1 / 60

Liikumise mudelid. Ühtlaselt kiirenev liikumine

Liikumise mudelid. Ühtlaselt kiirenev liikumine. Enn Pärtel. Õpilane. eristab füüsikalisi objekte, nähtusi ja suurusi; teab skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning oskab tuua nende kohta näiteid;

marie
Download Presentation

Liikumise mudelid. Ühtlaselt kiirenev liikumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Liikumise mudelid.Ühtlaselt kiirenev liikumine Enn Pärtel

  2. Õpilane eristab füüsikalisi objekte, nähtusi ja suurusi; teab skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning oskab tuua nende kohta näiteid; seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks); rakendab skalaarsete suuruste algebralise liitmise/lahutamise ning vektorsuuruste vektoriaalse liitmise/lahutamise reegleid;

  3. Kiirendus

  4. Kiirenev liikumine s x O

  5. Kiirenev liikumine s x O

  6. Kiirenev liikumine s x O

  7. Kiirenev liikumine s x O

  8. Kiirenev liikumine s x O

  9. Kiirenev liikumine s x O

  10. Kiirenev liikumine s x O

  11. Kiirenev liikumine s x O

  12. Kiirenev liikumine s x O

  13. Kiirenev liikumine x O

  14. Kiirenev liikumine Keha asukoht antud ajahetkel 1 s Ajaintervall on 1 s. 0 1 2 3 4 5 6 7 x O

  15. Kiirenev liikumine Kiirus antud trajektoori punktisehkkiirus antud ajahetkel on hetkkiirus. 1 m/s 0 2 4 6 8 10 12 14 x O

  16. Kiirenev liikumine Kiiruse muut Δv = v- vo 1 m/s 0 2 4 6 8 10 12 14 x O

  17. Kiirenev liikumine Kiiruse muut ühes sekundis Δv = v- vo Ajaintervall on 1 s. 1 m/s 0 2 4 6 8 10 12 14 x O

  18. Kiirenev liikumine Igas sekundis muutub kiirus kaks meetrit sekundis võrra. 1 m/s 0 2 4 6 8 10 12 14 x O

  19. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha kiiruse muutu ajaühikus nimetatakse kiirenduseks. Kiirendus on vektoriaalne suurus. x O

  20. Mida näitab keha kiirendus on 10 m/s2? Auto kiirendas 0 kuni 100 km/h 10 sekundiga. Kui suur on auto kiirendus keskmiselt? Auto liikus kiirusega 16 m/s. Kui kaua kestab pidurdamine kui auto kiirendus on - 4 m/s2?

  21. Keha nihke määramine

  22. Kiirenev liikumine s x O

  23. Kiirenev liikumine s x O

  24. Kiirenev liikumine s x O

  25. Kiirenev liikumine s x O

  26. Kiirenev liikumine s x O

  27. Kiirenev liikumine s x O

  28. Kiirenev liikumine s x O

  29. Kiirenev liikumine s x O

  30. Kiirenev liikumine s x O

  31. Keha asukohad võrdsete ajaintervallide järel Kuidas määrata kehade asukohti/läbitud nihet? x O

  32. Ühtlasel liikumisel on keha nihke määramine lihtne s = v t Ühtlaselt muutuval liikumisel on keha nihe igas ajavahemikus erinev. S0 = 0 S1 = ? S2 = ? S5 = ? Sx = ? x O

  33. Graafiline võte läbitud teepikkuse arvutamiseks

  34. Keha poolt läbitud teepikkuse arvutamine: ühtlane sirgjooneline liikumine Jalgrattur sõidab ühtlaselt kiirusega 10 m/s. Kui pika tee läbib jalgrattur 16 s? I. lahendus: II. lahendus: koostame liikumisgraafiku

  35. Jalgrattur sõidab ühtlaselt kiirusega 10 m/s. Kui pika tee läbib jalgrattur 16 s?

  36. Eraldame graafikult välja ristküliku

  37. S = a b Leiame ristküliku pindala suurustes a ja b.

  38. S = a b b = 10 S = 160 a = 16 Leiame ristküliku pindala suurustes a ja b.

  39. s = v t v = 10 m/s S = 160 m t = 16 s Leiame ristküliku pindala suurustes v ja t.

  40. Järeldus. Teljestikus v,t on liikumise kestusele vastav graafikualune pindala võrdne läbitud teepikkusega.

  41. Rakendame seda võtet ühtlaselt muutuva liikumise korral

  42. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s?

  43. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? Tuletame ühtlaselt muutuva liikumise võrrandi graafiliselt

  44. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

  45. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

  46. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? 30 25 20 15 10 5 Kuidas leida pindala? 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

  47. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

  48. Auto sõidab asulast välja. Asula piiril on auto kiirus 15 m/s. Edasi sõidab auto kiirendusega 1 m/s2. Kui kaugel asula piirist on auto kiirus 25 m/s? 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

  49. 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 s1 = v0 t

  50. 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 s1 = v0 t

More Related