E N D
Ajalugu Eestlaste vanast toidulauast pole just kuigi palju teada. Teati vaid, et toidulaud oli väga kasin ja ühekülgne. Kuna eestlastlased olid ammustest aegadest põlluharijad, tulenesid ka enamik nende toitudest teraviljadest. Põhiliselt oli ikkagi leib. Leivakõrvaseks võeti liha, kala, piima. Teraviljadest kasvatati kõige varem otra, tuhat aastat hiljem ilmus rukis ja kaer. Umbes samal ajal kasvatati ka juba tatart, hernest, ube ja läätsi. Nisu ilmus alles 17. sajandil. 19. sajandi teisel poolel hakkas välja kujunema Eesti rahvusköök.
Juurviljad Juurviljadest kasvatati kõige varem naerist, kaalikat, kapsast. Hiljem porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli. Kõige hiljem kurki, tomatit, peeti ja kõrvitsat. Kartul ilmust Eestisse alles 19. sajandi alguses, kui avastati ameerika. Sajandi teisel poolel oli kartul enim söödud toit Eestis.
Kala Kalaliikidest olid kõige armastatumad lest, säinas, angerjas, siig, haug, ahven jt. Enim kasutati toiduks silke, mis oli soolatud räim. Väga hinnas oli kalamari.Sisemaa talud vahetasid vilja kalade vastu. Rannatalud olid väga huvitatud viljast, kuna rannaäärsetel aladel oli vilja saak väga väike
Liha Liha söödi harva. Peamiselt söödi kütitud loomade liha (nt põdra-, kopra-, metssea-, jänese-, hülgeliha). Karjakasvatuse arenedes hakati sööma koduloomade ja –lindude; lamba-, sea-, vasika-, veise-, hane-, pardi- ja kanaliha.
Muu Piimatooted tulid toidulauale koso karjakasvatuse algusega. Metsast korjati kõiki tuntud metsamarju, seeni, pähkleid ja ka mett. 19. sajandil hakati rajama puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome jne. Jookidest on kõige vanimad eesti rahva toidulaual mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl. Hiljem lisandusid piim, hapupiim ja taimeteed.
TraditsoonilisedEesti toidud Hernesupp Hapukapsasupp Mulgikapsas Leib
Suitsukala Vahtramahl Verivorstid
Materjali koostas: • Kristian Talviste, Keidy Annus, Grete Lepik K-09