Rahvusvaheline rahasüsteem (valuutade vahetuskursid)

1. Makromajandus Gümnaasiumi majandusõpetus Rahvusvaheline rahasüsteem(valuutade vahetuskursid)

2. Bimetallism • Kasutusel nii hõbe kui kuld • Toimisid paralleelselt • Nende vahel kindel kokkulepitud pariteet – Kindel hinnasuhe • Kehtis 1823. aastani (hõbeda tootmise kasv) • 1879 oli täielikult asendatud

3. Kullastandard • 19. sai. Keskpaigast – I maailmasõjani • Enamikes tööstuslikult arenenud riikides • Rahaühiku väärtus kulla suhtes fikseeritud • USA $ = 1/20 untsi kulda (1 unts=31 1035g) • 1£=5 USA $ • Raha vahetus kulla vastu vaba (pank kohustatud seda tegema)

4. Riik B Riik A Ekspordi ülekaal Negatiivne kaubandusbilanss Positiivne kaubandusbilanss kuld Raha pakkumine suureneb Raha pakkumine väheneb Hinnad alanevad Hinnad kasvavad Ekspordi ülekaal Negatiivne kaubandusbilanss Positiivne kaubandusbilanss kuld Raha pakkumine väheneb Raha pakkumine suureneb

5. Vabalt ujuv kurss • I MS finantseerisid paljud riigid raha juurde trükkimist • Inflatsioon tõstab või langetab raha hinda • Rahakurss kujuneb vastavalt raha nõudmisele ja pakkumisele • Tulemuseks suur kursi kõikumine

6. Fikseeritud vahetuskurss (1944-1973) Bretton Woodsi konverents 1944.a. juulis • 44 riiki  ühiste maailmamajanduse aluste kindlaksmääramine • Loodi IMF ja Arengupank (IBRD) • WTO jäi loomata • Riigid sidusid oma valuuta USA $-ga • USA käes maailma kullavarud • Kulla toodang väike, riikidel ei jätku  USA $ lihtsam

7. Bretton Woodsi süsteem • Kulla hind 35 $ untsilt  kullastandard $ • Ülejäänutel fikseeritud kurss USA $ suhtes • 1 DEM= 0,27$ • 1£= 2,40 $ • Lubatud kõikumine + 1% või -1% Lubatud kõikumine 1% Fikseeritud kurss USA $ suhtes

8. Bretton Woodsi lagunemine • Riigi keskpank kauples valuutaturul kursi hoidmiseks • Kurssi võis muuta (devalveerida/revalveerida)kuni 10% • Üle 10%, siis IMF loaga kursimuutus • Riigid ostsid oma reservideks USA $

9. USA • USA ei allunud üldisele korrale – tema inflatsiooni maksid ka teised kinni • USA maksebilanss oli pidevalt negatiivne • USA müüs kulda • Müüs riigi võlakirju (sisevõlg)+ välisvõlg Võlg 1957 oli 7,9 miljardit $ 1971 oli 47,1 miljardit

10. Bretton Woodsi lagunemine 1971 august – Suurbritannia nõudis ametlikku garantiid oma dollarireservide konverteeritavuse kohta • USA loobus dollari ja kulla fikseeritud kursist • 1973. a süsteem lagunes

11. Euroopa valuutamadu • 1972 – 1979  algatajad Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Lux., Itaalia • VAHETUSKURSS TUNNELIS • Kokkuleppelised vahetuskursid riikide vahel ja kõikumise vahemikud • Kui vahetuskurss kõigub rohkem, kohustub riigi valitsus vabaturule sekkuma • USA $ suhtes ujuv kurss

12. ECU – Euroopa rahaühik • 1979 Euroopa Rahasüsteemi loomine • ECU (eküü) rahaühik – vaid arvestuslik • Koosnes 11 riigi rahvusvaluutast • 50% moodustasid DEM ja FRC • Üksteise kursid määrati ECU suhtes • Lubatud oli keskkursist 2,25% kõikumist • Valuutaspekulatsioonid – SOROS • 1992 Srbr. Ja Itaalia vabalt ujuma

13. Tänapäev • Ujuv kurss  USD, CAD • Reguleeritud ujumine  JPN, Iisrael, Austraalia, Uus-Meremaa, SRBR • Euroopa ühisraha  euro • Fikseeritud vahetuskurss, seotud tugeva valuutaga • USD  Leedu, Iraak, Argentiina, Venetsueela • EUR  Mali, Togo, Benin jne.