Gunnar Vaht Eesti ENIC/NARIC keskus Gunnar.vaht@archimedes.ee

1. Kvalifikatsiooniraamistikudformaalhariduslike kvalifikatsioonide tunnustamise vahendina___________________________________Konverents „Kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe toeks“22. oktoober 2012Tallinn Gunnar Vaht Eesti ENIC/NARIC keskus Gunnar.vaht@archimedes.ee 2012

2. Formaalhariduslikud kvalifikatsioonid • Diplomid, tunnistused, kraadid jm,mis saadakse pärast üldhariduse, kutsehariduse või kõrghariduse õppekava täitmist sõltumata õppevormist (täis- või osaajaga) ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku õppimise liigist (formaalne, mitteformaalne, informaalne). • See on „tõend“, et õppekavas ettenähtud õpiväljundid – teadmised, oskused ja pädevus – on saavutatud

3. Euroopa kõrgharidusruumi raamistik • Kvalifikatsioonide kirjeldamisel ja võrdlemisel on arvesse võetud viis peamist komponenti: • tase (level) • maht (workload) • kvaliteet (quality) • profiil (profile) • õpiväljundid (learning outcomes) • Tasemed määratud: • (Kõrghariduse lühitsükli kvalifikatsioon: EQF tase 5) • Kõrghariduse esimese astme kvalifikatsioon: EQF tase 6 • Kõrghariduse teise astme (ka pika tsükli) kvalifikatsioon: EQF tase 7 • Kõrghariduse kolmanda astme kvalifikatsioon: EQF tase 8

4. Euroopa elukestva õppe raamistik • Kvalifikatsioonide kirjeldamisel ning võrdlemisel arvesse võetud peamine komponent: • õpiväljundid (learning outcomes – knowledge; skills; competence) • Tasemed määramata: • Üld- ja kutsehariduse osas tinglik, õpiväljunditega sobitatav, pigem kokkuleppeline kuid vahel ka võrreldamatu. • Kõrghariduses kokkuleppeline: • Kõrghariduse lühitsükli kvalifikatsioon: EQF tase 5 • Kõrghariduse esimese astme kvalifikatsioon: EQF tase 6 • Kõrghariduse teise astme (ka pika tsükli) kvalifikatsioon: EQF tase 7 • Kõrghariduse kolmanda astme kvalifikatsioon: EQF tase 8

5. Bukaresti kommünikee (2012) • Haridusministrite poolt heaks kiidetud kommünikee, milles toetatakse kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamist ja arendamist; need parandavad läbipaistvust ja teevad kõrgharidussüsteemid avatumaks ja paindlikumaks (edendades mobiilsust). • Hindamisel tuleb arvesse võtta kvalifikatsiooni suhtelist asendit ja funktsiooni (formaalseid õigusi) võrreldes teiste kvalifikatsioonidega samas kõrgharidussüsteemis. Võimaluse korral pädevad tunnustamise asutused võtavad arvesse ja viitavad ka riiklikule ja EQF raamistikele. Kvalifikatsiooniraamistik(ud) on üks hindamise vahend, täiendav infoallikas.

6. EQF tase ei tähista alati kvalifikatsiooni formaalset taset haridussüsteemis (1) • Sama olemuse ja formaalse väljundiga kvalifikatsioonid erineval EQF tasemel • Sama funktsiooni täitvad kvalifikatsioonid võivad olla erinevate riikide poolt sidustamise käigus paigutatud erinevatele EQF tasemetele: • 1) Üldkeskharidust tõendav tunnistus on üldjuhul EQF tasemel 4, kuid võidakse olla paigutatud ka tasemele 3 või 5 • 2) Kutsekeskharidust või analoogset kutseõpet, mis võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele võib leida tasemetel vahemikus 2 kuni 5

7. EQF tase ei tähista alati kvalifikatsiooni formaalset taset haridussüsteemis (2) • Samal EQF tasemel kvalifikatsioonid, kuid erineva tasemega riiklikus haridussüsteemis • Kõik samale EQF tasemele sidustatud kvalifikatsioonid ei pruugi olla sama sisulise taseme ja formaalsete õigustega: • 1) Tasemel EQF 7 (kõrghariduse 2. aste) võib olla nii magistrikraad, mis võimaldab juurdepääsu doktoriõppele kuid võib olla ka kõrghariduse esimesele astmele järgnevaid diplomeid ja tunnistusi, mis seda ei võimalda (Postgraduate Diploma, Graduate Certificate vmt) • 2) Mitmetes riikides on magistriõpe kaheastmeline (M1 ja M2), kus mõlemad astmed paiknevad samal EQF tasemel, kuigi M1 on vaid pool kvalifikatsioonist M2

8. EQF tase ei tähista alati kvalifikatsiooni formaalset taset haridussüsteemis (3) • Samal EQF tasemel kvalifikatsioonid, kuid erineva formaalse funktsiooni ja õigusega • Sama taseme kvalifikatsioonid võivad erineda profiililt (orientatsioonilt), mis annab erinevad formaalsed õigused: • 1) Üldkeskharidus võib anda juurdepääsu kõrgharidusele piiramatult; kutsekeskharidus aga vaid teatud tüüpi kõrgkoolidesse või erialadele • 2) „Kutsebakalaureus“ või „kutsemagister“, mis võivad olla samal tasemel kui bakalaureus ja magister, kuid ei pruugi olla võrdsed akadeemilise tunnustamise mõttes – st ei anna juurdepääsu vastavalt magistri- või doktoriõppele

9. Akadeemiline tunnustamine ja tunnustamine tööturule (reguleerimata kutsete puhul) • Tunnustamine: formaalse õiguse andmine kandideerida õpingute jätkamiseks või tööturul ametikohale, kus õigusaktiga on nõudeks hariduslik kvalifikatsioon • Näit: ....ametikohal töötamise nõudeks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.... • ....bakalaureuseõppe alustamise tingimuseks on gümnaasiumi lõputunnistus või sellele vastav kvalifikatsioon...

10. Formaalharidussüsteemi hierarhiline olemus • Oluline detail, mis vähendab kvalifikatsiooniraamistiku osatähtsust formaalhariduslike kvalifikatsioonide tunnustamisel • Üks haridustase eelneb/järgneb teisele; üks kõrgharidusaste eelneb/järgneb teisele • Kui üks kvalifikatsioon võimaldab koduriigi haridussüsteemis juurdepääsu mingile järgmisele tasemele/astmele, on tunnustamise olemuseks sama võimaluse andmine vaatamata millisele astmele on kvalifikatsioon paigutatud kvalifikatsiooniraamistikus. (Olulisem on õpingute jätkamise formaalne õigus, mitte EQF tase)

11. Kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine Lissaboni tunnustamise konventsiooni valguses • „Välisriigi kvalifikatsioonide hindamise kriteeriumid ja protseduur“ (konventsiooni lisadokument – soovitus; 2010) • Hinnatakse: • * kvalifikatsiooni andnud asutuse staatust ja tüüpi • * õpiväljundeid • * kvalifikatsiooniomaniku formaalseid õigusi (juurdepääs õpingute jätkamisel ja tööturul) • * õppekava võtmeelemente (maht, kvaliteet, profiil) • Tase kvalifikatsiooniraamistikus annab teatud infot hindajale, kuid ilma teiste oluliste komponentideta vastavust kinnitada ei saa. (Soovitus ei käsitle lähemalt millist rolli kvalifikatsiooniraamistikud tunnustamises täidavad) • Oluline on teadvustada kõiki pädevaid tunnustamisasutusi, kuidas kasutada kvalifikatsiooniraamistikke tunnustamisel ja milliseid võimalusi see annab.

12. Uus lisadokument (2013?) • Ettevalmistamisel Lissaboni tunnustamise konventsiooni (Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon, 1997) lisadokument (soovitus) – kvalifikatsiooniraamistike kasutamine kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise hõlbustamiseks

13. Hindamise praktika ja tava (1) • Kvalifikatsiooniraamistik ei vii automaatsele tunnustamisele, riiklik kvalifikatsiooniraamistik annab olulist teavet ja hõlbustab kvalifikatsioonidest arusaamist. Igasugune hindamine eeldab kogu vajaliku informatsiooni olemasolu, mille baasil vastavus määratakse ja tunnustamiseotsus tehakse • Hindamisel ja vastavuse määramisel võetakse arvesse kvalifikatsioonide viis komponenti – tase, maht, profiil, kvaliteet ja õpiväljundid. Kvalifikatsiooniraamistikud on üks vahenditest nende komponentide tuvastamiseks • Õpiväljundid on kindlasti üks olulisemaid komponente, kuid õpiväljundite sõnastus jätab tõlgendamisele ruumi. Lisaks tuleb arvestada õppekava (ainespetsiifilisi) õpiväljundeid. • Peamiselt akadeemilise tunnustamise juures on üks olulisemaid hindamise kriteeriume kvalifikatsiooni otstarve ja formaalsed õigused õpingute jätkamiseks koduriigi haridussüsteemis

14. Hindamise praktika ja tava (2) • Lisaks kvalifikatsiooni olemasolule riiklikus raamistikus on oluline jälgida, kas antud kvalifikatsioon on sidustatud üle-Euroopaliste kvalifikatsiooniraamistikega. • Sidustamine annab aluse kvalifikatsiooni usaldamiseks – kui kvalifikatsioon on paigutatud riiklikku raamistikku (st on selle riigi haridussüsteemi osa) ning see on ka sidustatud EQFiga, tähendab, et kvalifikatsioon omab vastavas riigis ametlikku tunnustust. • Lisaks üldistele taseme õpiväljunditele tuleb hinnata õppekava (ainespetsiifilisi) õpiväljundeid. • Tunnustust ei anta kui võrreldavates kvalifikatsioonides nähakse olulisi erinevusi. Võrdlemisel arvesse võetavates viies peamises komponendis.

15. KOKKUVÕTE • Kvalifikatsiooniraamistikud on oluline täiendav informatsiooniallikas formaalhariduslike kvalifikatsioonide hindamisel ja võrdlemisel • Kvalifikatsiooniraamistik annab kinnituse, et kvalifikatsiooni kvaliteet on tagatud ja see omab ametlikku tunnustust • Samal kvalifikatsiooniraamistiku astmel olevad kvalifikatsioonid ei pruugi olla võrdsed akadeemiliste tasemete mõttes, seega kvalifikatsiooniraamistiku astme tuvastamine ja kvalifikatsiooni sidustamine EQFiga ei vii automaatse tunnustamiseni

16. Välisriigi kvalifikatsioone hinnatakse ja vastavus määratakse Eesti ENIC/NARIC Keskuses • (Sihtasutus Archimedes) • www.archimedes.ee/enic • Kontakt: • Gunnar.vaht@archimedes.ee