1 / 30

FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajate poolt pakutavad bakalaureusetööde teemad 2007 – 2008

FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajate poolt pakutavad bakalaureusetööde teemad 2007 – 2008 õppeaastaks. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/alinnas/ Loputoode_teemad_kevadeks_2008.htm. FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajad.

luyu
Download Presentation

FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajate poolt pakutavad bakalaureusetööde teemad 2007 – 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajate poolt pakutavad bakalaureusetööde teemad 2007 – 2008 õppeaastaks http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/alinnas/Loputoode_teemad_kevadeks_2008.htm

  2. FI keskkonnafüüsika labori ja keskkonnafüüsika instituudi töötajad

  3. Aerosoolilabor Aerosoolide generaatorid, separaatorid ja spektromeetrid osakeste suurusjaotuse mõõtmiseks ja seadmete kalibreerimiseks

  4. Tahkuse õhuseirejaam 2005

  5. Tahkuse õhuseirejaama seadmed Diferentsiaalsed liikuvusanalüsaatorid osakeste suurusjaotuse mõõtmiseks. Aeroioonide spektromeetrid mõõtepiirkond 0.34 – 80 nm. Aersoolispektromeeter EAS mõõtepiirkond 3 nm – 10 µm. NO2 detektor ja põhiliste meteoroloogiliste parameetrite mõõteseadmed.

  6. Nanomeeterosakeste tekkimine ja evolutsioon atmosfääris

  7. AIREL: aeroioonide ja aerosoolide spektromeetria http://www.airel.ee/ Koostöö firmaga AIREL liikuvusspektromeetrite väljatöötamise ja täiustamise alal.

  8. Nukleatsioonipuhang ja aeroioonide (0.34 – 40 nm) spektri (suurusjaotuse) evolutsioon. Ioonispektromeetrite AIS ja BSMA mõõtmistulemused.

  9. 1.Nukleatsioonipuhangute seos atmosfääri füüsikaliste tingimustega Iirimaa läänerannikul Mace Headis (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja: Marko Vana (marko.vana@ut.ee, Tähe 4-211, tel 737 5555) Töö sisuks on tutvumine rannikualadele omaste tingimustega aerosooliosakeste tekkeks ja nende edasiseks kasvuks atmosfääris. Töö praktiline osa seisneb Iirimaa läänerannikul Mace Headis mõõdetud aeroioonide (laetud klastrid ja aerosooliosakesed) liikuvusspektrite statistilises andmetöötluses ning nukleatsioonipuhangute (1.6–7 nm läbimõõduga osakeste moodustumine) ja atmosfääri füüsikaliste tingimuste (meteoroloogilised parameetrid ja õhumassi trajektoorid) vaheliste seoste tuvastamises.

  10. 2.Kõrgepinge väljastamise arvutijuhitava süsteemi koostamine ja katsetamine (Infotehnoloogia) Juhendaja: Janek Uin (janek.uin@ut.ee,Tähe 4-208, tel 55919390) Töö sisuks on suure täpsusega andmehõiveseadme ning kõrgepingeallika baasil arvutijuhitava kõrgepinge väljastamise süsteemi koostamine ning selle omaduste hindamine. Töö tulemusena peaks valmima terviklik seade, mida oleks võimalik igapäevases töös kasutada.

  11. 3.Elektrilise ja optilise aerosoolispektromeetri mõõtmistulemuste võrdlev analüüs (Keskkonnatehnoloogia/Füüsika) Juhendaja: Aadu Mirme (aadu.mirme@ut.ee, Tähe 4-215, tel 7375557) Mõlemad pealkirjas nimetatud spektromeetrid mõõdavad aerosooliosakeste jaotust nende lineaarmõõtme järgi (mõõtmespektrit), kuid füüsikaliste mõõteprintsiipide erinevuse tõttu ei ole mõõtmistulemused mitte alati kokkulangevad. Töö ülesandeks on tulemuste analüüsi alusel välja selgitada nende erinevuste sõltuvus osakeste suurusest ja nende füüsikalistest omadustest, mis omakorda olenevad meteoroloogilistest tingimustest.

  12. 4. Aerosoolse saaste taseme korrelatsioon meteoroloogiliste tingimustega ja õhumassi päritoluga Tahkuse õhuseirejaama andmete põhjal (Keskkonnatehnoloogia/Füüsika) Juhendaja: Eduard Tamm (eduard.tamm@ut.ee, Tähe 4-211, tel 737 5555) Keskkonnafüüsika instituudi Tahkuse õhuseirejaamas Pärnumaal on alates 2004. aastast viieminutilise ajaintervalliga pidevalt mõõdetud atmosfääriaerosooli osakeste jaotust nende läbimõõdu järgi (mõõtmespektrit). Samas registreeritakse sama ajaintervalliga ka meteoroloogilisi suurusi. Aerosoolse saaste taset saab hinnata osakeste mõõtmespektrist etteantud mõõtme­vahemikku jääva summaarse ruumalakontsentratsiooniga. Töö ülesandeks on uurida korre­latsioone aerosoolse saaste taseme ja meteoparameetrite vahel. Koopereerudes Anna Pugatšova juhendatava töö täitjaga on võimalik leida korrelatsioone ka õhumassi päritoluga.

  13. 5. Mehhaanikapraktikumi töö “Kiirendusega kulgliikumise kinemaatika ja dünaamika seaduste kontrollimine Atwoodi masinaga” ajamõõtmise süsteemi ja tööjuhendi moderniseerimine (Füüsika/Infotehnoloogia) JuhendajadJanek Uin (janek.uin@ut.ee,Tähe 4-208, tel 55919390) ja Eduard Tamm (eduard.tamm@ut.ee, Tähe 4-211, tel 737 5555) Töös tuleb projekteerida ja ehitada taimer üksteisele järgnevate sündmuste vaheliste ajavahemike mõõtmiseks, hinnata nii taimeri enda kui andurite reaktsiooniaegadest tingitud mõõte­määramatusi. Ehitatud taimerit kasutades tuleb täpsustada seadme konstantide väärtusi ja uurida hõõrdejõudude mõju katsetulemustele.

  14. 6. Eestisse jõudvate õhumasside liigitus nende päritolu ja trajektoori järgi ning õhumasside jaotus nende liikide järgi(Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja: Anna Pugatšova (kassike@ut.ee, Tähe 4-211, tel 737 5555) Keskkonnafüüsika instituudi Tahkuse õhuseirejaamas Pärnumaal on alates 2004. aastast viieminutilise ajaintervalliga pidevalt mõõdetud atmosfääriaerosooli osakeste jaotust nende läbimõõdu järgi (mõõtmespektrit). Spektri kuju sõltub oluliselt Eestisse jõudva õhumassi päritolust ja selle massi trajektoori alla jääva ala iseloomust (meri, vähe või tugevasti saastunud maismaa). Töö ülesandeks on internetis vabalt saadavat Hysplit mudelit kasutades arvutada Tahkusele jõudnud õhumasside trajektoorid vähemalt ühe aasta kõigi päevade jaoks, töötada välja trajektooride liigitus teatud tunnuste järgi ja arvutada trajektooride statistiline jaotus nende liikide järgi. Magistritöös võib tulemusi kasutada Eesti atmosfääriaerosooli statistilise mudeli väljaarendamisel, millel on oluline väärtus keskkonnatervishoiu seisukohalt.

  15. 7. Aerosooli mikrofotodel leiduva info statistiline uurimine (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja Aare Luts (aare.luts@ut.ee,Tähe 4-206, tel 737 5555) Juba ajalooliselt on olemas hulk aerosooli mikrofotosid, millel leiduv info on paraku suuresti läbi uurimata. Kaasajal saab nende fotode käsitlemiseks kasutada pilditöötluse riistvara ja -meetodeid. Töö sisuks oleks leida/sobitada/täiustada pilditöötluses tuntud meetodeid, seda eesmärgiga saada kätte mikrofotodel leiduv statistiline informatsioon.

  16. 8. Õhu saastatuse hindamine kergete õhuioonide kaudu (Keskkonnatehnoloogia) Juhendajad: Tiia-Ene Parts(tene@ut.ee, Tähe 4-306, tel 737 5552)Aare Luts (aare.luts@ut.ee, Tähe 4-206,tel 737 5555) Mõõdetakse kergete ioonide liikuvusspektreid teatud lisandgaasi (näiteks, atsetooni) kontsentratsiooni tõusul ruumis. Hinnatakse antud meetodi kasutamise võimalikkust õhu saastatuse määramiseks konkreetse lisandgaasi suhtes. Diplomandilt oodatakse huvi pakutud mõõtmiste suhtes, mis aga eeldab tõsist tööd metoodika (õhuioonide spektrite mõõtmine aspiratsioonimeetodil) selgekstegemisel. Diplomandil peaks olema ka huvi keemia-alaste probleemide vastu keskkonnaseires.

  17. 9. Tahkuse Õhuseirejaamas mõõdetud aeroioonide liikuvusspektrite karakteristikute statistiline analüüs (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendajad:Urmas Hõrrak(urmas.horrak@ut.ee, Tähe 4-214, tel 737 5857) ja Kaupo Komsaare (kaupoa@physic.ut.ee, Tähe 4-213, tel 737 6296) Töö sisuks on Tahkuse Õhuseirejaamas mõõdetud aeroioonide liikuvusspektrite ja meteoroloogiliste parameetrite andmebaasi koostamine ja aegridade statistiline analüüs. Eesmärgiks on välja selgitada positiivsete ja negatiivsete ioonide liikuvusspektrite karakteristikute vahelised statistilised seosed ja uurida nende suuruste ajaliste käikude seaduspärasusi. On võimalik hinnata ka erinevate iooniklasside osa atmosfääri elektrijuhtivuse kujundamisel maapiirkonnas.Eelduseks on matemaatilise statistika elementaarmõistete tundmine; kasuks tuleb programmeerimis­kogemus, statistiliste andmetöötlusprogrammide tundmine.

  18. 10. Aerosooli tekke modelleerimine (Füüsika) Juhendaja Jaan Salm (jaan.salm@ut.ee,Tähe 4-206, tel 737 5555) Töö sisuks on aerosooli tekke kaasaegse modelleerimisprogrammiga tutvumine ning selle programmi praktiline rakendamine. Atmosfääri aerosooli tekkemehhanismi uuritakse intensiivselt, kuid seni ei ole see piisavalt selge. Nimetatud programmist on modelleerimisel olulist abi loota. Töö tegemiseks piisab tavalisest arvutikasutamise oskusest.

  19. 11. Soomes, Hyytiäläs mõõdetud atmosfääri andmete analüüs (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja Jaan Salm (jaan.salm@ut.ee,Tähe 4-206, tel 737 5555) Hyytiäläs asub rikkaliku varustusega keskkonnaseirejaam. Meie käsutuses on mitmeid andmemassiive sellest jaamast. Erilist huvi pakuvad atmosfääri aerosooli parameetrite käigud ja seosed teiste parameetritega. Tööd on võimalik teha tabelitöötlusprogrammi MS Excel abil. Tööd on võimalik jätkata magistriõppes. On mõeldav ka praktiliselt tutvuda Hyytiälä seirejaamaga.

  20. 12. Võrtsjärve ümbruse sademete suurenenud lisanditesisalduse põhjuste uurimine (Keskkonnatehnoloogia) Juhendajad Hilja Iher(tahkuse@hot.ee, tel 53326984) ja Ülle Kikas (ulle.kikas@ut.ee, tel 53410150) Töö sisu: Seireprogrammiga "Sademetekeemia uuringud Lõuna-Eestis" on seitsmes sademete kogumise punktis 6 aasta ja 8 kuu kestel kogutud kuu kaupa sademed, milles on määratud teatud lisandite kontsentratsioonid. Töö eesmärk on uurida põhjusi, miks viimastel aastatel on Võrtsjärve lähedal sademete lisanditesisaldus märgatavalt suurenenud võrreldes varasemate aastatega ning Kagu- ja Edela-Eesti sademetega. Töö käik: 1. Tutvuda programmi "Sademetekeemia uuringud Lõuna-Eestis" aruannetega. 2. Koostada sademetega päevade tuulteroosid ja välja selgitada kas allikaks on inimtegevus või looduslikud protsessid. 3. Kui tuulteroos vihjab mingile tööstuslikule protsessile (hüpoteetiliselt briketi ja kasvuturba tootmine?), uurida tootmisprotsessi ja tehnoloogiaid õhusaaste tekke seisukohalt. Teema on valinud Kadri Kalda (FK KKT 3+2, 3. aasta)

  21. 13. GPS ja raadiosondi meetoditel mõõdetud sadestatava veeauru analüüsimine Sodankylä andmetel (Füüsika) Juhendaja Erko Jakobson (erkok@ut.ee, Tähe 4-308, tel 56643946) Olemasolevate mõõtmisandmete statistiline analüüs. Meetodite omavahelise kooskõla kontrollimine, süstemaatiliste efektide otsimine.

  22. 14.Lihtsa frondi dünaamika uurimine (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja ReinRõõm (rein.room@ut.ee, Tähe 4-302, tel 737 5551) Omandatakse atmosfääri dünaamika (õhumasside liikumise) modelleerimise esmased oskused ja kogemused, kasutades keskkonnafüüsika instituudi numbrilist atmosfääridünaamika mudelit. Modelleeritakse lihtsa sirge temperatuurifrondi arengut. Tulemusi võrreldakse teadolevate täpsete frondimudelitega ja tehakse järeldusi numbrilise mudeli kvaliteedi kohta. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimus on edaspidi arendatav magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  23. 15.Konvektsiooni modelleerimine (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja ReinRõõm (rein.room@ut.ee, Tähe 4-302, tel 737 5551) Omandatakse atmosfääri dünaamika (õhumasside liikumise) modelleerimise esmased oskused ja kogemused, kasutades keskkonnafüüsika instituudi numbrilist dünaamikamudelit. Modelleeritakse soojade ja külmade õhumullide liikumist ja sellega kaasnevat konvektsiooni atmosfääris suurtel ruumlahutustel. Tulemusi võrreldakse olemasolevate analoogiliste testlahenditega ja tehakse järeldusi antud numbrilise mudeli konvektsiooni modelleerimise võime kohta. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimus on edaspidi arendatav magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  24. 16.Ujulainete peegeldumine tropopausil ja troposfäär kui lainejuht (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja ReinRõõm (rein.room@ut.ee, Tähe 4-302, tel 737 5551) Tutvutakse ujulainete levi alustega. Kasutades keskkonnafüüsika instituudis ujulainete modellee­rimiseks loodud numbrilist mudelit, uuritakse tropopausi ja tuulte mõju troposfääri muutumisel lainejuhiks ning troposfääris moodustuvate laineväljade omadusi. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimus on edaspidi arendatav magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  25. 17. Tuulte ja õhusoojuse ennustustäpsus numbrilises ilmaennustusmudelis(Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja ReinRõõm (rein.room@ut.ee, Tähe 4-302, tel 737 5551) Omandatakse numbrilise ilmaennustusmudeliga modelleerimise ja ennustamise esmased oskused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmennustusmudelil ETB. Viiakse läbi kuni nädalase ulatusega ilmaennustustsükkel. Hinnatakse tuulte ja õhutemperatuuri ennustamise täpsust, kasutades võrdlusmaterjalina meteoroloogiajaamade andmeid. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimus on edaspidi arendatav magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  26. 18. ECMWF prognooside paikapidavuse testimine (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja Aarne Männik (aarne.mannik@ut.ee, Tähe 4-213, tel 737 6296, 666 0940) Töö sisuks on Euroopa keskulatusega prognooside keskuse deterministliku mudeli väljundi võrdlus vaatlusandmetega. Valitud jaamades võrreldakse aasta 2006 prognoose ja vaatlusandmeid eesmärgiga saada usaldusväärsuse hinnanguid ECMWF deterministliku mudeli jaoks Eesti lokaalsetes tingimustes. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimused on edaspidi arendatavad magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  27. 19. Metsade tuleohu hinnangute süsteemi välja arendamine (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja Aarne Männik (aarne.mannik@ut.ee, Tähe 4-213, tel 737 6296, 666 0940) Töö sisuks on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis kasutatava metsade tuleohu hinnangute metoodika moderniseerimine. Tuleb luua vaatlustel või meteoprognoosidel põhinev tuleohu hinnangute arvutisüsteem. Tulemused vormistatakse bakalaureusetööna. Uurimused on edaspidi arendatavad magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  28. 20. Meteoradari kalibreerimiseksperiment (Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja Aarne Männik (aarne.mannik@ut.ee, Tähe 4-213, tel 737 6296, 666 0940) Töö sisuks on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Harku meteoradariga kalibreerimiseksperimendi läbiviimine. Töö sobib hea tehnilise taibuga ja arvutihuvilisele tudengile, kes soovib oma edaspidise teadustegevuse siduda meteoradarite kasutamisega meteoroloogias. Tudengilt eeldatakse pikemaajalist huvi jätkata radarite teemaga doktorikraadini. Uurimused on edaspidi arendatavad magistritööks. Eeldatakse: huvi keskkonnaprotsesside modelleerimise vastu ja läbisaamist arvutiga. Kasuks tuleb ka mõningane sõprus matemaatikaga.

  29. 21. 2006. aasta suvel Preila vaatlusjaamas (Leedu) mõõdetud aerosooli geograafilise päritolu uurimine atmosfäärse leviku mudeliga SILAM.(Füüsika/keskkonnatehnoloogia) Juhendaja: Marko Kaasik (marko.kaasik@ut.ee, Tähe 4-423,tel 7375563) Töö sisuks on Preilas mõõdetud suuremahulise andmebaasi põhjal aerosoolse saaste levi uurimine mudelarvutuste teel. Bakalaureusetöö jaoks ei ole vaja veel programmeerida, küll aga tekstirezhiimis programmiga töötada ja hulgaliselt algandmeid ette valmistada. Tulemuste analüüsimiseks on vaja redigeerida GrADS-i skripte, seega ikkagi tuleb osata või õppida algtasemel programmeerimist. Mõeldud on nii, et samal suunal edasi minnes ka magistri- ja dokrorikraadi kaitstud saab.

  30. Tänan tähelepanu eest Bakalaureusetööde teemad 2007 – 2008 õppeaastaks http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/alinnas/Loputoode_teemad_kevadeks_2008.htm

More Related