280 likes | 511 Views
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta - CEDAW. ENUTi ja Harjumaa Ümarlaua seminar GLOBAALSEST KOHALIKUKS JA KOHALIKUST GLOBAALSEKS ENUT, 12-13 jaanuar 2002. Anu Laas Tartu Ülikooli sotsioloogia osakond OÜ Laas & Laas Sotsioloog, ettevõtluskonsultant
E N D
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta - CEDAW ENUTi ja Harjumaa Ümarlaua seminar GLOBAALSEST KOHALIKUKS JA KOHALIKUST GLOBAALSEKS ENUT, 12-13 jaanuar 2002
Anu Laas Tartu Ülikooli sotsioloogia osakond OÜ Laas & Laas Sotsioloog, ettevõtluskonsultant laas@ut.ee Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Mis on CEDAW? • kõige olulisem rahvusvaheline naiste õiguste dokument • konventsioon keelustab naistediskrimineerimise tsiviil-, poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste õiguste kasutamisel Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Ühinenud riigid peavad... • töötama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise nimel • tagama neile võrdsed õigused • tagama neile võrdsed võimalused avalikust elus • tagama võrdsed võimalused eraelu valdkonnas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Valitsustele kohustus • meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõte (2A) • arendada soolist võrdõiguslikkust tagavat seadusandlust (2B) • kompetentsete kohtute ja teiste riigiasutuste abiga – NAISTE TÕHUS KAITSE DISKRIMINEERIMISE EEST (2C) Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Konventsioonis püstitatud ülesannete elluviimiseks peavad riigid rakendama võrdõiguslikkust edendavat sihikindlat tegevust ning võtma kasutusele vajalikud meetmed. Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Ajalugu • 1975 rahvusvaheline naiste aasta • 1979 CEDAW konventsiooni vastuvõtmine • 1981 CEDAW jõustumine • 1999 ühinenud 165 riiki (2/3 ÜRO liikmesriikidest) • 1991 Eesti ühines konventsiooniga oktoobris 1991, jõustus novembris 1991 Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
ÜRO rahvusvahelised naiste konverentsid • 1975 Mexico City • 1980 Copenhagen • 1985 Nairobi • 1995 Peking (Beijing) Vahekonverents Beijing 5+ (2000) New York Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
1991 Rio de Janeiro keskkonnakonverents jätkusuutlik areng • 1993 Viini inimõiguste konverents naiste inimõigused • 1994 Kairo rahvastikukonverents • 1995 Peking võrdõiguslikkuse põhimõtte süvalainedamise kontseptsioon tegevuskava (12 võtmevaldkonda) Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Naiste inimõigused (1993) • NAISTE ÕIGUSED ON INIMÕIGUSED 1980ndatel • Naise ja tüdruku inimõigused on võõrandamatu, lahutamatu ja jagamatu osa universaalsetest inimõigustest kogu naise elutsükli jooksul. Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Probleem • seaduste meestekesksus • naiste inimõiguste madal teadlikkus naiste endi seas • olemasolevate seaduste rakendamine (mitterakendumine) Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Eesti probleem • ühiskonna kahesoolisuse ignoreerimine • naiste ja meeste sugupoolevajadustega mittearvestamine Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
CEDAW eesmärgid ja sisu Naiste ja meeste täieliku võrdsuse saavutamiseksvaja muuta nii naiste kui ka meeste traditsioonilist rolli perekonnas ja kogu ühiskonnas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Täitmise kontrollimine • Riigi aruanded iga 4 aasta järel • Naisorganisatsioonid ja sõltumatud eksperdid - nn ‘variaruanne’ • Hindajateks 23 rahvusvahelise õiguse eksperti – nn CEDAW komitee Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Tegelikult on soolise diskriminerimisega võitlemine väljakutse • mentaliteedi muutmisele • kultuuri muutmisele ja • hoiakute muutmisele Ülle-Marike Papp Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Struktuur • preambula (sissejuhatav osa) • kuus osa - kokku 30 artiklit • naiste diskrimineerimise keelustamisest ning riikide ülesannetest erinevates eluvaldkondades artiklid 1-16 Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 1. Naiste diskrimineerimise defineerimine Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 2. Diskrimineerimise keelustamise kohustusja meetmed (seadused, rakendamine, järelvalve) Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 3.Naiste staatuse tõstmine, naiste arendamine Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks positiivsete meetmete rakendamine Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 5. Stereotüüpsete soorollide ja eelarvamuste vähendamine Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 6. Naiste ekspluateerimise keelustamine (prostitutsiooniks sundimine ja naistega kauplemise tõkestamine) Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 7. Poliitiline ja avalik elu Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 8. Esindatus ning osalemine rahvusvahelises poliitikas Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 9. Rahvus ja kodakondsus Artikkel 10. Haridus Artikkel 11. Tööhõive Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 12. Võrdõiguslikkus tervishoiuteenuste kättesaamises Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 13. Sotsiaalsed ja majanduslikud toetused Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks
Artikkel 14. Maanaised Artikkel 15. Võrdsus seaduse ees ning tsiviilõiguses Artikkel 16. Sooline võrdõiguslikkus perekonnas ja perekonnaseaduses Globaalsest kohalikuks ja kohalikust globaalseks