Raamatukoguterminite kasutamisest ja seadusloomest

1. 10.05.2013 Raamatukoguterminite kasutamisest ja seadusloomest Ülle Talihärm Eesti Rahvusraamatukogu Kogude direktor www.nlib.ee

2. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Terminoloogia • Terminoloogia, terminjamõiste • Tehnoloogiamõjuinformatsioonitarbimisele- statistika • Mõistedjaterminidsundeksemplariningkäibemaksuseaduses • Raamatukaubandussuhted www.nlib.ee

3. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Terminoloogia • Terminoloogiaon laiemas tähenduses õpetus oskus- ehk erialakeelest • Terminoloogia - oskuskeeleõpetus • Termin - erialast mõistet tähistav, täpselt piiritletud tähendusega sõna v. sõnaühend, oskussõna (Keelevara, 2013) • Termin ehk oskussõna – mingi valdkonna üldmõiste sõnaline tähis (Terminoloogiastandard EVS-ISO 1087-1:2002) • Termin - oskussõnavara • Mõiste- esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu peegeldav abstraktse mõtlemise vorm (Keelevara, 2013) www.nlib.ee

4. Käibesõnadest ehk üldsõnavarast terminiteks • Käibel olev üldsõnavara ja käibel olevad terminid • Käibel olevatest terminitest korrastatud terminiteks • Raamatukogusõnastikus: korrastatud terminid koos määratlusega • Üldsõnavara ja oskussõnavara tasakaalu leidmine, et säiliks erialane ja juriidiline pädevus

5. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Terminoloogia ja seaduskeel • Õigusteaduse ja keele vaheliste sidemete kirjreldamisel on olulisel kohal 3 märksõna: • normatiivsus(normidega määratus), • tähendus, • interpretatsioon(tõlgendus, lahtimõtestatus, tekstiseletus) (Õigus ja keel) Raamatukogunduse terminoloogia normeerib, piiritleb valdkonna olulisi nähtusi, andes neile seletuse, mis võimaldab valdkonna termineid kasutada seaduse tekstide, tõlgete koostamisel jne. www.nlib.ee

6. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Infotarbimine ja -tehnoloogia • 50% Eesti ettevõtetest (10 ja enam töötajat) hankisid omatöötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid ning tasusid ka hilisemad kasutamise kulud Eesmärgid: • ligipääs ettevõtte meilisüsteemile ja internetis olevale infole • Ligipääs ettevõtte dokumentidele • ID-kaarti digitaalallkirja andmiseks ja e-kaubanduses. Laiemat kasutamist takistab vähene vajadust kasutada mobiilset internetti ärilistel eesmärkidel. Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 www.nlib.ee

7. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Isiklik infovajadus • Eestis pole internetti kasutanud vaid 19%elanikest (2012) • Kodune internetiühendus on 75% leibkondadest • lastega peredel -98% • üksikud täiskasvanud -59% • Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjus - vähene interneti kasutamise oskus ja seadmete suurt kulu. Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 www.nlib.ee

8. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Milleks kasutatakse Eestis internetti • Veebiväljaannetelugemine 91% (EL 61%) • e-posti kasutamine 90 % (EL 89%) • toodete ja teenuste kohta info otsimine 89% (EL 83%) • internetipangandus 87% (EL 54%) • interneti kaudu helistamine • sotsiaalmeedias osalemine • meelelahutus (mängude, piltide, filmide, muusika allalaadimine) –enam kui pooled internetikasutajad Eesti internetikasutajad on esirinnas veebiväljaannete lugemise poolest Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 www.nlib.ee

9. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Nutitelefoniga interneti kasutamine Nutitelefoniga interneti kasutamine Eestis 18% (EL 24%). • e-kirjade vahetamine 76% • võrguväljaande lugemine 63% • sotsiaalvõrgustikes osalemine 59% • asukoha määramine (GPS)- mehed 2x rohkem ehk 54% ja naised 26% • mängude, piltide, filmide, muusika vms mängimiseks või allalaadimiseks (vastavalt M 50% ja N 45%) • audio- või videofailide saamiseks taskuhäälingu (podcasting) kaudu (vastavalt M 27% ja N 20%) Soiela, Mari. Kes, kus ja miks internetti kasutab?.- Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 www.nlib.ee

10. 10.05.2013 Oskuskeelepäev E-kaubanduse kasutamine • E-kaubandusekasutamisel avaldab mõju haridustase • kõrg-(34%), • kesk- (20%) • põhi- või madalama haridusega (12%) Kõige enam on ostetud ürituste pileteid. Kindlasti on lähiaastatel kasvamas ka e-teavikute soetamine. Põhjalikum ülevaade Mari Soiela artiklis „Kes, kus ja miks internetti kasutab?“ Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 (ilmus 28.03.2013) www.nlib.ee

11. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Avardunud võimalused, väljakutsed terminoloogiale ja seadusandlusele • Avardunud ja muutunud on tootjate võima lused, toodete ja teenuste keskkond, - lisandunud on „e“. • E-raamat, e-kaubandus • Eile tundmatu tehnoloogia, teenused, tooted, sõnad – täna igapäevased • Hiljuti igapäevased tehnoloogia, teenused, tooted, sõnad – oma aja ära elanud • Uus ja vana tuleb tõlkida terminoloogia ning seadusandluse raamistikku, et me saaksime kellegi huve ja õigusi rikkumata toimetada www.nlib.ee

12. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Raamatukogunduse terminid • Raamat, kaartkataloog, täiendkaart jne • Kaartkataloog ja kogu moodustub käsikirjadest ning trükistest • Teavik, e-teavik, andmebaas, võrguväljaanne, elektronkataloog jne • Kataloog ja kogud võivad olla nii füüsilised kui virtuaalsed Teavikudning andmebaasid on interneti-kaubanduse vahendusel hangitavad ja elektronkataloogistsidusotsinguga leitavad ning kasutatavad. www.nlib.ee

13. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Raamatukogunduse termin- teavik Terminid 'teavik' ja „e-teavik“ on suhteliselt uued oskuskeele sõnad raamatukogunduses • teavik» mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, foto, heliplaat, kompaktketas • teavik » üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt MÄRKUS. Teavikud võivad erineda oma füüsilise vormi ja omaduste poolest [EVS-ISO 2789:2007] (Raamatukogusõnastik) • TEAVIK/DOKUMENT – üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt. Ingliskeelne vaste "document". (Eesti standardikeskuse standard "Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika" EVS-EN ISO 2789:2003) • teavikon infot kandev objekt raamatukogus, nt trükis, foto, plaat, mikrofilm (ÕS 2006) www.nlib.ee

14. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Raamatukogunduse termin- teavik • Terminit „teavik“ on kasutatud seadustes: • Sundeksemplari seadus • Eesti Rahvusraamatukogu seadus • Riigivaraseadus • Käibemaksuseadus • ja asutuste, raamatukogu kogudega seotud määrustes Käibemaksuseaduses on nt raamatu ja perioodilise väljaande kõrval mainitud ka muu teavik, et tuua lühemalt välja teisi väljaande laade impordi käibemaksu mittemaksmise osas. www.nlib.ee

15. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Raamatukogunduse termin- e-teavik • e-teavik» andmekogumi kujul arvutisüsteemi mällu salvestatud dokument (Raamatukogusõnastik) • e-teavikute kogu » kõik raamatukogu kogus olevad elektroonilised ressursid MÄRKUS. Elektrooniliste teavikute kogu hõlmab andmebaase, elektroonilisi jadaväljaandeid, digitaalteavikuid ja tarkvaraüksusi. Eraldi arvestust tuleb pidada vaba juurdepääsuga Interneti-allikate kohta, mille raamatukogu on katalooginud oma elektronkataloogi või andmebaasi. [EVS-ISO 2789:2007] Terminit ‘e-teavik’ pole veel seadusandluses kasutatud www.nlib.ee

16. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Õigusteadus ja terminid Ajakirja Juridica aastakäikude 1993–2007 artiklite uurimusest: • õigusteadus on oma olemuselt tekstiteadus • kasutades ladinakeelseid termineid, võib tekst üldse ebaselgeksjääda • termin peab olema arusaadav seaduse loojale, juristile ja huvilisele Ristikivi, Merike. Ladina õigusterminite vormilisest ja sisulisest korrektsusest.- Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 4, Lk. 157–170. URL : http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=654 www.nlib.ee

17. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Õigusteadus ja terminid Seadusi koostades tuginevad eriala asjatundjad valdkonna või valdkondade terminoloogiale, et: • tekst olekse lihtsas ning mõistetavas keeles, • kasutavad eriala termineid, mis täpselt kirjeldaksid objekti, nähtust ja selle sisu ning mahtu. • Eesti keeles on välja antud üle 150terministandardi • Valdkonna terminoloogia standardid on vajalikud, et tagada ka tõlgete terminoloogiline täpsus www.nlib.ee

18. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Sundeksemplaride kogumine • Eesti Vabariigi Valitsuse määrus (RT 1992, 22, 313) Trükiste sundeksemplaride saatmise ajutise korra kohta (SEm 1992) • Sundeksemplari seadus (RT I 1997, 16, 259) 1996.a Jõustumine 16.03.1997, osaliselt 01.01.1998. a. (SES 1997) • Sundeksemplari seaduse eelnõu 2013.a. (SES eelnõu 2013) Sundeksemplari seadustes määratletakse sundeksemplari objekt kogutavate laadide või andmekandjate loetlemisega: • Laadid– raamat, e-raamat, perioodika, noodid, kaardid jne • Andmekandjad–trükis, auvis, elektrooniline teavik, võrguväljaanne jne www.nlib.ee

19. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Sundeksemplaride kogumine • Eestis kogutava sundeksemplari objekt on määratletud läbi informatsiooni kandjate • võimaldab kaasata erinevat laadi väljaandeid, mistahesuut tüüpi kättesaadavaks tehtud informatsiooni kandjatel • Sundeksemplari seaduse ettevalmistamisel on kasutatud raamatukogunduse termineid, et seaduses esinevaid mõisted täpsemalt määratleda • Uuemates seadustes kasutatakse laiemaid mõisteid: • pigem ‘dokument’või ‘materjal’kui ‘raamat’ • pigem ‘tootja’kui ‘kirjastaja’. • Eestis laiem termin - ‘teavik’ www.nlib.ee

20. Eestis sundeksemplari objekt

21. 10.05.2013 Oskuskeelepäev Trükis • trükis– paberil või selle analoogil infokandja, kus tekstiline ja (või) graafiline info on tehnilisel teel paljundatud. Trükisena ei käsitata kunstnike tööde originaaltõmmiseid ja kaubapakendeid (SEm1992) • trükis– trükitehniliste vahenditega valmistatud informatsioonikandja, kaasa arvatud rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille’ kirjas) trükis (SES 1997) • trükis– trükitehniliste vahenditega valmistatud füüsiline teabekandja (SES eelnõu 2013) • trükis» trükitehnika vahenditega valmistatud toode, nt raamat, ajakiri, ajaleht, kaart, noot vm (Raamatukogusõnastik) Täpsustatud „füüsilise kandjaga“, sest kogumise objektina lisandunud kaugkasutusega väljaanded. www.nlib.ee

22. Sundeksemplari seaduse objekti täpsustamine: trükis -pisitrükis • Raamatukogunduses on laadide määratlemisel kasutusel termin „pisitrükis“ • trükitehnika arenedes on kasvanud arvukuselt, mõõtudelt, mahult jne. • raamatukogudes kogutud ja töödeldud erinevalt • pisitrükis - trükis, mis on: • väikese mahuga (nt kutse, reklaamleht), • napi sisuga (tekst on väheoluline või puudub) või • mingiks konkreetseks puhuks valmistatud ja lühiajalise tähtsusega (nt valimisplakat, näituse kava); • pisitükise määratlemisel ei ole olulised mõõtmed, vaid sisuline ja ajaline väärtus; • pisitrükised kuuluvad raamatukogudes rühmtöötlusele ja üldjuhul neid rahvusbibliograafias ei kajastata; • pisitrükiste seas eristatakse rakendustrükiseid ehk aktsidentse (Raamatukogusõnastik) • pisitrükishrl. kestva väärtuseta v. kitsalt ametkondlikuks kasutamiseks määratud väikesemahuline trükis. Õnnesoovikaardid, etiketid, teatrikavad jm. pisitrükised. (Seletussõnaraamat, Keelevara)

23. Sundeksemplari seaduse eelnõu-sundeksemplari objekti kitsendamine –trükis-pisitrükis • Pisitrükistel on erinevad mõõtmed, maht, sisu, ajaline väärtus • Raamatukogunduse termin määratleb pisitrükise, kuid raamatukogudes on pisitrükiste mõiste, kogumise ning töötlemise traditsioonid erinevad • Seaduses sundeksemplari objekti ‘trükis’- täpsustamisel terminiga ‘pisitrükis’ loodeti: • vähendada pisitrükiseid koguvate ja säilitavate raamatukogude arvu • hoida kokku säilitustuskulusid (töötlemine, hoidmine jne)

24. Sundeksemplari seaduse eelnõu -trükikojad ja pisitrükis • Trükikoda otsustaks: • milline on rahvuskultuuri seisukohalt säilitamiseks oluline trükis ja • mis on pisitrükis, mida kõigis sundeksemplari saavates raamatukogudes säilitama ei pea • raamat - trükitud v käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge • perioodika: • jätkväljaanne-nummerdatud annetena, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga ilmuv väljaanne • jadaväljaanne - määramata lõpuga pidevväljaanne, mis ilmub järgnevate eraldi numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit. Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud, monograafiasarjad jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp • Kitsendavat terminit kasutada ei õnnestunud, sest tootjate- loovutajate sundeksemplare pakivatel nt trükikoja töötajatel puudub kvalifikatsioon otsuseid langetada

25. Käibemaksuseadus Muuta käibemaksuseadust, et: • kohandada õigusruumi vastavalt kirjastamise ja kirjastustoodangu levitamise tehnoloogiliste võimaluste arengule • Eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks seistea teavikute (sh e-raamatud) levitamisel võrdse kohtlemise printsiibi eest Raamatukirjastajate ja raamatukogude soov oli määratleda termin ‘raamat’, et see hõlmaks kõiki raamatuid, sõltumata andmekandjast (trükitud raamat, heliraamat, e-raamat jne) Käibemaksu seaduse kontekstis oleks trükitud raamatud võrdsustatud elektrooniliselt või mõnel teisel andmekandjal levitatavate raamatutega. Raamatukogusõnastik: • raamat » trükitud v käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge • raamat » trükitud ja köidetud teavik, mis ei ole jadaväljaanne [EVS-ISO 2789:2007] • raamat » üldjuhul koodeksikujulise monorgaafilise iseseisva, või muul kandjal olevana avaldamiseks piisav, teksti ja/või muu informatsiooni hulk • heliraamat» helikassett v -plaat, millele on salvestatud (kirjanduslik) tekst • e-raamat » litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog

26. Käibemaksumäärad 2013

27. Raamatukaubandussuhte ajalugu • Indrek Jürjo oma artiklis „Raamatukaubandus Tallinnas valgustussajandil“ toob välja Saksamaa raamatukaubanduse tüüpilise esindaja aastatel : • 1450 -1564 trükkal-kirjastaja • 1564-1764kirjastaja-kaupmees – ise tootja ja levitaja • trükkal kuulus tsunfti, kuhu astumiseks kehtisid kindlad vastuvõtutingimused ja tööeeskirjad • raamatukaubandus ja kirjastamine -„vaba“ ettevõtlus, millega tohtis tegelda igaüks. • alates 1764 mindi üle neto- ja komisjonikaubandusele • Baltimaadekui Saksakultuuriruumi ühe ääreregiooni raamatukaubanduse ajaloos ei ole need epohhid nii selgepiirilised, kuid siin olid esimesed trükkalid ka esimesed raamatukauplejad. • Raamatukaubandus: trükkimine, kirjastamine ja levitamine on olnud seotud õiguste ja privileegidega – suhteid on korrastatud reeglitega.

28. Raamatukaubandussuhted muutustes • Tehnoloogia areng on toonud raamatukaubandussening -kogundusse : • uusi väljaannete tootmise, levitamise ja kasutamisevõimalusi • seni kehtinud mõisted, suhted ning reeglid vajavad uuendusi • Raamatukogundusterminid, mida seadusandluse täiendamisel raamatukogusõnastikust vajatakse, on seotud teaviku laadide ja andmekandjategaga • raamatukaubandus » raamatute müügiga tegelev kaubandusharu – kas ainult? • Jätku terminoloogidele nuputamisel ja sõnastamisel!

29. Tänan kuulamast!