Eesti ees seisvad väljakutsed haridusmaastikul

1. Eesti ees seisvad väljakutsed haridusmaastikul Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Tallinn, 12. aprill 2007

2. Kava • Hariduse eetiline loomus • Hariduse eesmärgid • Eesti ees seisvad väljakutsed

3. Hariduse eetiline loomus • Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist. • Wilhelm von Humboldt: haritud inimene püüab mõista ümbritsevat ja luua ühenduse maailmaga • Haridus annab orientiirid ja on seetõttu sügavalt eetiline.

4. Hariduse sisu sõltub väärtustest • Hariduse olemus on sügavalt eetiline, kuna toetub arusaamale sellest, kes on inimene ja kuidas peaks elama. • Bertrand Russell, “On education”: See, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks.

5. Demokraatliku ühiskonna väärtuste kaitse koolis • Inimväärikus (austus inimese vastu) • Autonoomia (vabadus, õigus olla erinev) • Tolerantsus (inimeste erinevuse tunnistamine) • Õiglus (võrdsete võimaluste loomine) • Solidaarsus (võrdne tähelepanu vajadustele) • Hoolivus (teise märkamine, nõrgemate aitamine) • Vastutus (kaasarääkimine ühiskonnas, kodanikuks olemine)

6. Neli võimalust mõista hariduse eesmärke • Inimese enesevalitsemise teooria: Hariduse eesmärk on suurendada inimese vabadust, valikuvõimalusi, autonoomiat. • Inimkapitali teooria: Hariduse eesmärk on majanduse õitseng. Inimkapitali väärtustamine: mida haritum tööjõud, seda suurem tootlikkus. • Inimõitsengu teooria: hariduse eesmärk on tagada inimese õitseng (individuaalne hüve) • Kodanikukasvatuse teooria: hariduse eesmärk on valmistada ette inimest ühiskonnas koos teistega elamiseks (tagada kõigi hüve)

7. Haridus kui inimese autonoomia suurendamine • Haridus suurendab inimeste autonoomiat. Haridus võimaldab inimestel oma elu suunata, sh teha vahet heal ja halval. • Hea elu tingimuseks on, et • need asjad, millega inimene tegeleb, oleksid objektiivselt väärtuslikud • et inimene oleks neist subjektiivselt haaratud

8. Inimkapitali parandamine majanduskasvu eesmärgil • Hariduse andmise eesmärgiks saada kõrge-kvaliteedilist tööjõudu, tootlikkuse kasvu. Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks. • Inimressursist rääkimine dehumaniseerib inimese. • Vastastikuse austuse moraali järgi inimene eesmärk, mitte kunagi vahend.

9. Haridus ja majandus • Haridus peab tagama, et inimesed saavad turumajanduse muutuvates tingimustes hakkama. (tööturu vajaduste parem arvestamine, teadmistepõhine ühiskond) • Haridus peab valmistama inimesi ette tööeluks (töö annab palga, sotsiaalse staatuse, eneseaustuse, elukeskkonna).

10. Inimõitsengu teooria • Hariduse eesmärk on tagada inimese õitseng. • Kasvatame moraalset inimest. Õpetame teda suhtuma teistesse inimestesse austuse, lugupidamise ja hoolivusega. • Õpikeskkond, väärtuskasvatus eriti koolivälises tegevuses. • Kooli ethos.

11. Kodanikukasvatuse teooria • Kool kui demokraatia kool • J. Dewey: demokraatia kui eluviis. Demokraatia ja haridus on vastastikku seotud. Eesmärgiks on mõistmine, mitte teadmine: aktiivne kaasamise protsess, demokraatia kogemuse saamine, oskuste omandamine koos teiste inimeste, gruppidega tegutseda.

12. Eesti ees seisvad väljakutsed • Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele hariduse eesmärkides. • Liikuda tuupimiskoolilt probleemide põhisele õpetamisele. • Demokraatlike väärtuste ausse tõstmine hariduses. Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. • Demokraatia õppimine, kodanikukasvatus.

13. Tänan tähelepanu eest!