toetus on antud ainult nende tööde tegemiseks, mis on kirjeldatud taotluses ja mille tegemiseks on korraldatud hange st. ükski toetuse saaja ei saa ise arendusega tegeleda. Toetuse saaja võib palgata oma projekti juhtimiseks koosseisuvälise projektijuhi, kui vastav kulu on kirjeldatud eeltaotluses ning ära toodud kalkulatsioon

15. Toetuse sihipärase kasutamise kohustus • Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud (STS §21 lg 1) • Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel (STS §22 punkt 2) • Toetuse saaja on kohustatud tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse (STS §22 punkt 4);Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele ja toetuse taotluse rahuldamise otsusele (meetme määrus §21 lg 7) • Tehtud kulutused peavad kattuma toetuse taotluses kirjeldatud planeeritud projekti kulutustele ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks • Kui toetus on laekunud, ei tohi seda kasutada muuks otstarbeks kui maksetaotluses esitatud eesmärgil. Toetuse saaja peab küsitud ja saadud toetuse koheselt üle kandma oma lepingupartnerile ja selle tõestuseks seitsme tööpäeva jooksul pärast toetuse laekumist riigikassast esitama maksekorralduse koopia rakendusüksusele

16. Hangete korraldamise kohustus • Toetuse saaja on kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse tähenduses, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut (STS §22 lg11) • Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele, seejuures järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel “Riigihangete seaduses” kehtestatud põhimõtteid (meetme määrus §23 punkt 1) • Täistaotlus peab sisaldama hankemenetluse käigus välja selgitatud parimat pakkumust ja hankelepingu projekti enne pakkumuse edukaks tunnistamist (meetme määrus §12 lg 1) • Kui toetuse taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, loetakse täistaotlus esitatuks, kui toetuse taotleja on esitanud täistaotlusena rakendusüksusele tähtaegselt kõik pakkumused enne nende edukaks tunnistamist (meetme määrus §18 lg 2) • Kõik rakenduste väljatöötajad-arendajad on vaja leida vastavalt Riigihangete seaduse sätetele ja oma asutuses kehtestatud hankeprotseduuri järgides • Kui toetuse taotleja kavandab rohkem kui ühe hanke korraldada, siis on ta raske ülesande ees, kuna kõigi hangete parimad pakkumused tuleb esitada korraga rakendusüksusele • Kui toetuse taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse lõikes, peab ta ikkagi vastavalt meetme määrusele kinni pidama riigihangete korraldamise põhimõtetest

17. Projektipõhine raamatupidamis-arvestus • Toetuse saaja on kohustatud eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest (STS §22 lg10) • Toetuse saaja tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad (meetme määrus §23 punkt 5) • Seaduse ja määruse sätted kehtivad kõigi kulude ja tulude kohta mis on seotud SF poolt finantseeritud projektiga sh ka näiteks koosseisuväliste projektijuhtide osas, omafinantseering, mitterahaline sissemakse • Raamatupidamislik arvestus toetuse saaja juures peab klappima arvestusega Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses • Kui toetuse saajal on mitu SF projekti või teisi välisfinantseeringuga projekte, siis peab olema võimalik välja võtta kulud ainult ühe projekti kohta

18. Vara säilitamise ja kasutamise kohustus • Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest (STS §22 punkt 12) • Toetuse saaja tagab projekti käigus soetatud vara säilimise, toimimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 5 aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest (meetme määrus §23 punkt 12) • Nii välja töötatud rakendused, ostetud asjad kui ka litsentsid peavad olema arvel ja kasutuses vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi. Sellel ajal võivad tulle kontrollid nii rakendusüksusest kuni Euroopa Komisjoni kontrollideni • Kui struktuuritoetuse eest hangitud rakendused on kaotanud aktuaalsuse või ostetud seadmed mingil põhjusel kuuluvad mahakandmisele, tuleb põhjalikud selgitused esitada rakendusüksusele ja saada sealt kooskõlastus • Rakendusüksuse kooskõlastust on vaja ka juhul, kui toetuse eest soetatud rakendused ja seadmed antakse edasi mõnele teisele juriidilisele isikule. Vara üleandmisel tuleb rangelt järgida vara üleandmiseks sätestatud nõudeid • Müüa toetuse eest soetatud vara ei ole lubatud

19. Dokumentide säilitamise kohustus Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente säilitatakse vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. (STS §5) Toetuse saaja säilitab taotluste, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini (meetme määrus §23 punkt 10) Säilitamisele kuuluvad kõik projektiga seotud originaaldokumendid sh käskkirjad, raamatupidamisdokumendid, hankedokumendid jne. Kui on kehtestatud nn projekti kaust, siis seal olevatele dokumentide koopiatele peab olema peale märgitud viide originaalide asukoha kohta Kontrollijad peavad saama kindluse, et dokumenti saab üles leida ka aastal 2025. Seda saab kõige paremini, kui eksisteerivad eraldi vastavad kaustad dokumentide loetelus, kus on fikseeritud nende säilitamise aeg

20. Tänan kuulamast! Palun küsimusi!