180 likes | 460 Views
Kohtla-Järve veevarustussüsteemi rekonstrueerimise projekt. Piirkonna veevarustuse kontseptsioon. Projekti piirkond. Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Järve linnaosa Kukruse linnaosa Oru linnaosa Sompa linnaosa Viivikonna ja Sirgala linnaosad Jõhvi linn Jõhvi vald Kohtla vald
E N D
Kohtla-Järve veevarustussüsteemi rekonstrueerimise projekt Piirkonna veevarustuse kontseptsioon
Projekti piirkond • Kohtla-Järve linn • Ahtme linnaosa • Järve linnaosa • Kukruse linnaosa • Oru linnaosa • Sompa linnaosa • Viivikonna ja Sirgala linnaosad • Jõhvi linn • Jõhvi vald • Kohtla vald • Kohtla-Nõmme vald • Püssi linn
Projekti etapid • I etapp- Konsultatsioonileping Rahastamistaotluse ja konsultandi TOR koostamiseks (finantseerib KIK) • II etapp- Konsultatsioonileping uuringute tegemiseks ning ehituse ja järelevalve PKD koostamiseks (finantseerib EL) • III etapp- Ehitusleping trasside renoveerimiseks ja veetöötlemise ehitamiseks (finantseerib EL) Konsultatsioonileping järelevalvele (finantseerib EL)
Projekti I etapi tööd • Projekti teostatavuse uuring • Veevarustussüsteemi kontseptsioon (Joogivee nõutava kvaliteedi tagamine) • Veevarustussüsteemi rekonstrueerimise kava (s.h hüdrauliline mudel) • Tasuvusuuring (Maksumushinnang, finantsanalüüs, jne) • KMH • Projekti ajakava • Konsultandi TOR • Rahastamistaotlus
Projekti meeskond • AS Entec - projektijuht ja veevõrgud • AS PIC – veetootmise tehnoloogia • AS Eesti Veevärk Konsultatsioon koostöös EGK-ga – veeallikate hinnang, KMH, rahastamistaotlus, TOR
Kontseptsiooni eeldused • Elanike arv väheneb ca 0,5 % aastas • Piirkonna arvestuslik veevajadus inimese kohta 250 l/d • Elanikud 100 l/d • Tööstus 50 l/d • Asutused/ettevõtted 30 l/d • Mittearvestuslik vesi 50 l/d (20%) • Omatarve 20 l/d
Veeallikad • Olemasolevad • Cm-V (aastani 2020 - 25 800 m3/d) • Kurtna-Vasavere ( aastani 2012 - 10 000 m3/d) • Alternatiivsed • Konsu järv • Suletud kaevanduste vesi • Kurtna – Illuka • Narva jõgi
Veekäitlemine • Raua ja mangaani eraldamine • RO • Lahjendamine • Jõevee käitlemine
Tehnilis-majanduslik võrdlus • Variant I – Kõik linnad iseseisvalt • Variant II – Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve lahjendavad Cm-V vett Vasavere veega • Variant III – Narva jõgi
Tehnilis-majanduslik võrdlus • Investeeringud • Käitluskulud • Püsikulud (hooldus, personal, turva) • Muutuvkulud (energia, kemikaalid, ressurss)
Tehnilis-majanduslik võrdlus • Võrdlus 2004, 2010,2018 ja 2033 • Elektri hind suureneb 3 korda • Kemikaalide maksumus suureneb 50% • Ressursimaks suureneb 10% kuni aastani 2015 ja edasi 5% aastas • Töötajate palk suureneb 5000 kroonilt 20000 kroonini
Tehnilis-majanduslik võrdlus • Perspektiivikaim on variant III ehk veevõtt Narva jõest • Väikseimad veetootmiskulud tulevikus • Võimalus varustada odavama veega ka piirkonna väiksemaid asumeid • Võimalik ühise veepuhastusjaama rajamine Narva linnaga • Miinuseks on tunduvalt suurem investeeringute vajadus. • Variant I miinuseks on suured veetootmiskulud • Variant II • suurimaks puuduseks on veeressursside puudulikkus • mõlema veeallika veevarud on seotud ohtudega • ei ole võimalik rajada väikeasumeid ühendavaid veetorustikke • Piirkonna veetootmise lõpliku variandi valiku saab teha alles projekti järgnevas etapis
Ida-Viru • Lähiajal tuleb rajamisele kuni 15 uut veetöötlemisjaama • Suured-Narva, Ahtme-Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe • Väiksed-Narva-Jõesuu, Vaivara, Toila, Voka, Oru, Kukruse, Sompa, Kohtla-Nõmme, Püssi, Aseri • Rajamisel on Kiviõli