Sooline võrdõiguslikkus – mis see on

1. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik

2. Soolise võrdõiguslikkuse seadus • Vastu võetud 7. aprillil 2004 • Jõustunud 1. mail 2004 • Kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades • Nõudeid ei kohaldata: 1) registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele;2) perekonna- või eraelu suhetes (SoVS § 2)

3. Põhiseaduslikud õigused Eesti Vabariigi põhiseadus § 12 – võrdsus seaduse ees ja diskrimineerimise üldkeeld § 19 – indiviidi õigus vabale eneseteostusele ja teiste isikute õiguste austamine, seaduskuulekus

4. I Mis on sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste • võrdsed õigused, • võrdsed kohustused, • võrdne vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel (SoVS § 1)

5. Otsene sooline diskrimineerimine Otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning seksuaalne ahistamine (SoVS § 3 lg 1 p 3)

6. Kaudne sooline diskrimineerimine Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (SoVS § 3 lg 1 p 4)

7. Seksuaalne ahistamine Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna, ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele (SoVS § 3 lg 1 p 5)

8. Sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta: • sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega; • kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele; • ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu põhikirjast; • tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga; • soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. (SoVS § 5 lg 2)

9. Poliitiline esindatus

10. Poliitiline esindatus

11. Võrdne kohtlemine tööelus

12. Võrdne kohtlemine tööelus

13. Võrdne kohtlemine tööelus

14. Võrdne kohtlemine hariduses

15. Vägivald

16. Eluiga ja suremus

17. Vägivald • Kodu on naise jaoks kõige ebaturvalisem koht • Iga päev langeb füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks 285 naist, 2/3 juhtudel kodus • Iga päev kannatab vägivalla käes 227 meest, 9% juhtudest kodus • Aastas saab vägivalla tõttu vigastada 44 000 naist, neist 6 000 saab raskeid või eluohtlikke vigastusi (Avatud Ühiskonna Instituudi uuring, 2003)

18. Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik e-post: info@svv.ee telefon: 626 9111 faks: 6992 209 aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn kodulehekülg: www.svv.ee