Eluaastad Vanemad vanusegrupid 1 2 Kursused, __________________________ Taseme-

1. Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna tagamisel Euroopashttp://LLL2010.tlu.ee LLL –lifelong learning http://LLL2010.tlu.ee

2. Eluaastad Vanemad vanusegrupid 1 2 Kursused, __________________________ Taseme- Iseseisev õppimine haridus 4 3 Noored http://LLL2010.tlu.ee

3. Tähelepanu formaalõppes osalemisel, sest • Vanusega kahaneb formaalõppes osalemise tõenäosus. Samas suured riikide vahelised erinevused. • EL dokumentides seoses elanikkonna vananemisega suurem tähelepanu vanemaealiste elukestvas õppes osalemisel. • Mida kõrgem haridustase, seda suurem on mitteformaalses õppes osalemise täenäosus. • Programmides, tegevuskavades senini põhitähelepanu täiskasvanute osalemisel mitteformaalõppes (eeskätt tööalastel kursustel) http://LLL2010.tlu.ee

4. LLL2010 • EL 6 RP integreeritud projekt • “Lifelong Learning 2010: Towards a Lifelong Learning Society in Europe: The Contribution of the Education System” • koordineerib prof Ellu Saar TLÜ RASIst • hõlmab 14 teadusasutust 13 riigis • 01.09.2005 - 1.09.2010 • EK kaasrahastab € 3,2 Mio ulatuses, mis katab umbes pooled kavandatud kulud • Tulemused ja andmed projekti lõppedes avalikult kättesaadavad • http://LLL2010.tlu.ee http://LLL2010.tlu.ee

5. Šotimaa • Inglismaa • Iirimaa Riigid • Austria • Belgia • Norra • Eesti • Leedu • Bulgaaria • Venemaa • Sloveenia • Tšehhi • Ungari http://LLL2010.tlu.ee

6. Kontseptuaalne raamistik • Elukestvas õppes osalemist mõjutavad nii makrotaseme (poliitikad, institutsioonid), kesktaseme (ettevõtted, haridusasutused) kui ka üksikisiku taseme faktorid (sugu, rahvus, haridustase, motivatsioon jne.) http://LLL2010.tlu.ee

7. Kontseptuaalne raamistik • Eeldame, et igale riigile omased ajalooliselt kujunenud institutsioonid (haridussüsteem, tööturuinstitutsioonid jne.) mõjutavad nii elukestvas õppes osalemise võimalusi kui ka potentsiaalsete õppijate valmisolekut http://LLL2010.tlu.ee

8. Projekti ülesehitus • 5 alaprojekti (SP)-uuringut • SP1.Elukestva õppe poliitikate uuring • SP2.Täiskasvanute osalemine formaalõppes • SP3. Täiskasvanud õppijad formaalharidussüsteemis • SP4. SMEde/tööandjate roll formaalhariduses osalemise edendamisel • SP5. Haridusinstitutsioonide vaade http://LLL2010.tlu.ee

9. http://LLL2010.tlu.ee

10. SP1 Poliitikad sügis 2005-kevad 2007 Eestist andragoogid koos haridussotsioloogidega: Larissa Jõgi, Katrin Karu, Jelena Helemäe http://LLL2010.tlu.ee

11. Seni kõige tähtsam tulem on 13 riiki võrdlev aruanneEuroopa elukestva õppe poliitikad[Lifelong Learning: Patterns of Policy in Central, Eastern & Northern Europe] Koostajad: Surrey Ülikool Inglismaalt (prof John Holford) Edinburghi Ülikool Šotimaalt (prof Sheila Riddell, Elisabet Weedon) Täiskasvanuhariduse Instituut Sloveeniast (Vida Mohorcic A.Spolar) http://LLL2010.tlu.ee

12. Eesmärk • Analüüsida, kuidas elukestva õppe mõistet neis Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatakse ja mõtestatakse • Selgitada, milline on neis maades elukestva õppe traditsioon ja kuidas see on muutunud • Mõõta elukestva õppe kajastamist poliitilises retoorikas • Hinnata, kuivõrd on see mõjutatud EList, riigi enda või muude tegurite poolt, ning • kuivõrd riikides retoorika ja praktika erinevad • Määratleda, kuivõrd toetavad või takistavad elukestvat õpet riigi teised poliitikavaldkonnad http://LLL2010.tlu.ee

13. Metoodika • Etteantud küsimustikud poliitikate mõju määratlemiseks ja hindamiseks • Poliitikadokumentide analüüs • Statistika ülevaated • Ülevaade valdkonna kujunemisest ja ajaloost • Eksperdid • Riikide aruannete võrdlev analüüs http://LLL2010.tlu.ee

14. Üldised järeldused • Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe poliitikad peamiselt – ent mitte ainult – tööturuga seonduvale • Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad selgelt ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud konkreetses riigis, nt kui • post-kommunistlikes riikides nähakse elukestvat õpet kui võimalust majanduskasvu tagada, siis • arenenuma turumajandusega riikide jaoks peitub elukestvas õppes võimalus areneda globaalse konkurentsi tingimustes ellu jäämiseks • Ka sotsiaalse kontrolli aspektil on tähtis roll http://LLL2010.tlu.ee

15. Majanduslikud & sotsiaalsed muutused • Kõigis maades on elukestva õppe arendamisel rõhuasetus just võimalusel seeläbi toetada suuremastaabilisi majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samas • mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses väga kitsa suunitlusega, ning • vaid harva leiavad üldsõnalises poliitilises diskursuses ära toodud põhimõtted väljundi konkreetsete rakenduste näol http://LLL2010.tlu.ee

16. Sotsiaalne kaasatus • Sotsiaalne kaasatusnäibmitme riigi poliitikate kontekstis eeldavat laiema juurdepääsu loomist õppimisvõimalustele marginaliseerunud gruppide jaoks, kuid lähenemised on riigiti erinevad: • Mõnes riigis: elukestev õpe lähema ümbruskonna tegevuses osalemise edendamise raames (community-related lifelong learning) • Levinum: õppimist nähakse kui võimalust tagada tööellu naasmine, mis oleks justkui eelduseks suuremale sidususele • Samas: ebavõrdsuse vähendamisel ei ole teine strateegia seni edukaks osutunud http://LLL2010.tlu.ee

17. Elukestva õppe edenemist takistavad • Elukestva õppe strateegiate puudumine. • Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene koostöö. • Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad omavahel – tegevuste vähene koordineeritus. • Elukestva õppe eesmärgid pole tihti piisavalt täpselt sõnastatud. • Kitsendatud nägemus elukestvast õppest (tööturule orienteeritud). http://LLL2010.tlu.ee

18. Ühtne Euroopa elukestva õppe mudel? • riiklikud taustsüsteemid on erinevad  ei ole võimalik leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL riikides • ja kuigi ühtne EL tasandi poliitika võib siiski kaasa aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis, • siis selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi sotsiaalne, institutsionaalne, poliitiline, ideoloogilinetaust • Ometi on uuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult – rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas http://LLL2010.tlu.ee

19. SP2 Osalemisest Suvi 2009-kevad 2010 http://LLL2010.tlu.ee

20. SP2 • tugineb AES mikroandmetele ja • analüüsi käigus kogutud makroandmetele • Analüüsib neid andmeid lähtuvalt projekti eesmärkidest ja teoreetilisest raamist • …on andmete kättesaadavusest tulenevalt lükkunud faktiliselt viimaseks • Tähelepanu riikide võrdlusel osalemise ja juurdepääsu aspektidest http://LLL2010.tlu.ee

21. SP3 Täiskasvanud õppijad haridussüsteemis kevad 2006-suvi 2009 Rahvusvahelist tööd koordineerivad Eesti ja Belgia, Eestis Rein Vöörmann ja Eve-Liis Roosmaa http://LLL2010.tlu.ee

22. SP3: eesmärk • Määratleda formaalhariduse rolli • Elukestvas õppes osalemise julgustamisel ja toetamisel • Osalemise ebavõrdsuse vähendamisel • Sotsiaalse sidususe suurendamisel. http://LLL2010.tlu.ee

23. SP3 läbivaks teemaks on: • täiskasvanud õppijate hoiakud elukestva õppe osas • motiividõpingute jätkamiseks tasemeõppes • veendumus, et alustatud õpingud saavad edukalt lõpetatud • rahulolu õpingute käigu ja selle tulemiga • Mil määral täiskasvanud õppijad neis seisukohtades erinevad, kas erinevused on seletatavad erineval haridustasemel õppimisega või tulenevad nad eelkõige täiskasvanud õppijate erinevast taustast (mikro taseme näitajad), kas haridusinstitutsioonid vähendavad neid erinevusi (meso taseme näitajad) http://LLL2010.tlu.ee

24. SP3: metoodika • Ankeetküsimustik õppijaile sisaldab ülevaadet • õppija varasemast haridusteest • osalemisest tasemehariduses praegu • taustaandmeid (vanus, sugu jne) • teistest hõivavatest tegevustest õppimise kõrval • Küsimustik (üli)kooli esindajaile koosneb kolmest teemablokist • Institutsiooni kirjeldus • konkreetse õppeprogrammi kirjeldus • üldisemad küsimused institutsiooni elukestva õppe poliitikast http://LLL2010.tlu.ee

25. SP3: Täiskasvanud õppija • antud hetkel omandab tasemeharidust; • õpingute vahel on olnud vähemalt 2 aastat pausi (erandiks on põhikoolis õppijad); • mingit vanusepiiri (ei alumist ega ülemist) ei ole seatud http://LLL2010.tlu.ee

26. SP3: Valim Eestis http://LLL2010.tlu.ee

27. Õppijate kogemuse ja vaadete võrdlus ISCED-i tasemeti • Hoiak (suhtumine) elukestvasse õppesse (attitudes) [edukatel inimestel ei ole vaja täiskasvanuna õppida; täiskasvanuharidus on peamiselt vaid inimeste jaoks, kellel ei ole midagi paremat teha; tööandjate poolt töötajate koolituseks kulutatud raha läheb asja ette] • Õppimise nautimine (enjoyment) [mulle meeldib õppida koos teistega; mulle ei meeldi õppimine] http://LLL2010.tlu.ee

28. Õppijate kogemuse ja vaadete võrdlus ISCED-i tasemeti http://LLL2010.tlu.ee

29. Millistel õppijatel on positiivsem hoiak elukestva õppe osas? • Lineaarne regressioon: • I blokk: sugu, vanus, rahvus • II blokk sotsiaal-majanduslik taust: sissetuleku kvintiil, hõive seisund, ema kõrgeim lõpetatud haridustase • III blokk vahetu sotsiaalne keskkond: perekonnaseis, leibkonna koosseis, pere, sõprade ja tööandja toetus õpingutele, sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline aktiivsus/osalus • IV blokk eelnev õpikogemus formaalharidussüsteemis: millal esimest korda lõpetas/katkestas õpingud päevase õppevormiga tasemekoolituses, kas on kunagi alustanud õpinguid kõrgemal haridustasemel kui õppija praegune haridustase, eelnevate õpingute katkestamise põhjused • V blokk: praeguste õpingute tase http://LLL2010.tlu.ee

30. Elukestva õppe osas positiivsemalt meelestatud: • naised • vanemad täiskasvanud õppijad (eriti üle 30-ne ja 40-aastased) • kõrgemat sissetulekut saavad • kellegagi koos elavad (mitte üheliikmeline leibkond) • toetava perega õppijad • kultuuriüritustel osalevad • kes põhjendasid eelnevate õpingute katkestamist muu kui soovitud haridustaseme omandamisega • Mudeli näitajad: N – 574; p = .000 http://LLL2010.tlu.ee

31. Tasemeõppes õpingute jätkamise motiivid ISCED-i tasemeti • Kas õpinguid jätkatakse peamiselt tööga seotud või isiklikel põhjustel • Väliselt kontrollitud motiivid (controlled motives) [rohkem teenida; minu tööandaja nõuab minult seda; teha oma tööd paremini; keegi soovitas õppima minna; olin kohustatud, leida tööd; vähendada tõenäosust kaotada töö; saada diplom/tunnistus] • Autonoomsed motiivid (autonomous motives) [parandada oma teadmisi alal, mis mind huvitab; osaleda rühmategevuses; rohkem kogukonna heaks ära teha; ennast ja teisi paremini tundma õppida; saada vaheldust kodu ja töö rutiinist; alustada ise ettevõtlusega; igavust peletada; omandada igapäevaeluks vajalikke oskusi/teadmisi; ühiskonnaliikmena enam panustada/osaleda; kohata uusi inimesi] http://LLL2010.tlu.ee

32. Peamised põhjused praeguste õpingute alustamiseks http://LLL2010.tlu.ee

33. http://LLL2010.tlu.ee

34. Tööga seotud põhjuseid omavad tõenäolisemalt: • need, kelle ema kõrgeim lõpetatud haridustase on ISCED 3-6 • sõpradelt toetust mitte saavad õppijad • tööandjalt toetust saavad õppijad * • need, kes pole mingil hetkel alustanud õpinguid kõrgemal tasemel kui nende praegune kõrgeim lõpetatud haridus • kes põhjendasid eelnevate õpingute katkestamist soovitud haridustaseme omandamisega * • praegu ISCED-i tasemel 3-6 õppivad * • Mudeli näitajad: N – 623; p = .000 * - kahemõõtmelise analüüsi korral hii-ruut test statistiliselt oluline http://LLL2010.tlu.ee

35. Väliselt kontrollitud motiivid Jah, see oli põhjuseks Ei, see polnud põhjuseks http://LLL2010.tlu.ee

36. Autonoomsed motiivid Igavust peletada on tabelist puudu, 80% ja enam ei valinud seda põhjuseks http://LLL2010.tlu.ee

37. Autonoomsed motiivid on tõenäolisemalt: • vanematel täiskasvanud õppijatel * • neil, kelle ema kõrgeim lõpetatud haridustase on ISCED 3-6 * • sõpradelt toetust saavatel õppijatel • perelt toetust saavatel õppijatel * • sotsiaalselt aktiivsetel * • neil, kes on mingil hetkel alustanud õpinguid kõrgemal tasemel kui nende praegune kõrgeim lõpetatud haridus * • Mudeli näitajad: N – 613; p = .000 * - kahemõõtmelise analüüsi korral hii-ruut test statistiliselt oluline http://LLL2010.tlu.ee

38. SP4: institutsioonivaade – SMEde roll sügis 2007-suvi 2009 Eestis juhib alaprojekti Auni Tamm http://LLL2010.tlu.ee

39. Kesksed teemad • Tasemehariduse tähendus ettevõtte ja tasemeõppes osaleja jaoks; • Tasemehariduse tähtsus ettevõtte töötajate arendamise personali üldise arendamise (täienduskoolitus, õpe töökohal) kontekstis • töö kõrvalt hariduse omandamist soodustavad/ takistavad tegurid • Kas ja kuidastoetatakse õppijat http://LLL2010.tlu.ee

40. Metoodika • Kvalitatiivuuring (juhtumianalüüs) • Igal maal vaatluse all 6-8 ettevõtet (Eestis 7) • Vajadus leida erineva tagapõhja ja oma töötajate arendamisse erinevalt suhtuvaid juhtumeid • pooled tootmisettevõtted, pooled äriteenindus- ja/või kaubandusettevõtted • kuni tunni aja pikkused intervjuud: • Firma juhi või personalijuhiga • Tasemeõppes osaleja(te)ga ning nende otsese ülemusega (13+3) http://LLL2010.tlu.ee

41. Kokkuvõtteks (1) • Töö kõrvalt täiskasvanuna tasemeõppes õppimine on investeering oma tulevikku • Firma jaoks võib, aga ei pruugi õppurite toetamine olla investeering (ettevõte ja õppija) • Kuivõrd tahetakse ja osatakse õppureid kaasata (eeldusel, et õpingute kaudu saadakse midagi uut) • Kas ja milliseid muutusi töös või tööülesannetes toob kaasa omandatud haridus • Ettevõttes töötamise jätkamine • Suhtumine töötajatesse, sisekliima • Ettevõtte arenguvõime http://LLL2010.tlu.ee

42. Kokkuvõtteks (2) Ettevõtete ja kooli koostöö sõltub tasemehariduse tähtsustamisest ja rollist personali arendamisel Tasemeharidus on kas: - põhiline töötajate arendamisviis, firma arengu mõjutaja (+, -) • Täiendavad koostöövõimalused õppeasutustega pikemate kursuste pakkumisel, praktika, oma vajaduste sõnastamine - võrdselt oluline arendusviis firmas täienduskoolituse ja töökohal õppe kõrval (+,+) • Kool kui üks koostööpartner eri valdkondades - väheoluline arendusviis üldises personali arendamise kontekstis • Koostöö raske (firma liialt väike, puudub vajadus, pakutav ei rahulda) http://LLL2010.tlu.ee

43. SP5: institutsioonivaade – haridussüsteemi esindajad jaanuar 2009-kevad 2010 Eestist juhib alaprojekti Auni Tamm http://LLL2010.tlu.ee

44. Metoodika • Intervjuud haridusvaldkonnas toimivate institutsioonide esindajatena, sh nii poliitikakujundamise, riigi kui (üli)koolide vaade • Täiendab ja vaatab lähemalt SP3 koolide küsitluses saadud informatsiooni • Algab märtsis-aprillis http://LLL2010.tlu.ee

45. Lõpetuseks… http://LLL2010.tlu.ee

46. Mis vajab tähelepanu? • kuidas mõjutab ajalugu ja riigi institutsionaalne struktuur elukestvas õppes osalemist • mil määral riigi suurus mõjutab valitsuse suutlikkust tõhus elukestva õppe strateegia välja töötada ja edukalt käigus hoida • millised elukestva õppe strateegiad aitavad kõige enam vähendada sotsiaalset tõrjutust (selle eri avaldumisvormides) • kas, ja kui, siis kuidas võiks elukestev õpe kaasa aidata euroopaliku identiteedi/enesepildi kujunemisele • Selleks loome projekti tulemina tüpoloogia, mis kajastab täiskasvanuhariduse eri aspekte kõigis riikides http://LLL2010.tlu.ee

47. Mis siis on elukestva õppe (näitajate) taga? • Loodame, et projekt valgustab seda, milline on rahvusvaheliste organisatsioonide (nt OECD ja Euroopa Komisjon) ja globaalsemate arengute (europiseerumine, globaliseerumine…) roll ja osatähtsus võrreldes riiklike institutsioonide ja süsteemide siseste teguritega http://LLL2010.tlu.ee

48. Tänan kuulamast!Lisainfot, sealhulgas raporteid ja andmeid leidub http://LLL2010.tlu.ee triin@iiss.ee http://LLL2010.tlu.ee