Võrgustiku võimalused ÕKVA tunnustussüsteemis 7.mai 2010

1. Võrgustiku võimalused ÕKVA tunnustussüsteemis 7.mai 2010

2. Esitluse eesmärk osalejad on kursis üleriigilise üldharidusõppeasutuste tunnustussüsteemi väljatöötamise ja arendamise tegevustega ÕKVA programmis

3. Eksamikeskuses elluviidavad struktuurfondide programmid • Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 – 2013 • Õppenõustamissüsteemi arendamine • Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine • Üldhariduse õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine • Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemustevälishindamissüsteemi arendamise kaudu (ÕKVA)

4. ÕKVA programmi üldeesmärk õppe kvaliteet on tõusnud tänu üldharidussüsteemi ja õppeasutuste juhtimise kvaliteedi paranemisele ja paindlikumale õpitulemuste tagasisidestamisele

5. ÕKVA programmi tegevused • toetatakse sisehindamise rakendumist õppeasutustes • luuakse võimalused veebipõhiste rahuloluküsitluste läbiviimiseks • töötatakse välja tunnustussüsteem • toetatakse õpitulemuste välishindamist elektroonilise eksami kaudu

6. Tunnustussüsteemi loomine haridusala väärt tegude ja ettevõtmiste esiletoomiseks luuakse kahetasandiline (regionaalne ja üleriigiline) üldharidusasutuste tunnustussüsteem, mis võimaldab levitada õppeasutuste häid kogemusi

7. Tunnustusstatuutide väljatöötamise ja arendamise töörühm • Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus • Eesti Koolijuhtide Ühendus • Eesti Lastevanemate Liit • Eesti Linnade Liit • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Hariduskorralduse Nõukoda • Haridus- ja Teadusministeerium • Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

8. Tunnustusviiside kaardistamine parima rahvusvahelise ja siseriikliku kogemuse kaardistamine, et teha järeldusi selle kohta, millisel tasemel ja milliseid tunnustusi on otstarbekas üleriigiliselt rakendada

9. Kaardistamise tulemused I Üldine töörühma tähelepanek tunnustamise kaardistamise tulemuste kohta on, et süsteem tundub olevat Eestis reguleerimata. Ühelt poolt tähendab see maakondade suurt vabadust ja iseseisvust, teisalt riikliku ühtse süsteemi puudumist

10. Kaardistamise tulemused II • elutöö preemiad on olemas kõikides kaardistatud maakondades • teenetemärk ( ja/ või vapimärk ja/ või teenetemedal) kui silmapaistvate maakonnale osutatud teenete tunnustamise viis on välja toodud peaaegu kõigis kaardistatud maakondades • levinud on ka maavanemate, maavalitsuse, kultuuri- ja haridusosakondade tänukirjad, -kaardid

11. Persooni või tegevuse tunnustamine? Rõhk eelkõige persooni tunnustamisel, vähem tõstetakse esile eeskuju väärivaid tegevusi ja ettevõtmisi Tublide tegude tunnustamist leiab pigemini üksikjuhtudena, väiksemas mastaabis (kooli või kohaliku organisatsiooni tasemel) kui süsteemselt regulaarselt üleriigiliselt

12. Väliskogemus • kandideerimise ja kandidaatide esitamise lihtsustamine: näiteks online – registreerimine • innovaatiliste tegude ja eestvedamise esiletõstmine • mitmekesisus – üksikisikutele ja gruppidele, nii protsessile kui tulemustele põhinevad. Huvitavamad auhinnad: piirkondade võitjatele ühine nädalalõpp suure gala-üritusega (Suurbritannias), sihtotstarbeline preemia enesetäiendamiseks (Austraalias)

13. Statuutide tutvustus • Õppija arengu toetaja auhind • Hariduse sõbra ja toetaja auhind • Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind • Loodus- ja täppisteaduste auhind • Eestimaa ja kodanikutunde auhind

14. ÕPPIJA ARENGU TOETAJA AUHIND tunnustatakse pedagoogi, töörühma või õppeasutust, kelle tegevuse tulemusena on loodud tähelepanuväärselt soodsad tingimused õppija arengu toetamiseks

15. HARIDUSE SÕBRA JA TOETAJA AUHIND tunnustatakse kodanikku, kodanike rühmitust, õppeasutuse pidajat, organisatsiooni või hoolekogu, kes on heategevuslikel alustel õppeasutust toetanud ja abistanud õppija jaoks mitmekülgse arengukeskkonna loomisel

16. ÕPPEASUTUSE EESTVEDAJA JA ARENDAJA AUHIND tunnustatakse õppeasutuse juhti, juhtkonna liiget või õppeasutuse töörühma, kes on õppeasutuse ja organisatsiooni arengule arvestatava tõuke andnud, mis on omakorda aidanud kaasa õppija jaoks mitmekülgse arengukeskkonna loomisele

17. LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE AUHIND tunnustataksepedagoogi, õppeasutuse töötajat, töörühma või õpilast, kes on algatanud ja ellu viinud ettevõtmisi, kus õppijatel on olnud suurepärased võimalused ja arengukeskkond loodus- ja täppisteaduste omandamiseks

18. EESTIMAA JA KODANIKUTUNDE AUHIND tunnustatakse pedagoogi, õppeasutuse töötajat, töörühma või õpilast, kes on toetanud õppija arengut eesti keele, kultuuri ja riikluse väärtustamisel ja loonud kodanikutunde kujunemiseks soodsa arengukeskkonna

19. Tunnustamise üldprintsiibid • tunnustatakse tegu või tegusid, millele järgneb tulemus, millel on laiem mõju kogukonnale või ühiskonnale • tunnustatakse tegevuste eest, mis on toimunud kuni viie viimase aasta jooksul • tunnustatakse ja väärtustatakse koostööd • tunnustatakse panust eesti keele ja kultuuri, riikluse arengusse • komisjoni töö on paindlik ja sõltumatu

20. Läbiv ajakava • Uue õppeaasta alguses konkursi väljakuulutamine, teavitus meedia vahendusel • Taotluste esitamise tähtaeg on maakondlikul tasandil 15.oktoober, üleriigilisel tasandil 20.november • Maakondlikud komisjonid teevad otsused novembri esimesel nädalal ning esitavad maakonna parimad üleriigilise tasandi komisjonile • Üleriigilise tasandi komisjon hindab taotlusi ja langetab otsuse hiljemalt 10.detsembriks • Pidulik tänu-üritus toimub 14. jaanuaril Taliharjapäeval • Heade kogemuste levitamine meedias, veebilehekülgedel, üritustel, konverentsidel

21. Aineühenduste osalemisvõimalused • auhinnale kandideerimine üksikisikute või töörühmadena • kandidaatide esitamine võrgustikuliikmete poolt • regionaalse komisjoni töös osalemine koostöös teiste sihtrühmadega • hea kogemuse levitamine võrgustiku üritustel

22. Maakondlik komisjon

23. Tunnustussüsteemi arendamine osalemine tunnustussüsteemi arendamises oma tegevuste ja heade kogemuste jagamise, tagasiside ja ettepanekute kaudu

24. Aitäh! Ruth Koit ruth.koit@ekk.edu.ee