Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON

1. ÜRO Lastefond Eesti Rahvuskomitee Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON

2. 1. KÕIKIDEL LASTEL ON ÜHESUGUSED ÕIGUSED. • Ükskõik, kas sa oled poiss või tüdruk, terve või haige, mis keelt sa räägid, mis värvi on sinu nahk või kes on sinu vanemad - kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. • Ühtki last ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

3. 2. KÕIK ALLA 18 AASTASED ON LAPSED. • Mida vanemaks sa saad, seda enam asju otsustad sa ise. 10 aastaselt teed sa seda palju paremini kui 5 aastaselt. • Tihti tundub, et täiskasvanu ollakse 12- kuni 14- või vähemalt 16 aastaselt. Vahel aga vajad sa ka 15- või 16 aastaselt erilist kaitset. Näiteks ei tohi last hoida vangistuses koos täiskasvanud vangidega ega sundida tegema väga rasket tööd. • Neil ja ka paljudel teistel juhtudel on hea, et on olemas seadus, mis last kaitseb. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

4. 3. KA LAPSE ARVAMUS ON TÄHTIS . • Paljudel lastel on alati võimalus rääkida oma mõtetest ja soovidest ja neid arvestatakse. Tihti aga see nii pole. • Mõnikord on eriti vajalik, et just lapse arvamust võetakse kuulda – siis, kui otsustatakse lapse jaoks tähtsaid küsimusi. Näiteks kelle juures hakkab laps elama pärast lahutust. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

5. 4. LAPSE KASVATAMISE EEST VASTUTAVAD LAPSE VANEMAD. • Igaüks vastutab selle eest, mida ta teeb või ütleb. Vastutus kasvab koos vanusega, sest 10 aastane teab ja oskab palju enam kui viiene. Siiski ei suuda ei 2-, 5-, ega ka 14 aastane kõike ise otsustada. Alati vastutavad laste eest tema vanemad, nende kohustus on anda lapsele kindlustunne ja võimalikult hea kasvatus. • Laps peab kasvama iseseisvaks inimeseks mõlema lapsevanema ühisel vastutusel. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

6. 5. LAST EI TOHI LAHUTADA TEMA VANEMATEST(välja arvatud siis, kui see on vajalik lapse kaitseks). • Mõned vanemad ei hooli oma lastest või karistavad neid julmalt. Mõned emad-isad küll tahaksid olla head vanemad, kuid ei saa laste eest hoolitsemisega hästi hakkama. Nad on võib-olla haiged või nii suurtes raskustes, et laste jaoks ei jätku jõudu. Selliseid perekondi peab aitama. Vahel aga tuleb lapsele leida teine kodu. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

7. 6. LAPSI PEAB KAITSTAMA VÄGIVALLA EEST. • Lapsed ei suuda ennast alati ise kaitsta. Sellepärast on seadusega keelatud lapsi peksta, piinata, halvustada ja muud moodi halvasti kohelda. Lapsele ei tohi haiget teha ei kodus ega väljaspool kodu. Lapse keha kuulub talle endale. Ei vanematel ega kellelgi teisel pole õigust vägivallatseda lapse keha kallal ega sundida last ennast paljalt näitama. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

8. 7. LAPSEL ON ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE. • Eestis on palju lapsi, kes ei ole koos oma ema või isaga. Igal juhul on lapsel õigus teada, kes on tema ema või isa ja nendega kohtuda. Ainult siis, kui see on ohtlik, pole kokkusaamine lubatud. Näiteks kui vanem lööb last, sunnib tegema häbiväärseid asju või on tihti purjus. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

9. 8. PUUETEGA LAPSED VAJAVAD ERILIST HOOLT. • Mõned lapsed ei saa haiguse või õnnetuse tõttu elada nii, nagu teised. Nad võivad istuda ratastoolis, kõndida teistmoodi või ei suuda rääkida ja õppida teistega võrdselt. • Maailmas on puuetega lapsi üle 120 miljoni. • Puuetega lastel on õigus elada samasugust elu ja teha kõike seda, mida teevad teised. • Kõik lapsed saavad neid aidata heasoovlikkuse ja mõistmisega. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

10. 9. IGAL LAPSEL ON ÕIGUS HARIDUSELE. • Kõigil lastel peab olema võimalus tasuta alghariduseks. Sellele vaatamata on maailmas miljoneid lapsi, kes 12 aastaselt pole kunagi koolis käinud. Enamus neist elab väga vaestes maades. Olukord koolis ei tohi olla lapsele alandav. • HARIDUSE EESMÄRGID ON: • lapse isiksuse ja kõigi tema võimete väljaarendamine; • austuse kasvatamine teiste inimeste ja nende õiguste vastu; • austuse kasvatamine oma vanemate, keele, kultuuri ja sünnimaa vastu, samuti ka erinevate kultuuride vastu; • lapse ettevalmistamine iseseisvaks eluks võrdsuse, sallivuse ja sõpruse vaimus kõigi inimeste ja rahvaste vahel • lugupidamise kasvatamine looduskeskkonna vastu. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56

11. 10. LAPSEL ON ÕIGUS MÄNGU- JA PUHKEAJALE. • Paljud täiskasvanud kahjuks ei mäleta enam, kui tähtis oli neile lapsena mäng. Mängides lapsed õpivad, tunnevad rõõmu ja omandavad uusi oskusi. Nukumäng näiteks on ettevalmistus emaks-isaks saamiseks. Paljud lapsed maailmas on sunnitud tegema maast-madalst rasket tööd või valvama päevad läbi oma väiksemaid õdesid-vendi. Nii ei tohiks see olla. • Lapsed peavad aitama teha kodutöid, kuid neile peab jääma aega ka mänguks. ( ÜRO Peaassamblee – 1989 ) Avaldatud 1996 aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56