1 / 11

Sotsiaalsete probleemidega laps koolis

Miks on probleem?. Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole petajat ette valmistatud- ei ole pedagoogiline probleem.Seda, mis toimub kodus, on koolil raske mjutada, kuid kodune olukord mjutab lapse kitumist ka koolis.Me ei saa krvaldada phjust, me peame toime tulema tagajrgedega

hayes
Download Presentation

Sotsiaalsete probleemidega laps koolis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Sotsiaalsete probleemidega laps koolis Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi psühholoog Ene Jõemägi Inimeseõpetus ja psühholoogia > Inimese areng ja kasvamine > Sotsiaalne käitumine Sihtgrupp: õpetajad Koolitaja: Tarmo Kähr

    2. Miks on probleem? Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole õpetajat ette valmistatud- ei ole pedagoogiline probleem. Seda, mis toimub kodus, on koolil raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse käitumist ka koolis. Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema tagajärgedega.

    3. Sotsiaalsete probleemidega laps:mida see tähendab? Laps, kelle vanematel pole oma lapse jaoks aega, võimalusi: töötud, alkohoolikud, tööga ülekoormatud. Laps, kellel ei ole täielikku perekonda: lahutatud, üksikema, kasuvanemad. Alaväärsuskompleks, hirmud,agressiivsus; Puudumine, sagedased terviseprobleemid; Süütunne, rollikäitumise häired,häirituse tunne; Hulkumine, valetamine,varastamine

    4. Kuidas eristada sotsiaalne probleem pedagoogilisest? Ükski laps ei sünni halvana - ta muutub halvaks asjaolude mõjul; Laps ei saa ise aru, mis temaga toimub-õpetaja ülesanne on see kindlaks teha; Põhikoolis ei ole peamine ülesanne aine õpetamine vaid isiksuse kui terviku arendamine.

    5. Eristuslik külg: Sotsiaalne: ?asjaolud ?olukorrad ?suhtumised ?väärtused ?kõnepruuk ?käitumine Pedagoogiline: ?asjaolude arvestamine ?olukordade hindamine ?suhtumiste muutmine ?väärtuste kujundamine ?kõnepruugi arendamine ?käitumise muutmine, ennetamine, suunamine

    6. Asjaolude arvestamine: Töö tuleb organiseerida asjaolusid arvestades: N:laps tuleb kooli musta ja haisvana, tal puuduvad õppevahendid jne. Laps käitub kummaliselt, mitte talle omaselt - uurige, mis on juhtunud enne kui hakkate karistama.

    7. Olukordade hindamine: Põhimõte - laps ei pea jääma olukorra ohvriks! Mida on võimalik muuta, mida mitte? Kui ei ole võimalik muuta, siis kas on võimalik leppida sellega? Keda kaasata endale ja lapsele appi? Ärge võtke kõike enda peale!

    8. Suhtumiste muutmine: Suhe on alati vastastikune; Alusta enda suhtumise muutmisest; Kujunda teiste laste suhtumist; Tekita olukordi, kus laps tunnetab teiste poolehoidu.

    9. Väärtuste kujundamine: Ei saa muuta ühiskonna väätusi! Saame muuta seda, mida me enda ümber väärtustame! Teie väärtused ei pea saama laste väärtusteks! Väärtusta ka lapse väärt väärtus!

    10. Kõnepruugi arendamine: Laps kasutab sõna ja ei tea, mida see tähendab. Juurdunud kõnepruuk - sest ta kuuleb seda päevast-päeva. Murdeea iseärasus - kompensatoorne tegevus. Emotsioonide verbaalne kontrollimatus.

    11. Käitumise ennetamine, suunamine,muutmine: Käitumine on tegelikult harjunud reaktsioon millelegi - oluline on põhjus! Karistamine on väheefektiivne - kiida, tunnusta seda, mis lapses on hea! Loo võimalusi alternatiivseks käitumiseks. Ole kannatlik, suhtu huumoriga!

    12. Kokkuvõtteks:

More Related