Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse kandmine Tallinn, 22. jaanuar 2009

1. Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse kandmineTallinn, 22. jaanuar 2009 Aule Kikas kohanimenõukogu sekretär kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

2. Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas nimesid. Igal kohal ümber kogu selle palli on oma nimi, alates New Yorgi linnast ja lõpetades Konnaojadega.Henn Saari

3. Kohanimekorraldus 3

4. Kohanimekorraldus Riiklik kohanimekorraldus Teaduslik kohanimekorraldus

5. Riiklik kohanimekorraldus Seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine kohanimede määramise ja kasutamise ning nende üle järelevalve teostamise kohta Kohanimenõukogu kui suunaja Kohanimeregister kui koguja ja hoidja

6. Riikliku kohanimekorralduse eemärk - kohanimede kasutamisel selgus ja ühemõttelisuse tagamine; - kohanime täpne kirjakuju ning kohanime seos nimetatava objektiga, - praktiline väärtus: kaardid, maadearvestus, transport, side, loendus, registrid; - ajalooline/kultuuriline väärtus- kohanimed kui keele- ja ajaloomälestised, osa kohalikust identiteedist, mida tuleb kaitsta nagu muid muinsuskaitseobjekte. Eesti riiklik kohanimekorraldus paistab silma teiste riikidega võrreldes sellega, et kogu tegevus on ühtselt reguleeritud.

7. Teaduslik kohanimekorraldus Eesti Keele Instituut- kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ning tellimuslikke sihtuuringuid korraldavaks nimeteaduslikuks usaldusasutuseks.NB! Keelenõuanne igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731 Emakeele Seltsi keeletoimkond – nimekirjutusreeglid, nimesoovitused Võru Instituut – nimeuurimine Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool

8. Kohanimeseadus 8

9. Kohanimeseadus Kohanimekorraldusega seonduvat reguleerib Eestis 1. juulil 2004 jõustunud kohanimeseadus Seadus seab alused kohanimede määramisele kohanimede kasutamisele kohanimede üle järelevalve teostamisele.

10. Kohanimeseaduse eesmärk tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine tagada ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse

11. Kohanimeseaduse terminid 11

12. Mõisted Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita Rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi

13. Ametlik kohanimi • kohanimemääraja antud õigusaktiga määratud kohanimi (tänavanimed, looduskaitsealade nimed) • kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi (jõgede nimed, saarte nimed)

14. Mitteametlik kohanimi: • ei ole kinnitatud õigusaktiga • ega määratud kohanimenõukogu poolt

15. Kohanime määrajad kohalik omavalitsus (oma territooriumil asuvatele nimeobjektidele, va seadusest tulenevad erandid). minister Vabariigi Valitsus (haldusüksustele) kohanimenõukogu

16. Pädevuse üldreegel: - kohalik omavalitsus määrab nime oma-valitsusüksuse territooriumile jäävale nime-objektile Erandlik kord: - nime määrab Vabariigi Valitsus või minister (kui nimeobjekti moodustamine on nende pädevuses )

17. Kohanime määramine 17

18. Kohanime määramine Kohanime määramine on: kohanime panek ametliku nimeta objektile ametliku kohanime muutmine ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine Kõik eelnimetatud otsused vormistatakse kohanime- määraja poolt antava õigusaktiga.

19. Nimeobjektid • haldusüksus; osavald ja linnaosa; asustusüksus; • tänav, väljak, riigimaantee, kohalik maantee ja eratee • raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn; • muu üksus, kui see vajab kohanime

20. Eelnõu seaduse muutmiseks Vajadus reguleerida maaüksusele nime määramine. Lisada maaüksus kohanimekohustusega objektide hulka, va juhud kui: maaüksus on adresseeritud mõne teise nimeobjekti järgi; maaüksus on moodustatud tehnilise rajatise teenindamiseks ja tal ei paikne adresseerimist vajavaid objekte; maaüksus ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

21. Kohanime muutmine_1 Peab muutma, kui - on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus, õigekiri, samanimelisus, valik); - kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist

22. Kohanime muutmine_2 Võib muuta, kui - tegelikkus kasutuse eeslistatakse mitteametlikku kohanime (NB: 3.pt nõuded!) - soovitakse taastada ajalooline eestipärane nimi - kohanimi on eksitav - muu põhjus

23. Kohanime muutmine_3 Muutmiseks vajalik regionaalministri nõusolek (KNS 7 lg 1 ja 2 käsitlemata põhjused) Enne nõusoleku andmist küsib regionaalminister kohanimenõukogult arvamuse

24. Nimevaliku põhimõtted • Vanad kohanimed • talunimed, loodusnimed .. • Kirjeldavad nimed • koha asend, kuju, suurus, loodus, maastikuvormid jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav..) • sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee) • Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed (Fama põik, Heinaturu tänav) • Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne)

25. Kohanime kehtetuks tunnistamine Kohanimemääraja õigusakt, kui - nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud; - nimeobjekt on hävinud

26. Kohanime määramine Õigusakti miinimumnõuded: kohanimi nimeobjekti liik asukoha kirjeldus või kaart (peab võimaldama määrata nimeobjekti tunnuspunkti asukohta)

27. Teavitamine 10 päeva jooksul riiklikule kohanimeregistrile (kande tegemiseks) kohanimenõukogule (järelevalve) kohanimeregister@siseministeerium.ee

28. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord 28

29. Kohanime keelsus *Kohanimed on eestikeelsed ja dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus *Erandid: aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud Rahvusvahelisameti- ja ärisuhtluses on nimetuum ja hargtäiend sama Eestis kasutatavaga. Erandid: a) Eesti; b) riikidevaheliste veekogude nimede tõlked

30. Eestikeelsuse kindlakstegemine • Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: • 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku, Raudsilla); • 2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali, Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza); • 3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata). • Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. • “Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia, “Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ • Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam) • (erandid nt omadussõnad nimetuumas - Pikk tänav, Lai tänav, Lühike jalg)

31. Eesti-ladina tähestik • Eesti tähestik: • a b d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü • neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades • b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades • võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes) • NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) // • Eesti-ladina tähestik • = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å)

32. Eestikeelsuse kindlakstegemisest veel • Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: • tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt Fosfori tänav); • tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav, Gümnaasiumi tänav); • rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga (nt Energia tänav, Tekstiili tänav). • Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y) tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A. Weizenbergi tänav).

33. Suur ja väike algustäht • Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega: • Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue Maailma haljak • Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: • Suur-Aguli tänav

34. Haruldased liigisõnad • Roheline aas (Tln) • Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd) • Torupilli ots (Tln) • Suur Rannavärav (Tln) • Mereäär (Pld) • Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?

35. Nimetuuma kokkukirjutus • Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma kokkukirjutust: • Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse > Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli • Sidekriips sobib • kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku ja Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja • keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna + eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli

36. Kokku- ja lahkukirjutamine • Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi jne), välja arvatud: • kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu (Narva = Narva linn) • aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt Lossi plats, Mere puiestee • kui nimeks on omadussõna (Väike väin) • selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha nimest, nt Salme aed, Kulgu kanal) • NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tuleb nende nimedes üldjuhul kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed, Jaamapark

37. Õige: Mere puiestee Kase põik Maidla tee Turu plats Vabaduse väljak Väär: “Merepuiestee” “Kase-põik” “Maidlatee” “Turuplats” “Vabaduseväljak” Tänavanimed kokku/lahku

38. Pühendusnimede määramise kord 38

39. Pühendusnimi *Isiku austuseks või mälestuseks määratud nimi ei või määrata eluajal täielik eesnimi ja perekonnanimi või täielik varjunimi elanike arvamus- määrajale soovituslik, v.a erisus ametliku kohanime muutmisel § 3 lg 1-3

40. Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord 40

41. Kohanimede kasutamine *Üldjuhul tuleb kasutada ametlikku kohanime täiskujul Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui ei ole nõutav ametliku kohanime kasutamine (KNS § 14 lg 1) või kui nimeobjektile ei ole määratud ametlikku kohanime (NB, avalikkusele suunatud info ei tohi olla eksitav)

42. Kohanimede kasutamise erisused Kohanime liigisõna, hargtäiendit või muud osa võib lühendada või ära jätta... geograafilisel kaardil avalikul sildil viidal elukoha- või aadressandmetes

43. Liigisõnade lühendid Kohanime lahkukirjutatud liigisõnade lühendid: j, jv, kr, l, m, mnt, n, pkr, pl, ps, pst, s, t, tk, tn, vh, vk Hargtäiendi lubatud lühendid: S = Suur- (Suure) U = Uus- (Uue) Vk = Väike- Vn= Vana- NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel võib aadressiandmetes kasutada ainult kuut lühendit: tn, mnt, pst ja AÜ, SÜ, GÜ

44. Liigisõna ärajätmine Asulanime lahkukirjutatud liigisõna (linn, alev, alevik, küla) võib ära jätta asula nimesildil ja geograafilisel kaardil) Kui asula (nt linn) on samaaegselt haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi. Tänavanime liigisõna “tänav” võib ära jätta tänava nimesildil, geograafilisel kaardil, elu- või asukohaandmetes NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel aadressiandmetes liigisõna või selle lühendit ära jätta ei tohi

45. Liigisõnade kokku- ja lahkukirjutamine Aedlinn, keskus, ühistu kirjutatakse nimetuumast lahku, sest tuumaks on enamasti mingi teise koha nimi. Väikekoht kirjutatakse samuti lahku. Rahvapärased liigisõnad kirjutatakse üldreeglina kokku (Pügalaots, Hangunukk, Mäepool, Rannaveer). Lahku kirjutatakse siis, kui tuumaks on teise koha nimi (nt Varstu kant)

46. Tänavanimede nõuannet 46

47. Tänavanimed Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja lõpp-punktiga Kohanimed - kindla ülesehitusega (nimetuum, hartäiend ja liigisõna valik; ) Nimevaliku põhimõtted (vanad kohanimed, kirjeldavad nimed, ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, sarjad) Pühendusnimed

48. Sagedamini esinevad vead kohanimede määramisel 48

49. Vead - numbriline ja muu mittesõnaline tähis liik määratlemata õigusaktile ei ole lisatud kaarti pühendusnimed ilma eenimedeta või ei ole järgitud pühendusnimede määramise korda liigisõnad suurte tähtedega kokku- ja lahkukirjutamine eestikeelsus küsitav omastav kääne

50. Kohanimeregister 50