MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS

1. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE VABAKAUBANDUS PUUDUMINE 14 Kaubandus GDP 12 10 8 6 4 2 0 83-92 93 94 95 96 97 98 99 2000 Rahvusvahelise majanduse mõiste Kaks alternatiivi: EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL ? Suletud majandus Avatud majandus Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguidvälis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses Joonis 18.1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983–2000, % Allikas: IMF, World Economic Outlook 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS – + KAUBAD & TEENUSED KAUBAD & TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K A U B A N D U S B I L A N S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. 100 90 Import Eksport 80 70 60 50 40 30 20 10 0 MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Eesti USA Belgia Soome Tšehhi Jaapan Saksamaa EKSPORTIJAD IMPORTIJAD EU USA 17% 24% Muud Muud USA 42% 46% EU 16% 18% Jaapan Hiina Jaapan Hiina 10% 4% Kanada 7% 5% Kanada 6% 5% Joonis 18.2. Impordi ja ekspordi osakaal koguproduktis, 1998, % Allikas: IMF, World Economic Oulook ja Eesti Statistikaamet Joonis 18.3. Kes on maailma suuremad kauplejad, 2000, % Allikas: WTO, International Trade Statistics 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. PÕHJA - AMEERIKA KESK - JA SRÜ SOOME JA ROOTSI IDA - EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 2125,2 EXP: 28471,9 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 7902,2 IMP: 26928,5 Bilanss : - 826,7 Bilanss : 453,7 Bilanss : - 5777,0 Bilanss : 1543,4 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226,0 EXP: 1252,0 IMP: 45217,5 IMP: 10276,0 Bilanss : - 3991,5 Bilanss : - 9024,0 MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS LÄTI JA LEEDU LÕUNA - AMEERIKA AAFRIKA AUSTRAALIA JA OKEAANIA EXP: 5298,8 EXP: 16,4 EXP: 318,0 EXP: 40,2 IMP: 3041,2 IMP: 156,3 IMP: 136,4 IMP: 37,2 Bilanss : 2257,6 Bilanss : - 139,9 Bilanss : 181,6 Bilanss : 3,0 Joonis 18.4. Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni)[1] Allikas: Eesti Statistikaamet[1] Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused Rahvusvahelise kaubanduse tekkimist põhjustavad tegurid: mitmepoolse kasu olemasolu; hindade erinevused; ressursside piiratus; toodete mitmekesisus. Kaubanduse tekkimist ja kasu sellest selgitatakse kahe teooria abil: Absoluutse eelis- seisundi teooria Suhtelise eelis- seisundi teooria Absoluutse eelise teooria– väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) Suhtelise eelise teooria– väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialisee- ruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Kaubad Riigid Eesti Soome Kala 2 4 Paber 1 6 Suhteline eelis Kala ja paberi kogused, mida on võimalik valmistada ühe tööpäeva jooksul Eestis ja Soomes Eestil on suhteline eelis kala ja Soomel on suhteline eelis paberi tootmise osas Spetsialiseerumise-eelne olukord suletud majanduse tingimustes: Riigid Kaubad Kala Paber Eesti 50 (2) = 100 50 (1) = 50 Soome 25 (4) = 100 75 (6) = 450 KOKKU 200 500 Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 500 ühikut paberit Kaubavahetuse ja täielikuspetsialiseerumisegatoodetaks kogu vajaminev kala Eestis ja paber Soomes: Riigid Kaubad Kala Paber Eesti 100 (2) = 200 0 Soome 0 100 (6) = 600 KOKKU 200 600 Maailmas kokku toodetaks 200 ühikut kala ja 600 ühikut paberit 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Väliskaubanduspoliitika Tollimaksu– kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Kindel tollimaks – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana impor- ditava kauba ühikult Väärtuseline (ad valorem) tollimaks– tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud tollimaks– tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks Liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla raha- summana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega Eestis hakkas kehtima enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus alates 1. jaanuarist 2000 Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad Impordikvoot– teatud kauba lubatud impordi maht aastas 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Muud kaubanduspiirangud: Vabatahtlikud ekspordipiirangud – iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas Ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni Varjatud ekspordi subsideerimine – juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks Ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga Avalike hangete diskrimineerimine – juhus, kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele kodumaiste tootjate toodangut Kodumaise tööstuse osaluse kohustus – valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas olema toodetud kodumaiste ettevõtete abiga, tagades seega töökohtade säilimise 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelised kaubanduslepingud: Vabakaubanduspiirkond – koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega Tolliliit – koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tolli- eeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus olema: mittediskrimineeriv vabam läbipaistvam suurema konkurentsiga arengumaid eelistav 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

10. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon EESTI MAKSEBILANSS (mln kr), LÜHIKE VERSIOON http://www.ee/epbe/sdds/balance.html.et 2000 2001 JOOKSEVKONTO -5 093-5 911 Kaubandusbilanss -12 144 -13 805 Eksport 56 346 58 642 Import -69 490 -72 448 Teenuste bilanss 9 575 10 160 Kreedit 25 486 28 867 Deebet -15 911 -18 706 Tulude bilanss -3 483 -4 926 Ülekannete bilanss 1 959 2 660 KAPITALI- JA FINANTSKONTO7 5125 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326 ÜLDBILANSS 2 271 -730 Reservid -2 271 730 10 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

11. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss– statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga RAHA TULEB RIIKI SISSE RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA J O O K S E V K O N T O KAUBAD & TEENUSED KAUBAD & TEENUSED IMPORT EXPORT INVESTEE- RINGUD & LAENUD INVESTEE- RINGUD & LAENUD VÄLISMAALT VÄLISMAALE K A P I T A L I & F I N A N T S- K O N T O Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 11 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

12. VÄÄRTPABERID Eksport Import MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS INVESTEERIMIS- INVESTOR PANK või MAAKLER Import Eksport KAPITAL OMANDIÕIGUS Eksport Import TÜTARFIRMA EMAFIRMA Import Eksport KAPITAL Välisinvesteeringud võib jagada: Otseinvesteeringud – sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Joonis 18.5. Portfelliinvesteeringute tegemine Eestisse Joonis 18.6. Otseinvesteeringute tegemine Eestisse 12 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

13. MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline investeerimispositsioon– riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja –kohustus- te konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehti- vates turuhindades Netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe Joonis 18.7. Rahvusvaheline investeerimispositsioon 13 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL