1 / 43

Südametervis : Liikumine, toitumine, eluviis

Südametervis : Liikumine, toitumine, eluviis. Alar Kaljakin K, 16.04 2014 Paldiski. TUTVUMINE. Kes me oleme? Mida me seminarilt ootame?. MIS ON TERVIS?. Tervis – t ä ielik f üü silise, sotsiaalse ja vaimse heaolu muutuv seisund, mitte ainult haiguse ja puuete puudumi ne .

stu
Download Presentation

Südametervis : Liikumine, toitumine, eluviis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Südametervis: Liikumine, toitumine, eluviis Alar Kaljakin K, 16.04 2014 Paldiski

  2. TUTVUMINE • Kes me oleme? • Mida me seminarilt ootame?

  3. MIS ON TERVIS? • Tervis– täielikfüüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu muutuv seisund, mitte ainulthaiguse ja puuete puudumine. • Tervis põhinebtegutsemisvõimel,eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel.

  4. SÜDAMEHAIGUSTE RISKITEGURID • Väheneliikumine • Suitsetamine, alkoholiliigtarvitamine, • Ülekaal, vähenepuu- jaköögiviljade • Liignesoolatarbimine on peamised.

  5. RIIKLIKUD EESMÄRGID • Aastal 2014 tegeleb regulaarse liikumisharrastusega 45% elanikkonnast • Aastal 2020 elab eestlane 80 a vanuseks • naised – 84 a (tervena 65 a) • mehed – 75 a (tervena 60 a)

  6. MIS ON TERVISEDENDUS? • Tervisedendus – protsessvõitegevus, mille tulemusenainimesevõimeomatervistparandadakasvab. • See võibsündidatänuteadlikkusejamotivatsioonikasvule, aga ka võimalustejatingimusteparanemisele.

  7. ELUVIIS • Südamehaiguste üheks peamiseks põhjuseks on riskikäitumine: • vähene liikumine • ebatervislik toitumine • ebapiisav uni • Vähene sotsiaalsus • alkoholi tarbimine • suitsetamine

  8. TOITUMINE

  9. ENERGIAVAJADUS • Keskmiselt 2000 kcal päevas • http://www.toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator • Toitained

  10. SÜSIVESIKUD • Aeglased(kartul, riis, makaron, tatar, kaer, makaron) • Kiired(maiustused, mesi, puuviljad, marjad, mahlad) • 1 grammsüsivesikuid = 4 kcal • Kogupäevasesttoiduenergiast 55–60%

  11. VALGUD • Loomsed(muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) • Taimsed (soja, riis, rukis, pähklid ja seemned) • 1 g valke = 4 kcal • Päevasesttoiduenergiast10–15%

  12. TOITAINED • Rasvad • Küllastunud • Küllastumata • 1 g rasva = 9 kcal • Tarbitavast toiduenergiast 25–30%

  13. KÜLLASTUNUD RASVHAPPED • Või, juust, • Liha, lihatooted(viinerid, sardellid, hamburgerid) • Täispiimja -jogurt(kõrgerasvasisaldusega) • Kondiitritooted, • Pekk, • Palmi- jakookospähkliõli

  14. TRANSRASVHAPPED • Piimas • Vedelatetaimeõlidehüdrogeenimiselehktahkestamisel. • Küllastunudjatransrasvhapeteülemääranetarbiminevõibavaldadakahjustavatmõjutervisele, sest need tõstavadkolesteroolitasetveresjasuurendavadsüdame-veresoonkonnahaigusteriski.

  15. KÜLLASTUMATA RASVHAPPED • Oliivid, rapsiseemned, • pähklid(pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), • Arahhisjaneistvalmistatudõlid • Avokaado

  16. ASENDAMATUD RASVHAPPED • Oomega-3 rasvhape • Lõhe, heeringas, forelljarapsiseemned, sojaoad, linaseemnedningneistvalmistatudõlid. • Oomega-6 rasvhape • Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, maisjaneistvalmistatudõlid.

  17. TOITAINED • Mineraalained • Raud, kaltsium • Vitamiinid • D vitamiin

  18. VESI • Tarbida 2 l päevas • Veehulk meiekehassõltubvanusest • imikutelmoodustabvesi 75% • noorukitel 65%, • täiskasvanutel60% • eakatelinimestel 55% kehamassist.

  19. TOITUMISSOOVITUSED • Söö hommikusööki • EI nälgimisele • Söö vastavalt vajadusele • Magu on rusika suurune • Tasakaalustatud mitmekülgne toitumine • Sööregulaarselt

  20. TOITUMISSOOVITUSED • Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas • Söörohkemkala • Söörohkem kiudaineterikast toitu

  21. KIUDAINED • Veeslahustuvad: • Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljadjakaunviljad (herned, läätsed, oad) • Lahustumatud:. • Täisteratooted(rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis)

  22. VALGUSFOORI TABEL • Roheline - võibtarbidaigapäevvõipeaaeguigapäev. Kõigeparemad on tumeroheliseltaustaläratoodudtoidud. Silmastulebpidada, et portsjonitesuurused on eritoidugruppidepuhulerinevad. • Kollane – võib tarbida, kuidneidvõikssüüaharva–1–2 kordanädalas. Ka kollaneosa on jagatudkaheks. Kuieisuudetanendesttoitudestloobuda, siistulekskindlastieelistadahelekollaseosavalikuid. Tumekollaseltaustaltoitetarbidavägaharva. • Punane - täiskasvanuteletoiteei ole, kuidselleosatoiteeitohi lapsed üldsetarbida.

  23. TALDRIKUREEGEL

  24. TOIDUPÜRAMIID

  25. LIIKUMINE

  26. KMI http://tap.nutridata.ee/25

  27. LIIKUMISE MÕJU • Mida positiivset annab Sulle liikumine?

  28. LIIKUMISE KASU • Aitabpüsidaparemasvormisjaparandabrühti, misvõibvähendadavõimalikkeortopeedilisiterviseprobleeme. • Parandabainevahetustningaitabhoidakehakaalukontrolli all. • Hoiabkardiovaskulaarsesüsteemitervena, tugevdablihaseidningparandaborganismierksust. • Parandab ka keskendumisvõimetjavõibtõstateiejõudlusttööjuures. • Päästabvallaendorfiinid, misaitavadlisadaõnnetunnetjapositiivsustningtoetavadüldistheaolutunnet. • Regulaarnefüüsilineaktiivsuspäevajooksulvõibandaööselparemaune.

  29. LIIKUMINE • Käimine • Kepikõnd • Jooksmine • Ujumine • Ratas • Rulluisk

  30. HÜPERKOMPENSATSIOON

  31. KUIDAS SAADA LIIKUMA? • Leialiikumiseksajend • Niisiistulebleidaregulaarseksliikumisekskorralikajend, olgusellekshaigusegavõitlemine, haigusevältimine, kehalisejavaimsetasakaalusaavutaminevõihoopisfüüsilisevormiparandamine. Kuioledleidnudeelnenudküsimustelevastused, siis on aegpöördudaküsimusejuurde, kuidasjamillistmeetoditeesmärkidesaavutamisekskasutada. • Liikumismeetodivalik • Meetoditevalikultulebsilmaspidadajärgmist: • Leiaõigeliikumisvorm, misviibsindeesmärginiehkmillessuudadsaavutadaindividuaalseltheaenesetundejataseme.

  32. KUIDAS SAADA LIIKUMA? • Välditegevusi, misnõuavadliigsetlisaorganiseerimist. • Valimeelepäranetegevus, sestliikumisviispeabpakkumarahuldustjapeabolemalõbus. • Vaheldusrikasliikumineaitabhoidudavigastustest, misvõivadkaasnedaühekülgsevalestiplaneeritudtreeninguga. • Tee kindlaks, kasseatudeesmärke on võimalikühildadaperekondlikejamuudekohustustega.

  33. KUIDAS SAADA LIIKUMA? • Omavalikuidtehes pea nõu ka mõneselle ala spetsialistiga, kesaitabvalidategevustjasullesobivakoormuse, eritijuhul, kuipõed juba mõndakroonilisthaigust. • Arvesta, et kehal on võimeteatudkoormustegakohaneda. Tegevuseendavõiintensiivsusevarieerimisegaväldidkehaharjumistsamategevusegajaseegakindlustadarengujätkumisega. • Kehalisetreeningugakäibkäsikäesõigetoitumine, vitamiinidejamineraalidekasutamine. Joorohkestivettennetreeningut, selleajaljapärastseda. • Kuijärgidakasvõimõndamainitudpunktidest, võidtulemusteskindel olla.

  34. MIDA SOOVITAD NEILE SINA? • Need Paldiski linna elanikud soovivad alustada liikumisharrastusega: • 1. Tiina (20 a), sotsiaalne, 6 õde-venda • 2. Mart (35 a), ülekaaluline, töötu • 3. Mari (48 a), eraklik,

  35. PRAKTILISED ÜLESANDED • Võimlemine • Venitamine

  36. BIOLOOGILINE KELL

  37. VAIMNE & SOTSIAALNE TERVIS • Sotsiaalne võrgustik • Vaimne tervis – rahulolu eluga • Seksuaalne tervis • Vaimne tervis– heaoluseisund, millesinimenerealiseeribomavõimeid, tulebtoimeigapäevaseelupingetega, suudabtöötadatulemusrikkaltning on võimelineandmaomapanuseühiskonnaheaks.

  38. OLED OMA ELUGA RAHUL? • Mõtle oma tervise üle: • Millega OLED RAHUL?

  39. OLED OMA ELUGA RAHUL? • Mõtle oma tervise üle: • Mis VÕIKS MUUTUDA?

  40. TAGASISIDE

  41. INFOALLIKAD • www.liigume.ee • www.toitumine.ee

  42. TÄNAN TÄHELEPANUEEST Alar Kaljakin alarkaljakin@gmail.com +372 5594 4279

More Related