HELSINKI-TALLINN EUREGIO KOGEMUSED INTERREG PROJEKTIDE RAKENDAMISEL Katri-Liis Lepik,

1. HELSINKI-TALLINN EUREGIO KOGEMUSED INTERREG PROJEKTIDE RAKENDAMISEL Katri-Liis Lepik, Helsinki-Tallinn Euregio tegevjuht

2. Projektid • Interreg IIIA - HUUTA projekt „Narkootikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Tallinnas” eesmärgiga tõhustada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna asutuste vahelist koostööd • Juhtpartner Soomes: Helsingi rakenduskõrgkool Stadia • Juhtpartner Eestis: Euregio • Partnerid: Tervise Arengu Instituut, Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuamet, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, MTÜ Eluliin, Helsingi Sotsiaalamet, A-Kliiniku Fond, Pro-tukipiste, Helsingi ja Uusimaa Ravipiirkond

3. Projektid • Interreg IIIA - Pilet - Piireületav ühistranspordivõrgustik ja piletisüsteem, mille eesmärgiks on luua alused Tallinna, Harjumaa, Helsingi ning Uusimaa regiooni ühistranspordi ühtseks planeerimiseks ja korraldamiseks • Juhtpartner: Euregio • Partnerid: Tallinna Transpordiamet, Harjumaa Ühistranspordi Keskus, Helsingi pealinnapiirkonna koostöönõukogu YTV

4. Projektid • Interreg IIIB – Baltimaade piiriregioonide võrgustik eesmärgiks on tugevdada piiriülest koostööd ellu viivate euroregioonide tegevust • 35 partnerit • Juhtpartner: Põhjamaade Ministrite Nõukogu Leedu büroo

5. Huuta • Kogumaht 3,8 miljonit, kestus 32 kuud • Taotlus mai 2004 • Septembrini 2004 kommenteerimine ja parandamine • Rahastusotsus veebruar 2005 • Maksetaotlus mai-detsember 2004 kohta esitasime veebruaris 2005 • Esimene laekumine 2004 kohta mais 2005 • Tegevus ja rahade kulutamine mai 2004-mai 2005

6. Pilet • Kogumaht 4,1 miljonit, kestus 13 kuud • Taotlus oktoober 2004 • Märtsini 2004 kommenteerimine ja parandamine • Rahastusotsus aprill 2005 • Tegevus ja rahade kulutamine alates mai 2005 • Maksetaotlus mai-juuli 2005 kohta esitasime oktoobris 2005, sellest alates täiendused/parandused • Teine maksetaotlus august-oktoober 2005 on tegemisel

7. BEN • Kogumaht 723 000, kestus 31 kuud • Ettevalmistus august 2004, taotlus veebruar 2005 • Augustini 2005 kommenteerimine ja parandamine • Rahastusotsus detsember 2005 • Tegevus ja rahade kulutamine alates juuli 2005 • Maksetaotlus juuli-detsember 2005 kohta esitasime jaanuaris 2006, sellest alates täiendused/parandused tänaseni

8. Kogemused • Projekti planeerimine • Ühine kavandamine ja eesmärkide seadmine • Erinevad vajadused versus sarnased tulemused • Projekte kirjutavad ühed ja juhivad teised inimesed • Partnerluspõhimõtted ja partnerluslepingud • Selge juhtpartneri ja teiste partnerite rollide jaotus • Infovahetus ja koosolekud • Projektijuhi roll, erinevad tavad • Projekti teavitamine ja avalikustamine • Projekti jätkusuutlikkuse tagamine

9. Probleemid • Projekti heakskiit • Rollide ebamäärasus rahastamisega seotud institutsioonide vahel • Projekti rahastamine • Juhtnööride puudumine kuigi programm käivitunud • Selgete reeglite puudumine Interregi programmides • Pidev reeglite tõlgendamine sekretariaadi poolt • Interreg IIIa ja IIIb erinevad raamatupidamise reeglid • Mitmetasandiline auditeerimine ja kulude abikõlblikkuse erinevad tõlgendused Eestis ja Soomes

10. Probleemid • Kulude abikõlblikkus • Töö- ja käsunduslepingud, kinnituskirjad, seletuskirjad jt. tõestusmaterjalid • Lähetused (käsunduslepinguga päevaraha ei maksta) • 3 pakkumise võtmine teenuste puhul • Auto- ja telefonikulude hüvitamine • EL sümboolika kasutamine • Üldkulude arvestamine projektides • Kassapõhine (IIIb) ja tekkepõhine (IIIa) raamatupidamine • Ameti- ja põhipalkade ning puhkuse arvestamine

11. Probleemid – üldkulude arvutamine • Näide: rendikulu 1000 kr. kuus, organisatsioonil 2 projekti, kokku 4 töötajat, kellest • 2 põhikohaga (2 x 168 tundi/kuus) • I projektis 1 põhikohaga (168 tundi/kuus) ja 1 osalise ajaga töötaja (82 tundi/kuus) • II projektis 1 põhikohaga (168 tundi/kuus) ja 1 põhikohaga ning osaliselt ka projekti heaks töötaja (68 tundi kuus) • Kokku töötavad 3x168+82=586 tundi kuus

12. Probleemid – üldkulude arvutamine • Projektide rendikulud: • I projektis: 1000 kr. 586 tundi 426,62 168+82=250 tundi • II projektis: 1000 kr. 586 tundi 402,73 168+68=236 tundi • Seega jääb organisatsiooni oma rendikuluks: 1000 kr - 426,62 kr – 402,73 kr= 170,65 • Igakuiselt aga varieeruvad: tööpäevade arv kuus, töötatud tundide arv iga töötaja kohta, üldkulude hinnad, jne. jne…..

13. + Finantsressursid - raha pikaajalises perspektiivis vajalikeks tegevusteks + Võrdlusmoment - võimalus uute ideede ja teadmiste saamiseks erinevate taustsüsteemide tingimustes + Eestis võimalik õppida Soomes tehtud vigadest + Ühiste lahenduste loomine, mis võimaldab lähiregioonide integreerimist tulevikus + Võrgustikud - teadlikkuse suurenemine kultuurilistest/bürokraatlikest erinevustes, mis hõlbustab edasise koostöö korraldamist _ Aruandluse ja bürokraatia suur maht. Tehtud kulude otstarbekuse tõestamine osutub kulukamaks kui projekt ise _ Taustsüsteemide erinevused - Eestis ja Soomes võivad erinevate ametkondade vastutusalad ja ülesanded olla erinevad _ Erinevad lähtekohad -on valdkondi ja tegevusi, kus Soome partneritel paremad kogemused ja võimalused _ Kultuurilised erinevused kommunikatsioonis, töö- ja elustiilis _ Koostöövajaduse ja otstarbekuse mõõtmise keerukus Kokkuvõte

14. Edukat edukate projektide rakendamist! Katri-Liis Lepik Tegevjuht Helsinki-Tallinn Euregio Tatari 23/25 10116, Tallinn Tel: +372 6311987 E-post: lepik@euregio-heltal.org www.euregio-heltal.org