1 / 15

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs. Kursus 1: Looma heaolu Teema 3: Looma heaolu hindamine erinevates pidamissüsteemides Õppetund 1: Ülevaade heaolu hindamisest. Ülevaade heaolu hindamisest.

linus
Download Presentation

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. UngariSzent István’i Ülikool E. Szücs Kursus 1: Looma heaoluTeema 3: Looma heaolu hindamine erinevates pidamissüsteemidesÕppetund 1: Ülevaade heaolu hindamisest

  2. Ülevaade heaolu hindamisest Looma heaolu kontseptsioon on vahetult seotud subjektiivsete eetiliste seisukohtadega. Sel põhjusel on kerkinud küsimus, kas põllumajandusloomade heaolu saab teaduslike näitajategaadekvaatselt mõõta. • Sissejuhatus • Soovitatavad näitajad • Väljund praktikasse • Kirjandus Täiendav materjal WP1T3L1.pdf

  3. 1.Sissejuhatus On püstitatud küsimus, kas põllumajandusloomade heaolu saab teaduslike näitajatega adekvaatselt mõõta. Väärtushinnangud võivad mõjutada heaolu hindamist kahel põhjusel: • Teadlased defineerivad heaolu erinevalt. Mõned samastavad heaolu bioloogilise vormisolekuga, teised täieliku psüühilise ja füüsilise tervisega. • Looma heaolu taseme kindlakstegemisel mõjustab inimese erapoolikust metoodika valik, teaduslikud mõõtmised, tulemuste tõlgendus.

  4. 1.Sissejuhatus Põllumajandusloomade heaolu hindamisel on kolm lähenemisviisi. Tarbijal, toodangul ja loomal baseeruvatel metoodikatel on oma eelised ja puudused. Seosed mõõtmiste vahel on toodud joonisel 1. Tarbijal põhinev käsitlusviis on teoreetiliselt otstarbekas juhul kui hinnatakse valitsuse põllumajandusloomade heaolupoliitika mõju inimeste heaolule. Praktilistel eesmärkidel on tõenäoliselt parim toodangul põhinev käsitlusviis. Eelistada tuleb siiski loomadele baseeruvaid metoodikaid.

  5. 1.Sissejuhatus Kuidas mõõta põllumajandusloomade heaolu? Tarbijal baseeruvad mõõtmised Metodoloogiline lähenemine sõltub sellest, kas on heaks kiidetud, et loomad on inimestele moraalselt tähtsad ja neil on omad õigused. Teiselt poolt, põllumajandusloomade kannatuste tunnetamine võib olla mõnedele inimestele ebapraktilisuse allikaks. Üheks põhiprobleemiks tarbijal põhineval mõõtmisel (eriti uurimismeetodite valikul) on asjaolu, et konkreetses tootmisprotsessis hinnatud põllumajandusloomade heaolu tase võib erineda loomade poolt kogetud tegelikust heaolu tasemest.

  6. 1.Sissejuhatus Kuidas mõõta põllumajandusloomade heaolu? Loomadel põhinevad mõõtmised I Eeldusel et sooritatakse vajalik arv mõõtmisi, saab heaolu taset hinnata teaduslike meetoditega skaalal väga heast väga halvani. Uuritakse füsioloogilisi reaktsioone, käitumist, immuunsüsteemi, tundmusi nagu valu, hirm, mõnu jt ( looma kui tunnetava olendi subjektiivseid tundmusi). Loomade heaolu taseme kindlakstegemisel kasutatakse ka käitumise uurimist (stereotüüpne ja kohanemiskäitumine, järglaste surmamine jt). Positiivsed elamused seostuvad mugavuse, mängu, uuringu ja rahuloluga.

  7. 1.Sissejuhatus Kuidas mõõta põllumajandusloomade heaolu? • Loomadel põhinevad mõõtmised II • On võimalik määrata ka loomade eelistusi. See põhineb argumendil, et loom eelistab üht tegevust või situatsiooni teisele. Väliste indikaatorite mõõtmise abil püütakse määrata kannatuste taset. Kannatused jagatakse kahte kategooriasse: • Teatud tingimustest või toimingutest põhjustatud kannatused, mida loom on motiveeritud vältima või eemalduma kuid ei saa (vastumeelsus). • Kannatus, mis on põhjustatud teatud tingimuse puudumisest, kui loom on motiveeritud teatud viisil käituma kuid ei saa kas füüsiliste piirangute või sobivate stiimulite puudumisel (ilmajätmine).

  8. 1.Sissejuhatus Kuidas mõõta põllumajandusloomade heaolu? Toodangul põhinevad mõõtmised Loomade heaolu hindamisel saab kasutada toodangunäitajatel põhinevaid meetodeid. Toodangul põhinev hindamine on kõige praktilisem ja teda saab rakendada käibelolevates loomafarmides. Nimetatud mõõtmised on vähemalt lähemal ajal kõige käepärasemad.

  9. 2.Soovitatavad näitajad Loomade heaolu ja kannatuste hindamiseks on võimalik kasutada väga erinevaid näitajaid: Häälitsemine, harjumuslik hammustamine ja mälumine, vägivaldsus järglaste vastu, südame rütm, stressi erinevad ilmingud ja ressursside ümberjaotamine, võitlemine, valu tajumise mehhanismid, ümbruskonna tunnetamine ja manipuleerimine, mäng, tõesed tundmused/emotsioonid/sõprus, emotsionaalsete, motiveerivate ja tunnetuslike tegurite integreeritud uurimine, eelistused, millele viitavad valik või ressursside kulutamine nende saavutamiseks, toodangu mõõtmine (kasv, sööda kasutamine, laktatsioon).

  10. 3.Väljund praktikasse 1985. aastal töötas H. Bratussek välja praktilise metoodika veiste, vasikate, nuumsigade, tiinete emiste ja munakanade heaolu hindamiseks (TGI 35 L Looma Vajaduste Indeks (LVI) = Animal Needs Index (ANI)) . • Indeks koosneb viiest kriteeriumist, mida peetakse loomade heaolus oluliseks: • 1) võimalus asendi muutmiseks ja liikumiseks; • 2) võimalus sotsiaalseks suhtlemiseks; • 3) põranda tüüp ja seisukord; • 4) valgustuse, õhu ja müra olud; • 5) loomade talitamine ja pidamine. • 2. TGI 35 L (LVI) sisaldab suure arvu tegureid, mida tuleb arvestada/hinnata nagu loomaruumid, kliima, pidamine, samuti loomaga seotud näitajad. Näited punktiarvestuse kriteeriumidest on kokkuvõtlikult toodud tabelis 1.

  11. 3.Väljund praktikasse Ofner jt. (2002.testisid TGI 35 L LVI metoodika täpsust. • LVI tulemuste korratavus ja SEon erinev ning näib erinevat loomaliikide lõikes (tabel 2). Erinevate hindajate poolt antud üldhinnangu korratavus varieerus piirides 56 kuni 96 %, sama hindaja erinevate katsete hinded varieerusid vahemikus 82 kuni 96 %. Hindamissüsteemi täpsus näib olenevat loomaliikidest, mis võib olla põhjustatud hindajate erinevatest kogemustest. • Kriteeriumite hindamistäpsust testiti sigade heaolu hindamise näitel (tabel3). Tulemustest selgus, et ”liikumine” ja ”sotsiaalsed suhted” olid kõrge korratavusega; neid kriteeriume saab hinnata suure täpsusega. ”Põranda” ja ”valgustus/õhk/müra” korral oli korratavus keskmine. “Loomakasvataja” puhul oli korratavus madal.

  12. 3.Väljund praktikasse Sarnane, ”viiel vabadusel” põhinev katse loomade heaolu hindamiseks on tehtud ka Suurbritannias (Farm Animal Welfare Council, 2001). Täpsete heaolu standardite lülitamine farmide hindamise skeemidesse on eeldatav seoses tootmise järgmiste aspektidega : • Varustatus sööda ja veega • Ruumid ja hooldusvahendid, allapanu ja keskkonna kontroll • Tervisekontroll/ülevaatus/haiguste ärahoidmine/ ravi/haigused • Ruumi vajadus,loomakasvataja, hügieen ja pidamine • Heaolust tingitud käitumishälvete kõrvaldamine • Protokollid transpordi, turgude ja tapamajade kohta • Heaolu poliitika elluviimine

  13. 3.Väljund praktikasse Bristoli Ülikoolis Suurbritannias on põllumajandusloomade heaolu sertifitseerimiseks välja töötatud loomadel baseeruv heaolu hindamise metoodika (Bristol Welfare Assurance Programme) Hindamisjuhendi põhjalikud liigispetsiifilised versioonid, andmete kogumise vormid ja omaniku pädevuse kontrollivorm on tasuta kättesaadavad neile, kes registreeruvad koduleheküljel. http://www.vetchool.bris.ac.uk/animalwelfare

  14. 3.Väljund praktikasse Head näited heaolu eeskirjade ja seaduste praktilisest rakendamisest on Suurbritannias välja antud koodeksid (Department for Environment, Food and Rural Affairs (DEFRA) UK,Codes of Recommendations for the Welfare of Livestock for different species): • Munakanad • Liha- ja aretustibud • Kalkunid • Pardid • Veised • Lambad • Sead • Kitsed • Kodustatud hirved • Küülikud http://www.defra.gov.uk

  15. 4.Bibliograafia Täiendav materjalWP1T3L1.pdfjakodulehekülg: http://www.ufaw.org.uk/ http://www.hsus.org/international/index.html http://www.nal.usda.gov/awic/

More Related