Loodusdirektiivi metsaelupaikade seire esialgsetest tulemustest Seirefoorum 2011 03.nov, Tallinn

1. Loodusdirektiivi metsaelupaikade seire esialgsetest tulemustestSeirefoorum 201103.nov, Tallinn Anneli Palo TÜ Geograafia Osakond

2. Metsakoosluste seire: • Enne 1990-d püsiproovialade kordusuuringud; • 1994.a. sisuliselt jätkati püsiproovialade asutamist (1994-1998: 12 ala); • 1998.a. metoodika muutus, lisati taimeliikide esinemise põhjal arvutatavad indeksid (1998-2005: 20 ala); • 2005.a. metoodika muutus, keskenduti Loodusdirektiivi elupaikade kordusülevaatusele (2005-2009: 61 kirjeldust+pangametsad); • 2010.a. metoodika muutus, ühilduvus statistilise metsainventuuriga (SMI). Liira , J. 2009. Olemasolevate koosluste seiremetoodikate hindamine ning soovitusi Natura 2000 elupaikade seisundi seiremetoodika.Tartu Ülikooli Kirjastus.

3. Materjale protsessi arengust: • Palo, A. 2000. Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire. Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994-1998. EV Kesk-konnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, lk 31-39. • Palo, A., Abner, O., Kalamees, R., Ploompuu, T., Roosaluste, E., Truus, L., Vellak, K. 2005. NATURA 2000 elupaikade seire integreerimine looduse mitmekesisuse seire taimekoosluste seire allprogrammi. Eesti XV Ökoloogiapäev, 22.aprill 2005. Natura 2000 Eestis. Toim. Frey, T., Tartu, lk 25-35. • Kuris, M., Ruskule, A. (Editorial team: Bermanis, R, Ciuplys, R., Fammler, H., Klein, K, Morkvenas, Ž., Palo, A., Viilma, K.) 2006. Favorable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment, management. Baltic Environmental Forum. Tallinn. • Palo, A.; Kuuba, R.; Mägi, M.; Paal, J. 2008. Loodusdirektiivi elupaigad: kui palju me nende seisundist teame? Eesti Loodus 8, lk 44-49.

4. Joonis 1. 2010 (sinised) ja 2011 (punased) seirati kokku 175 punkti kõikidest metsaelupaigatüüpidest (sh mõned kadastikud).

5. Tabel 1. 175-st külastatud punktist kvalifitseerusid olemasolevate või hävinud metsaelupaikadena 166 punkti.

6. Esinduslikkuse klassid (tulenevad Loodusdirektiivi standardandmevormist) • A – väga esinduslik • B – esinduslik • C – arvestatav esinduslikkus • p (Eesti arendus) – potentsiaalne metsaelupaik, kujuneb 30 aasta jooksul kvaliteedikriteeriumitele vastavaks elupaigaks. Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Toim.-d Viilma, K., Paal, J., Türnpu, T., Maamets, L., Otsus, M., Animägi, A. Käsikiri.Tellija Eesti Keskkonnaministeerium.

7. Vana loodusmetsa (*9010) esinduslik elupaik

8. Ilus mets küll, aga kas ka elupaik???

9. Joonis 2. 166 seirepunkti jagunemine esinduslikkusklassidesse (%)

10. Joonis 5. Puistu põhistruktuur 166-s seirepunktis (alade osakaal %)

12. Tabel 3. Igal proovialal mõõdeti kolme jämedaima puu rinnasdiameeter ja jämedaima lamapuu vastav diameeter. (mõnedele väärtustele lisatud 95% usalduspiirid)

13. Tabel 4. Elemendi esindatus elupaigatüübis (osakaal ehk alade %, kus vastav element esines)

14. Tabel 5. Elemendi esindatus elupaigatüübis (osakaal ehk alade %, kus vastav element esines)

15. Joonis 6. 166-s seirepunktis toimunud raied (osakaal %)

16. Kokkuvõtteks: • Seirepunktide arvu suurendamine on VÄGA vajalik; • Inimmõjud ning elupaigatüüpide struktuurne varieeruvus on valitud tunnuste kaudu määratletavad - järelikult seiratavad; • Ees seisab metoodika ja välitööde teostuviisi optimeerimine ja andmetöötlusstandardi lõplik väljatöötamine. • Aruanne Euroopa Komisjonile 2013! Seega 2012 a. oleks vaja seirata vähemalt 250 -300 punkti, et saada praeguse olemi kirjeldus.

17. Tänan kuulamast!