130 likes | 537 Views
Roomajate eluviis. VII klassi bioloogia Koostas Hille Arumäe VG 2012. Roomajate elupaigad. Kuivad metsad, rohumaad, kõrbed – sisalikud, maod, kilpkonnad. Vihmametsad – arvukus ja liigirikkus suurim. Veekogude läheduses – krokodillilised. Järved, tiigid, sood – mageveekilpkonnad.
E N D
Roomajate eluviis VII klassi bioloogia Koostas Hille Arumäe VG 2012
Roomajate elupaigad • Kuivad metsad, rohumaad, kõrbed – sisalikud, maod, kilpkonnad. • Vihmametsad – arvukus ja liigirikkus suurim. • Veekogude läheduses – krokodillilised. • Järved, tiigid, sood – mageveekilpkonnad. • Mered ja ookeanid – merimaod, merikilpkonnad. (Hain, 2011)
Roomajate elupaigad Eestis • Puhkealad - päikeselised avamaastikud: metsa ja teeservad, kraavi ja tiigikaldad, kuivadavatud alvarid, kiviaiad ja kivikuhjad, majavaremed. • Toitumisalad - päiksele avatud rohumaad, alvarid, madalsood, kiviaiad ja kivikuhulad, majavaremed; hõredad heitlehised metsad, kuivad männikud, lageraie langid, märgalad (nastikule). • Talvitumisalad - kiviaiad, kivikuhjad, majavaremed, keldrid, erinevate loomade urud, tammid. (Rannap, Lõhmus, 2009)
Eesti sisalikud • Arusisalik (Lacertavivipara) • Kivisisalik (Lacertaagilis) • Vaskuss (Anguisfragilis) Foto: Fred Jüssi http://www.carphunters.com/
Eesti maod • Rästik (Viperaberus) 2. Nastik (Natrixnatrix) VIDEO: Eesti roomajad Fotod: Fred Jüssi
Roomajate toitumisviisid • Enamus on röövloomad – putukate ja näriliste arvukuse ohjeldajad. • Maismaakilpkonnad on taimtoidulised. • Maod neelavad toidu tervelt alla. • Mürkmaod salvavad saaklooma ja viivad mürgihammastega tema kehasse mürki. • Kägistajamaod (boad, püütonid) tapavad saagi kägistades.
Roomajad on toiduks • toonekurgedele, • kotkastele (madukotkas), • rebastele, • nirkidele. • Roomajate munad ja koorunud järglased on kerge saak. http://fluffypals4kids.com/alligator-mississippiensis-et/
Enesekaitse Roomajate kaitsekohastumused on: • kaitsevärvus, • hoiatusvärvus, • kiirus nt liiva sisse peitumisel, • oma saba äramurdmine, • hammustamine (varaanid), küünistamine, sisisemine, • salvamine või mürgi pritsimine (kaeluskobra) mürkmadudel. Kaeluskobra http://www.johanmarais.co.za/Gallery01Snakes01/index.html
Roomajate tähtsus ja kaitse VII klassi bioloogia VG 2012
Roomajate tähtsus • Kahjurite arvukuse piirajad ja hävitajad. • Madude mürgist toodetakse ravimeid ja vaktsiine. • Toiduks loomadele ja inimestele. • Krokodillide nahast valmistatakse tarbeesemeid. • Lemmikloomad. Minizoo Pärnus http://www.hot.ee/minizoo/esiest.html
Roomajate ohustatus Inimtegevus on viinud paljud liigid väljasuremisele. • Elupaikade muutumine ja hävimine. • Tapetakse hirmu pärast. • Salaküttimine liha ja naha pärast. • Munade korjamine. • Püüdmine lemmikloomadeks. • Kalavõrgud ja jäätmed meredes.
Roomajate kaitse • Kaitsealad; • Kaitse alla võtmine - kõik Eesti roomajad on looduskaitse all; • Krokodillifarmid; • Merikilpkonnade munade ja järglaste kaitse; • Munade inkupeerimine.
Kasutatud allikad • E. Hain. 2011. Bioloogia 7. klassile. AS BIT • R. Rannap, A. Lõhmus. 2009. Suure väina liiklusühendus. Kahepaiksed ja roomajad. Uurimus. Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool. http://www.mkm.ee/public/Kahepaiksed_ja_roomajad_01092009_Ver2_final.pdf [20.12.11] • Eesti looduskaitse 100. Hoia mida armastad. 2009. OÜ Meediatee. http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=10584[20.12.11] • Videod YoyTubehttp://www.youtube.com/