Kõrgharidusuuringute kasutamisest hariduspoliitika kujundamisel – hetkeolukord ja potentsiaal

1. Kõrgharidusuuringute kasutamisest hariduspoliitika kujundamisel – hetkeolukord ja potentsiaal Lauri Veski Tartu Ülikool, Euroopa Kolledž Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) 30.11.09

2. Üldeesmärgid • Analüüsida Eesti kõrghariduspoliitika teadmistepõhisust tagava süsteemi toimimist ja potentsiaali • Tuua välja võimalikud prioriteetsed uurimisvaldkonnad kõrghariduse alal

3. Uurimisküsimused • Mil määral kasutatakse kõrghariduspoliitikaga seotud arengukavade indikaatorite koostamisel ministeeriumite tellitavate või muudest allikatest rahastatud teadusuuringute andmeid? • Mil määral oleks võimalik kasutada arengukavade indikaatoritena olemasolevaid kõrgharidust puudutavaid uuringuid? • Millised on kõrghariduse kvaliteediga seotud prioriteetsed uurimissuunad?

4. Uuringu allikad • 15 kõrgharidust puudutavat strateegilist dokumenti • 34 põhieesmärki • 50 alameesmärki • Teadusuuringute kohta informatsiooni koondavad andmebaasid • Eesti Sotsiaalteaduslik andmearhiiv (ESTA) (60 uuringut) • Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS)(26 uuringut)

5. Arengukavad • Põhieesmärgid • Alameesmärgid • Meetmed • Tegevused • MÕÕDIKUD • Algtase • Sihttase Allikad

6. Hetkeolukord • Mil määral kasutatakse uuringuid • …mõõdikute algtaseme allikatena? • …mõõdikute sihttaseme allikatena?

7. Mõõdikute allikad Autor: Karmo Kroos

8. Järeldused hetkeolukorra kohta • Uuringute kasutamine õigusloomes ei ole süsteemne • Uuringute kohta käiv info on napp ja ebatäielik

9. Potentsiaal • Millistest uuringutest leiaks võimalikke mõõdikute algtaseme allikaid? NB! Uuringute ja indikaatorite seostamine on pigem tunnetuslik: • ESTA-s ja ETIS-es leiduv informatsioon uuringute-analüüside kohta ei ole väga põhjalik • Uurimistulemused võivad olla aegunud või kogutud teistel (kõrghariduspoliitikaga nõrgalt seotud) eesmärkidel

10. Autorid: K. Kroos 2009 (A, B), L. Veski (C loend ESTA ja ETISe põhjal)

11. Näide uuringute potentsiaalist Elukestva õppe kategooria • 2005. aasta vilistlaste uuring (2006) • Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes (2005) • Doktorite karjääriuuring (2007) • Eesti üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra ning praktika, nõustamise ja varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) uuring (2006) • Haridus ja tööturg Eestis (2007)

12. Näide uuringute potentsiaalist • Eesti kõrgharidusstrateegia 2006-2015 üks eesmärke: „Ühtsetel põhimõtetel toimiva riikliku kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi loomine, mis arvestab ühiskonna/tööturu arenguid ning võimaldab õppuritel leida oma huvidele ja võimetele sobivad õppekavad ning hõlbustab erialavalikut.” • Kasu võib olla uuringutest-analüüsidest, mis käsitlevad vilistlaste • nõustamisvajadusi • rahulolu nõustamisteenustega • toimetulekut tööturul • erialavaliku tegureid ja rahulolu erialavalikuga • Olemasolevate uuringute tulemusi võib siinkohal kasutada indikaatori algtaseme allikana ning jätku-uuringuid sihttaseme allikana.

13. Järeldused uuringute potentsiaali kohta • Arvuliselt kõige enam kasu saavad eesmärgikategooriad • kvaliteet • kättesaadavus • teadmistepõhine ühiskond/majandus • Kõige suuremat suhtelist kasu saaks elukestva õppe kategooria eesmärkide mõõtmiseks • Kõige enam vajab täiendavaid uuringuid kõrghariduse kvaliteedi kategooria

14. Kõrghariduse kvaliteedi kategooria • Ei ole olemas universaalset kõrghariduse kvaliteedi definitsiooni ning juhtimismudelit • Kvaliteet ei ole ühtne kontseptsioon, vaid kirjeldatav erinevate kriteeriumite kaudu • Kvaliteedi kriteeriumid huvirühmadel erinevad (tudengid, õppejõud, tööandjad jm) • Keskne huvirühm – tudengid (vilistlased)

15. Võimalikud prioriteetsed uurimisvaldkonnad kõrghariduse alal • Huvirühmade uuring, selgitamaks välja kvaliteedi kriteeriumid (sh nende olulisus) ja huvirühmade hinnangud nende kriteeriumite täitmisele. (Võimalikud kriteeriumid - õppekavad, nõustamisteenused, õpetamise protsess, õppejõudude kompetents, õppevahendid jms) • Tudengite teadmiste ja oskuste muutumine õpingute käigus (testid enne õpingute algust ja pärast lõpetamist) • Tudengite tagasiside ainetele jm kvaliteedikriteeriumite täitmisele, v.a kriteeriumitele, mis eeldavad aktiivset tööturul osalemist • Vilistlaste tagasiside kõrgkooli kvaliteedikriteeriumite täitmisele, sh õppekavadele ja erialale • Vilistlaste tagasiside koolis omandatavate pädevuste asjakohasusele, lähtudes tööturul reaalselt vajalikest pädevustest

16. Kokkuvõte • Teaduslikku ekspertiisi ei kasutata piisavalt ära (eriti kõrghariduse kvaliteedi kategooria eesmärkide puhul). • Andmebaasid on potentsiaalsed strateegiliste eesmärkide mõõdikute allikad. • Poliitika kavandamine, mõjude hindamiseks läbi viidud uuringud ja uuringute arhiiv on siiani omavahel korralikult ja süsteemselt sidumata.

17. Ettepanek • Kõrghariduse kvaliteedi arendamise hindamiseks tellida spetsiaalsed uuringud • Kvaliteedi olemuse täpsem tabamine huvirühmade jaoks • Maksumaksja rahastatatud spetsiaalsete uuringute tellimisel nõuda, et uuringud jõuaksid Eesti Sotsiaalteaduslikku Andmearhiivi • Info kättesaadav nii ministeeriumitele kui teadlastele • Suurem läbipaistvus • Väiksem võimalus uuringute tellimise dubleerimiseks