Kutsemeistrivõistlused ja Eesti kutsehariduse konkurentsivõime perspektiivid Andres Pung

1. Kutsemeistrivõistlused ja Eesti kutsehariduse konkurentsivõime perspektiivid Andres Pung Tallinn, 4.12.2009

2. Lühidalt senitoimunust • 1993 peeti esimene noore taluniku võistlus • 1993-2006 on peetud üle 120 võistluse 23 alal • Võistlused on toimunud eri aegadel ja eri kohtades, põhiliselt erinevates kutseõppeasutustes • 2007 ühines Eesti WorldSkills´iga, Shizuokas osales 4 võistlejat 3-l alal (Eesti 34. kohal) • 2009 Eesti Calgary´s 6 võistlejaga 5-l alal (26.koht) • 2008 Eesti Rotterdamis EuroSkills´il 10 võistlejaga, hõbemedal plaatimises ja pronks müüriladumises • 2005 WorldSkills Helsinkis – otsustav mõju Eestile väljumiseks rahvusvahelisele areenile (Soome roll!)

3. Miks on kutsemeistrivõistlused olulised? • Probleemiks endiselt kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas • Tööjõuturu nõudlus versus noorte valikud • Eesti töötajaskonna kvalifikatsioon • Kasvuraskustes ühiskonna aeglaselt muutuvad väärtushinnangud (kriis kiirendiks!) • Töö ja meisterlikkuse väärtustamine: eneseteostus, loovus, uuendusmeelsus, ametiuhkus igal võimalikul tegevusalal

4. Uus kutsehariduse arengukava • 3. eesmärk “Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga” • meede 3.3 “Töö, meisterlikkuse ja kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas” • tegevusvaldkond 1 “Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine” • Tegevus 1 “Eesti kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine ja järjepidev rakendamine” • Tegevus 2 “Eesti võistkondade osalemine rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel • Lisaks teavitustegevused kutseharidusest üldisemalt ja kommunikatsioonikoolitused

5. Kutsehariduse populariseerimise programm • ESF programm mahus 26 milj krooni • Rakendajaks INNOVE • Kestvus aastani 2013 • Toetab siseriiklikke tegevusi • Riigi toetus rahvusvahelistele tegevustele • Vajadus kaasata lai ring sponsoreid, et tagada tegevuste jätkusuutlikkus ka pärast ESF programmi lõppu

6. Milleks Eestile WorldSkills ja EuroSkills? • Annab hoopis uue rahvusvahelise konteksti ja võrdlusvõimaluse • Osalejaid väga paljudest ja väga erinevatest riikidest • Karm konkurents Euroopa või maailma parimatega rahvusvaheliste hindajate-ekspertide valvsa pilgu all • Objektiivne ja informatiivne võrdlus, annab hea pildi ka kutseõppe tasemest

7. Võistlusalade ja –ülesannete võrdlusvõimalus • Milliste kompetentsidega milliseid noori ametimehi vajab kaasaegne töömaailm • Võistlusülesanded kui rahvusvaheline standard – koostatud paljude maade ekspertide ühistöös • Eesti ekspertidel-kutseõpetajatel on, millest malli võtta (ka nendel aladel, kus Eesti ei osale, kuna ülesanded on kättesaadavad!) • Hea orientiir ka rahvuslike võistluste ülesannete koostajatele, aga ka kutsestandardite ja õppekavade koostajatele ja kutseõpetajatele võrreldavate õpitulemuste saavutamiseks

8. Stiimul võistlejatele • Vajadus teatud aja jooksul välja kujundada selge süsteem, millistel aladel ja millistel tingimustel pääsevad parimad kodused võitjad rahvusvahelistele võistlustele • Võimalus võrrelda oma oskusi-teadmisi maailma parimatega – tõsine väljakutse, aga ka erakordne võimalus parimatele noortele • Loodetavasti saab üha rohkematel aladel parimate väljasaatmine võimalikuks

9. Eesti võistlejate konkurentsivõime rahvusvahelisel areenil • Suudame suhteliselt võrdväärsetena konkureerida just traditsioonilisematel aladel • Uusi IT-põhiseid tehnoloogiaid kasutavatel aladel me seda kahjuks veel ei suuda (erandiks mehhatroonika) • Selge paralleel majandusega ja kontrast igapäevaeluga • Vajadus tõsiseks läbimurdeks nii majanduses kui hariduses (kumb kummale annab sisendi?)

10. Eesti kutsehariduse konkurentsivõime laiemas kontekstis • Ka konkurentsivõimel on eri tasandid – lokaalne, regionaalne, rahvuslik, rahvusvaheline • Mida arenenum riik, seda vähem erinevusi eri tasandite vahel • Eesti kutseharidussüsteemi rahvuslikku konkurentsivõimet näitab valmisolek luua lisandväärtust erinevate võimetega inimestele uuenevate ja lisanduvate oskuste ja teadmiste näol • Seejuures tuleb orienteeruda vägagi erinevatele sihtrühmadele • Ühest küljest on oluline rehabiliteerida ka riskirühmadesse kuulujaid ja suhteliselt madalama kvalifikatsiooniga inimesi, et ka nendest kujuneksid oma võimete piires töötavad inimesed – seega maksumaksjad ning mitte toetuste saajad

11. Vajadus tipptaseme järele • Teisest küljest vajame tipptasemel tegijaid ka oskustöötajate ja teenindajate ning keskastme spetsialistide seas – neid, kes oleksid võimelised juurutama ja töötama 21. sajandile omaste tehnoloogiate ja seadmetega nii kõrgtehnoloogilises tootmises kui ka kõrget lisandväärtust loovas teeninduses • Väga paljusid neist valmistatakse jätkuvalt ka tulevastel aastakümnetel ette kutseharidussüsteemis

12. Kuidas tekitada kutsehariduses tipptaset? • Luua võimalused erinevateks haridusteedeks erinevate võimete ja vajadustega inimestele • Vajadus mitmetasemelise kutseõppe järele, sh 5. kvalifikatsioonitasemele vastava õppe järele • Esmane kutseõpe (baaskvalifikatsioon), millele saab lisanduda jätkuõpe (uus kutsetase või lisakutsed ja -kompetentsid) • Võimalused pidevaks täienduskoolituseks, vajadusel ka ümberõppeks • Väljundipõhine õppekorraldus kõigis aspektides

13. Kuidas tekitada kutsehariduses tipptaset? • Võimalused töökohapõhiseks õppeks • Võimalused kombineerida ja väärtustada/akumuleerida/arvestada väga erinevat õpet • Võimalused kombineerida individuaalne õpitee, seega ka individuaalne kvalifikatsioon • Luua tegelikud võimalused elukestvaks õppeks

14. Mida veel on selleks vaja? • Väga erinevaid ja väga häid õpetajaid – oma kutseala tippspetsialiste • Väga head ja kaasaegset õppekeskkonda • Uusi seadmeid ja tehnoloogiaid • Kaasaegseid õppevahendeid • Paindlikku õppetöökorraldust • Piisavalt finantse

15. Lõpetuseks Kui Eesti kutseharidussüsteem suudab kõik eelnevalt räägitu ka ellu rakendada, siis on Eesti kutseharidus ka rahvusvahelises plaanis kõrge konkurentsivõimega Tänan tähelepanu eest!