Erinevatest kogemustest kõrghariduse kvaliteedi tagamisel

1. Erinevatest kogemustest kõrghariduse kvaliteedi tagamisel Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Kvaliteeditehnika õppetool

2. Milliseid lähenemisviise võiks ülikoolis kasutada? • Missioon, visioon ja ‘eesmärkide lahtiharutamine’ (policy deployment) • Regulaarnesise- ja välishindamine • Pidev parendamine, terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) • Võrdlemine parimatega (benchmarking), • Õppiv organisatsioon, teadmusjuhtimine • Tasakaalus juhtimislaud (balanced scorecard) • EVS-EN ISO 9000:2001kvaliteedisüsteemide standardid- keskendumine protsessidele • Investors in People (IIP)– keskendumine töötajatele • EFQM Excellence Model(kvaliteediauhinna mudel) – kõikehõlmav • QFD – kvaliteedimaja - kliendikeskne kavandamine Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

3. Tehnilis-ratsionaalne kvaliteet Reeglid, seadused, kavad Rutiinid, ettekirjutused Tõhusad süsteemid Püsiv teadmine Nähtav sooritus, tehnilised oskused Standardeid tuleb ‘tõsta’ Püstitatud eesmärgid Teooriat tuleb omandada ja rakendada Tehniline vastutavus Hindamine, inspekteerimine, ohje Koolitus Allikas: C.Gore, C.Bond, V.Steven (2000) Organizational self-assessment: measuring educational quality, Quality Assurance in Education, vol.8, no2 Kvaliteet kui ‘praktiline kunst’ Algab seal, kus reeglid kaovad Valmis rutiinist loobuma Loovus ja õigus eksida Teadmine on ajutine Professionaalsus olulisem kui tehnilised oskused Kvaliteet tuleneb sügavamast arusaamast Kõike ei saa ette kirjutada Teooria tuleneb praktikast Moraalne vastutus Reflekteerimine ja tegevuse analüüs Haritus ja areng Vastandlikud lähenemised kvaliteedile Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

4. TQM- Total totaalne, täielik, kõikehõlmav, terviklik • Kõikide töötajate osalus ja meeskonnatöö • Kõik peavad tundma, et igaüks vastutab kvaliteedi eest (omanikutunne, peremehetunne) • Organisatsiooni kõikide juhtimistasandite, protsesside ja funktsioonide kaasamine • Süsteemne mõtlemine, terviku mõistmine (holistic approach) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

5. TQM – Qualitykvaliteet • Kliendikesksus (nii sisemised kui välised kliendid) • Pidev parendamine (kaizen) • Tehiniline pool: koolitus oskuste ning teadmiste arendamiseks, meetodite ja tööriistade kasutamine • Inimlik pool: uuenduslikkuse ja loovuse suurendamine Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

6. TQM – ManagementJuhtimine, eestvedamine • Tippjuhtkonna pühendumus, kohustuse ja vastutuse võtmine (commitment) • Otsustusõiguse delegeerimine (empowerment) • Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide määratlemine • Eestvedamine kui kriitiline edutegur, eeskuju kaudu juhtimine (walk your talk) • Organisatsioonikultuuri muutmine, ühtsete väärtuste loomine • Organisatsiooniline õppimine, uue teadmuse loomine – enda ja teiste kogemused (benchmarking) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

7. Terminid ISO 9000:2000 • Kvaliteet - määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded • Karakteristik - eristav tunnus • Nõue - vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik • Toode - protsessi tulemus (neli kategooriat) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

8. Hariduse kvaliteedi mõiste • mitmetahuline mõiste • sõltuvalt vaatepunktist võib seda väga erinevalt määratleda • mõned olulisemad aspektid kvaliteedisüsteemi vaatevinklist: • ·klientide/huvipoolte vajaduste rahuldamine (kliendikesksus kui kvaliteedijuhtimise põhimõte) • ·lõpetaja konkurentsivõime tööturul, ka lõpetaja üldine haritus • ·kooli tööprotsesside tõhusus ja mõjusus (seondub kvaliteedisüsteemi kui töökorraldusvahendiga) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

9. Kvaliteedisüsteem • Kvaliteedisüsteem ei peaks olema mitte eraldiseisev ‘asi iseeneses’, vaid loomulikul viisil ülikooli tegevusse integreerunud juhtimise ja tegutsemise tugisüsteem. • Kvaliteedisüsteem peaks toetama ülikooli töökorralduse tõhustamist vastavalt ülikooli üldpoliitikale, missioonile ja arengukavale. • Kvaliteedisüsteem peaks aitama kaasa ülikooli arenemisele ‘õppivaks koostöö-organisatsiooniks’. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

10. Organisatsiooniline täiuslikkus – Allikas: EFQM • Töötamise viis, mis võimaldab • organisatsioonil saavutada huvipoolte tasakaalustatud rahulolu: • kliendid: õpilased, lapsevanemad, tööandjad; • inimesed organisatsioonis: õppejõud, teadurid ja muu personal; • finantseerijad, riik; • ühiskond tervikuna. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

11. Täiuslikkuse printsiibid hariduses (M.Pupius, Ülemaailmne Kvaliteedikongress Q2002, EOQ 46. kongress, 29.09.-2.10. 2002, Harrogate, UK) Kõikide tegevuste mõistmine ja süstemaatiline juhtimine võtmeprotsesside kaudu, faktidele tuginev otsustusprotsess Selge õpilasekesksus, arvestades ka ülejäänud huvigruppidega Töötajate arendamine ja kaasamine ning tuginemine ühistele väärtustele Asjakohaste indikaatorite ja standardite väljatöötamise ning järgimise ja võrdlusanalüüsi kaudu kõikide õpilaste, töötajate ja teiste huvipoolte vajaduste tasakaalustamine ja neile vastamine Läbipaistev ja selge eestvedamine ning haridusasutuse eesmärgi ühtsus Haridusasutuse mõju arvestamine kohalikule kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt Tähendusrikaste ja vastastikku kasulike suhete loomine nii haridusasutuse sees kui sellest väljaspool Õppimise ja kogemuste juhtimine, jagamine ja muutuste elluviimine, mis teevad võimalikuks pideva parendamise Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

12. EFQM Education Vision “Organisatsioonilise täiuslikkuse filosoofia, meetodid ja tööriistad on Euroopa kõigi tasemete haridus- ja koolitusasutuste juhtimise, õppekavade ja kultuuri võtmeelementideks .” “The philosophy, methods, tools and techniques of Business & Organisational Excellence are key elements of the management, curricula and culture at all levels of Education & Training in Europe” Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

13. Euroopa Kvaliteediauhind – EFQM Excellence Model(Allikas: EFQM) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

14. Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

15. 3.Tulemused (Check) Milline on toimimise tase? 2. Rakendatus (Do) Kuidas kokkulepitu on ellu viidud? 4. Ülevaatus(Act) Kuidas lähenemisviise ja rakendatust parendatakse? Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act • Lähenemisviis • (Plan) • Kokkulepitud lähenemised • ja tegevused Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

16. Olulisemad kvaliteedijuhtimise põhimõtted ülikoolis • kliendikesksus • protsessiviisiline käsitlus • pidev parendamine Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

17. Kes otsustab kvaliteedi üle ? • hariduse kvaliteet  haridusasutuse kvaliteedipoliitika = kvaliteedisüsteemi eesmärgid • on haridusasutuse klientide/huvipoolte määratleda (nende kokkuleppe tulemus) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

18. Püramiidi pea peale pööramine Kontrollil põhinev ja sissepoole vaatav Välised kliendid Muutus Töötajate tagasiside Kliendi tagasiside Välised kliendid Kliendile orienteeritud ja toetav Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

19. Protsessiviisiline käsitlus • Ülikooli tegevust saab käsitleda seostatud protsesside kompleksina. • Protsessina mõistetakse mingit vastastikku seonduvate ressursside ja tegevuste kogumit (nt õppekava koostamise protsess). • Protsesse võib jagada alamprotsessideks, tegevusteks jms. • Ülikooli tegevuse tükeldamine protsesside, alamprotsesside jne kaupa võimaldab püstitada nõuded ja hindamiskriteeriumid üksikutele ülikooli tegevuse kvaliteediaspektidele ning niimoodi hõlbustada tegevuste kvaliteedi hindamist ning parendamist. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

20. Manage Marketing Manage Financial Resources Manage and develop information Comms Resources Manage and develop staff Manage Physical Resources & Customer Services Sheffield Hallam University Process Model (Version 3) Management and Governance Processes Review & Assess Performance Manage Strategic Alliances Set Strategy & Plan Business Create, Acquire and Transform Knowledge • PEOPLE • KNOWLEDGE • STAKEHOLDER • EXPERIENCE • ACADEMIC • OUTCOMES • RESEARCH • SOLUTIONS • PEOPLE • KNOWLEDGE • RESOURCES • POLICY • STAKEHOLDER • EXPECTATIONS Acquire and Educate Students Manage consultancy, innovation, commercial activity and spin outs Infrastructure processes Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

21. Pidev parendamine • kvaliteedisüsteemi püüd ning organisatsiooniline struktuur/protseduurid, mis on tegevuste pideva hindamise ja analüüsi kaudu suunatud tegevuste mõjususe, tõhususe ja kliendikesksuse suurendamisele. • võimaldab kiiremat tagasisidet ja mitmekesist kvaliteedi/tõhususe kasvu. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

22. Method for Improving the Quality of Education Based on the EFQM Model Expertgroup HBO, Translation third version, november 1999, Instituut Nederlandse Kwalitet, INK 5 dimensiooni: • Orientatsioon • Osalemine • Poliitika väljatöötamine ja elluviimine • Kokkulepete dokumenteerimine • Parendamine Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

23. Jätkusuutliku arengu viis arenguastet (E. Vankemenade, Ülemaailmne Kvaliteedikongress Q2002, EOQ 46. kongress, 29.09.-2.10. 2002, Harrogate, UK) Protsessile orienteeritud Tegevusele orienteeritud Süsteemile orienteeritud Ahelale orienteeritud Jätkusuutlik areng/ ühiskondlik vastutus Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

24. 1. aste – tegevustele orien-teeritud (spetsialistide kool) • Professionaalne, spetsialistist õpetaja • Ainepõhine lähenemine • Peamiselt teadmiste edasiandmine lähtudes õpetaja isiklikust visioonist • Töömeetodid ja kultuur on väga mitteformaalne • Kooli visiooni moodustab üksikute õpetajate kompetentsuse kogusumma • Otsustamine toimub ad hoc ja on lühiajalise iseloomuga • Eesmärgid on sõnastatud igale ainele eraldi • Piiratud ulatuses kasutatakse kirjalikke kokkuleppeid • Kvaliteedi hindamine (kui see toimub) on üksikute õpetajate vastutusvaldkond Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

25. 2. aste- protsessile orien-teeritud (õpetav kool) • Lisaks üksikutele ainetele pööratakse tähelepanu haridusprotsessile • Tähelepanu õpetamismeetodite mõjususele • Õpetaja on eelkõige pedagoog • Kool on jagatud spetsialistide sektsioonideks, kellel on oma ühine visioon • Väiksem õpetajate autonoomia, sama aine õpetajate vaheline kooskõlastamine • Temaatilised kursused; iga teema jaoks on dokumenteeritud, mida õpilased peavad tegema • On olemas selge lühiajaline poliitika, kuid see keskendub vaid organisatsiooni üksikutele aspektidele • Protseduurid suhteliselt selged ja läbipaistvad; osa õpetamisprotsessist on kirjeldatud ja dokumenteeritud • Hindamissüsteem osaliselt operatsiooniline, vastutus spetsialistide sektsioonides Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

26. 3. aste- süsteemile orien-teeritud (õppiv kool) • Lisaks ainetele ja haridusprotsessile pööratakse tähelepanu tugiprotsessidele • Keskne küsimus on õpilase õppimisprotsess ja haritus • Keskne mõiste on õppimise edukus • Õpetaja on õpilase õppimisprotsessi juhtija, ‘õppimistreener’ • Kursuste süsteem • Suureneb töötajate ja õpilaste pühendumus • Üksikute õpetajate autonoomia väheneb, nad on meeskonna liikmed ühe kursuse raames, võetakse ühine vastutus kogu õppekava eest (näit probleemile või projektile orienteeritud õpe) Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

27. 3. aste- süsteemile orien-teeritud (õppiv kool) • Kogu organisatsioonil on keskmise pikkusega poliitika ja sealt tulenevad mõõdetavad eesmärgid • Registreeritakse tegevuste tulemusi (tõendid protseduuride ja eeskirjade täitmise kohta) • Orientatsioon seespoolt väljapoole, turu poole • Toimib operatsiooniline kvaliteedijuhtimissüsteem ja on alustatud toimenäitajate määratlemisega • Toimib PDCA tsükkel organisatsiooni tasandil Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

28. 4. aste – ahelale orien-teeritud (ühendav kool) • Kool näeb ennast ühenduslülina eelmise taseme õppeasutuse (näiteks lasteaed, algkool, põhikool) ja järgmise taseme õppeasutuse või tööturu vahel • Kool tegeleb pidevalt klientide vajaduste ja ootuste ning nõuete väljaselgitamisega • Toimub turundusalane tegevus • Toimub õpilaste kutsenõustamine (enne ja pärast õpinguid ning nende ajal) • Organisatsioon tunnetab oma vastutust suuremana kui lihtsalt õpilastele kooli lõpetamise võimaluse (lõputunnistuse) andmises • Lisaks koolis õpetamisele toimub ka väljaõpe töökohtadel Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

29. 4. aste – ahelale orien-teeritud (ühendav kool) • Toimivad kontaktid teiste tasemete koolidega ja professionaalsete organisatsioonidega • Tugev orientatsioon väljapoole • Toimub konkurentide jälgimine ja enda poliitika ja eesmärkide muutmine • On märgatav üldine positiivne trend võrreldes konkureerivate koolidega • Kool on ‘peapeale pööratud püramiid’, kus õpilased asuvad ülemises osas Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

30. 4. aste – ahelale orien-teeritud (ühendav kool) • Poliitika on väljapoole suunatud, sealjuures ka rahvusvaheliselt • Tegevused ja eesmärgid on selgelt seotud strateegia ja keskmise pikkusega poliitikaga • On koostatud kogu organisatsiooni jaoks protseduurid ja juhendid, mida vajadusel parendatakse • Toimib pidevale parendamisele orienteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem • Kaasatakse erinevaid huvipooli Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

31. 5. aste – TQM /ühiskon-dlik vastutus (avatud kool) • Arvestatakse kõikide huvipooltega • Algatataksae uuenduslikke tegevusi • Tajutakse oma rolli ühiskonnas • Väljapaistvad tulemused pidevas parendustegevuses, mis toimub kõikidel tasanditel ja millest on saanud harjumus • Ollakse omas valdkonnas parimate seas • Toimub pikaajalise poliitika väljatöötamine ja rakendamine; kasutatakse tulevikustsenaariume • Kogu organisatsioonis on olemas tegevuste protseduurid ja juhised • Protseduuride ja juhiste koostamisse haaratakse kõik huvipooled Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

32. 5. aste – TQM /ühiskon-dlik vastutus (avatud kool) • Toimib TQM (terviklik kvaliteedijuhtimine) • Toimub süstemaatiline võrdlemine ‘täiuslike organisatsioonidega’ (kvaliteediauhinna mudelid) • Ollakse paljudes valdkondades innovaatilised • Valdav proaktiivne (ennetav) käitumismuster • Ollakse ühiskonnas ‘rollimudeliteks’ Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

33. TTÜ õppetegevuse kvaliteedi-juhtimise süsteem (ÕKS) (1) • TTÜ õppetegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi (ÕKS) põhieesmärk on TTÜ lõpetanute konkurentsivõime tõstmine tööturul. • Õppetegevuse kui TTÜ ühe põhiprotsessi tooteks on haridusturul pakutav koolitusteenus, kusjuures selle kvaliteet on seotud ka teiste TTÜ põhiprotsessidega (teadus- ja arendustegevusega). Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

34. TTÜ õppetegevuse kvaliteedi-juhtimise süsteem (ÕKS) (2) • Põhieesmärgiga seonduvad ülesanded on: • tagada TTÜ poolt antava hariduse taseme usaldatavus klientide jaoks • säilitada ja suurendada TTÜ turuosa Eesti koolitusturul • tõsta TTÜ konkurentsivõimet rahvusvahelisel koolitusturul ja olla usaldusväärseks partneriks teiste riikide tehnikaülikoolidele • tagada kõigi õppekavade akrediteeritus vastavuses Eesti õigusaktidega ja saavutada õppekavade rahvusvaheline akrediteeritus • tõsta TTÜ õppurite ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

35. TTÜ õppetegevuse kvaliteedi-juhtimise süsteem (ÕKS) (3) • ÕKS aluseks on kvaliteedi kliendikeskne käsitlus. • Koolitusteenuse kliendiks vahetus mõttes on otseselt koolitatav kuulajaskond (üliõpilased, täiendõppurid) • Koolitusteenuse kliendiks kaudses mõttes on koolitusteenuse tellija (riik – riigieelarvelise õppekoha tellija, füüsiline või juriidiline isik – riigieelarvevälise õppekoha tellija) ja tööandja • õppekorralduse osas on ÕKS siseklientideks TTÜ töötajad, eelkõige õppejõud. Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

36. TTÜ õppetegevuse kvaliteedi-juhtimise süsteem (ÕKS) (4) • õppetegevuse kvaliteedi üldjuhtimine sh regulaarse eneseanalüüsi korraldamine • õppekavade kvaliteeditagamine sh tagasiside hankimine klientidelt, kogutud info analüüs ja arvessevõtmine ülikooli õppetegevuse juhtimisel • õppekorralduse kvaliteedi tagamine sh aktiivsete õppimismeetodite parem kasutamine • õppekeskkonna kvaliteedi parandamine • õppejõudude poolt edastatavate teadmiste ja õpetamisoskuste ajakohastamine • õppetegevuse auditeerimine Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

37. Täiuslikkuse printsiipide rakendamine haridusasutustes Sektoritevahelised parimad tavad Filosoofia Tööandjad Enesehindamine Kultuur ja töötamise tavad Tööriistad & meetodid Põhimõisted Õppekava arendamine Haridusasutuse süsteemid ja protseduurid Õpilased Võrdlusanalüüs (Benchmarking) Tööturg Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz

38. Tiia Tammaru, MSc(Eng) • teadur ja doktorant, Tallinna Tehnikaülikool • lektor, kvaliteedijuhtimine, Estonian Business School • lektor, Strateegiline juhtimine, Hariduse kvaliteet ja haridusasutuste kvaliteedijuhtimine–Tartu Ülikool • EOQ töögrupi liige, ‘Excellence in Education’ • juhatuse liige, Eesti Kvaliteediühing • juhatuse liige, Member of Executive, European Organization for Quality (EOQ) • assessor, European Quality Award 1998-2000 • juhtivekspert ja koolitaja, Eesti Kvaliteediauhind 2001-2004 Kontakt: Tallinna Tehnikaülikool, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn tiia@cc.ttu.ee www.ttu.ee/kvaliteet; www.eaq.ee +372 6203 205; +372 56 636 679 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, TÜ Pärnu Kolledz