1 / 14

Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal

Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal. Olukord sõja ajal. Mobiliseeriti kokku 14,5 milj meest Langenuid 1,7 milj, 5 milj haavatut, 2,5 milj vangis Tööjõupuudus Metalli-, kütuse- ja toidukriis Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded Rahulolematus tsaarivalitsusega. Rasputin. Veebruarirevolutsioon.

marsha
Download Presentation

Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal

  2. Olukord sõja ajal • Mobiliseeriti kokku 14,5 milj meest • Langenuid 1,7 milj, 5 milj haavatut, 2,5 milj vangis • Tööjõupuudus • Metalli-, kütuse- ja toidukriis • Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded • Rahulolematus tsaarivalitsusega

  3. Rasputin

  4. Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist

  5. Kaksikvõimu aeg I • Riigiduuma ajutine komitee korra tagamiseks pealinnas ja suhtlemiseks asutuste ning isikutega • Ajutine Valitsus, minister-esimees vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski

  6. Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli • Progressiivne tulumaks • Ei väljutud sõjast • Ei jagatud maad • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta • Aug – kindral A. Kornilovi riigipöördekatse

  7. Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu • Juulis suund relvastatud ülestõusule • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele • Enamlaste arv 350 000

  8. Oktoobrirevolutsioon • “Jälle paugutavad ning, nagu viimasel ajal tavaliselt, tuleb kohalejõudmiseks valida ümbersõidutee” • 25. okt – Petrograd enamlaste kontrolli alla • 26. okt – arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed • II nõukogude kongress, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, ees Lenin • Rahudekreet • Maadekreet

  9. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine • 2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon • Dets – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele • 5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu • 3. märts 1918 – Bresti rahu • 11. märts – pealinn Moskva • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem

  10. Kodusõda • 26. okt 1917 – Kerenski ja Krasnovi armee pealetung Petrogradile • 5. dets – rahva tulistamine pealinnas • Märts – Antanti interventsioon algus • Mai 1918 – tšehhide-slovakkide vastuhakk • 17. juuli – tsaariperekonna tapmine • Sügis – Krasnovi, Denikini, Koltšaki pealetungid • 1919 – Denikini, Judenitši ja Poola vägede pealetung • 1920 algus – Wrangeli pealetung

  11. Kommunistide võidu põhjused • Kesk-Venemaa tööstus jäi nende kätte • Parem organiseeritus (L. Trotski) • “Valgete” rivaalitsemine ja terror • sõjakommunism • Noored andekad väejuhid: Budjonnõi, Tšapajev, Vorošilov, Tuhhatševski, Kork jne

  12. Kodusõja tulemused • Kaotati 8-12 milj inimest • Eraldusid Balti riigid ja Soome • Majandus ja moraal pea peale pööratud • 1919-20 kehtestati nõukogude võim Ukrainas, Valgevenes, 1920-22 Aserbaidžaanis ja Armeenias, Gruusias • 1920-21 Nõukogude-Poola sõda (Jozef Pilsudski)

  13. Georgi Lvov • 1861-1925 • õppis Moskva ülikoolis juurat • Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei • Oktoobripöörde järel arreteeriti, põgenes • Suri Pariisis

  14. Aleksander Kerenski • 1881-1970 • Perekonnatuttav Leniniga • Õppis Peterburis õigust • Sotsialistide-Revolutsionääride Partei • Kukutamise järel põgenes Pariisi • 1940 USAsse, pakkus oma abi Stalinile • Maetud Londoni, sest USA vene kirik keeldus teda matmast

More Related