1 / 23

2-aastase enneaegselt sündinud lapse kõne arengu taseme hindamine kliinilises praktikas

2-aastase enneaegselt sündinud lapse kõne arengu taseme hindamine kliinilises praktikas. Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla logopeed. SISSEJUHATUS. UURIMUS TOETUB

madonna
Download Presentation

2-aastase enneaegselt sündinud lapse kõne arengu taseme hindamine kliinilises praktikas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 2-aastase enneaegselt sündinud lapse kõne arengu taseme hindamine kliinilises praktikas Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla logopeed

  2. SISSEJUHATUS • UURIMUS TOETUB • 2007. aastal sündinud väga väikese gestatsioonivanusega (>32+0) enneaegsete hilistulemi uuringul (alus EH 2008.a kinnitatud Eesti Perinatoloogia Seltsi eestvedamisel koostatud Riskivastsündinute jälgimise juhend lapse esimesel ja teisel eluaastal). • Eesmärk: töötada välja eesti laste normid ja saada kogemus patoloogia välja selgitamiseks. • Nimetatud juhendi järgi hindab logopeed 2-aastaste riskivastsündinute suhtlemise ning kõne arengut. • 2-aastaste enneaegselt sündinud laste kõne arengu taseme hindamiskriteeriumide valikus juhinduti Oulu Ülikooli logopeedia prof A.Yliherva, PhD soovitustest.

  3. Kõnetegevuse eeldused • Bioloogilised eeldused • Suhtluskeskkond • Lähedane suhtluspartner (ema-laps) • Igapäevane turvaline ümbrus • Tuttavad korduvad tegevused • Logopeed peab olema oma erialast lähtuvalt suhtluspartner lapsele nii kõne hindamisel kui -ravil. • Logopeedi poolt loodud parim suhtlussitatsioon sarnaneb varajase ema-lapse kontaktiga.

  4. 2-aastase lapse kõne arengu hindamine • Kõne arengu kognitiivsed eeldused. • Suhtlusoskuse areng. • suhtluspüüdluste esinemissagedus; suhtlussituatsiooni algatamise, jätkamise oskus. • Kõne mõistmise ja eneseväljenduse oskus. • reaktsioon helile, häälele, kõnele; olemasoleva vokalisatsiooni, verbalisatsiooni kvaliteet; sõnavara maht; väljendi pikkus; žestikulatsioon jt

  5. Kliiniline testimissituatsioon • Testimise kliinilised piirangud • Kasutatavad testimisvahendid ja saadud tulemused peavad olema kõne arengu riski /patoloogia või selle puudumise välja selgitamisel praktikas rakendatavad ja hinnatavad. • Hindamise objektiivsuseks kasutatakse ühtlustatud kriteeriume, tingimusi. • Testijale esitatakse lisanõuded. • Testimistingimused • Võõras ümbrus (+ “valged kitlid”, helisevad telefonid). • Võõras suhtluspartner. • Ajaline piirang (seos päevarežiimiga, ajaline piirang ka mängule). • Objektiivsed hindamiskriteeriumid • Kõne arengu objektiivseks hindamiseks kasutatakse Reynelli kõne arengu skaalat . • Spontaansete kõnenäidete saamiseks luuakse struktureeritud mängusituatsioon Sümboolse mängu test abil. • 2-aastaste laste eesti keele normi välja selgitamiseks hinnatakse ka ajaliselt sündinud lapsi.

  6. Kliinilise keskkonna kohandamise võimalused • Testimiseks valitakse hommikupoolne aeg. • Arvestatakse lapse kohanemisperioodiga. • Vajadusel muudetakse planeeritud tegevuste järjekorda, ka testimise kohta . • Suhtluspartneriks võib olla ema. • Testijal peab olema eelnev kogemus 2-aastaste laste hindamisel, lastega suhtlemisel.

  7. Katseisikud • 2007.a sündinud GV < 32+0 on elus ~157 last, neist 104 Tallinnas (SA TLH), 53 Tartus (TÜK Lastekliinik). Hinnanguliselt 60% lastest on eestikeelsed. • Kontrollgrupp: ajalisena ja tervena sündinud lapsed (n=104), kes ei saanud SM-s ravi ja kes on kohandatud enneaegsetega soo, rahvuse ja sünnikoha järgi.

  8. Enneaegselt sündinud laste testitulemust võivad mõjutavad • Gestatsioonivanus, sünnikaal • Kaasuvad kahjustused (eeldatavasti nägemis-, kuulmislangus, motoorse arengu m/j, sh PCI) • Sotsiaalne kasvukeskkond (ema-laps) • Kognitiivse arengu hilistus; pervasiivsed käitumisjooned • Keskendumisraskused, mis võimenduvad verbaalse tegevuse korral • Nägemis-, kuulmistaju häire (ka puudulik kuulmistähelepanu ) • Nimetamisraskused • Erinevate uurimuste põhjal esineb kuni 42% väikese sünnikaaluga lastel mahajäämus kõne arengus (Fellman jt, 2002)

  9. Teistes uurimustes kasutatud testid • MacArthuri suhtlemise arengu test (MacArthur Communicative Developmental Inventory, Fenson jt, 1993) • Reynelli kõne arengu skaalad (Reynell Developmental Language Scales III, Edwards jt, 1997) • Bostoni nimetamistest (Boston naming test, Goodglass jt, 1988) • Morfoloogia test (Morfologiatesti, Lyytinen, 1988) • Auditoorse eristamisoskuse test (Auditory Discrimination test, Wepman jt, 1994) • Sümboolse mängu test (Symbolic Play Test, Lowe jt, 1988) • Denveri arengu skriining-test (Denver Developmental Screening Test, Frankenburg jt, 1992) • Bayley arenguskaala (Bayley Scales of Infant Development III, Bayley, 2006)

  10. UURIMISE METOODIKA Testimissituatsioon filmitakse; saadud tulemusi hinnatakse videolindi põhjal. Lapse kõne mõistmise ja väljendusoskue arengut hinnatakse Reynell`i kõne arengu skaala alusel. Spontaansete kõnenäidete saamiseks viiakse läbi struktureeritud mängusituatsioon Sümboolse mängu testi abil. Testid viiakse läbi üksteise järel ilma puhkepausita. Testimine/hindamine kestab keskmiselt 35 min. Laps istub ema süles laua taga testija vastas (näide).

  11. Näide testimissituatsioonist

  12. Reynelli kõne arengu skaala III • Kõne mõistmise skaala • Nimetatud esemele osutamine (1-15) • Näita, kus on mõmmi, hari/kamm, tass/tops, sokk, nukk/tita, kott; • õun, võtmed, tool, kala, juust, laud, kell, hobune, vann • Kahe nimetatud eseme seostamine (1-6) • Pane mõmmi voodi peale. • Pane võtmed karbi sisse. • Anna mulle õun ja mõmmi. • Pane õun voodi peale. • Anna mulle voodi ja tool. • Pane võtmed voodi peale. • Kõne mõistmise hindamisel lähtutakse originaalskaalast.

  13. Reynelli kõne arengu skaala III • Väljendusoskuse skaala • Eseme nimetamine (1-10) • Mis see on? • nuku/tita; auto/ato/autu/pii; õun/ mämm; pall/opa; koer/ aua/ kutsa; mõmmi; king/ papu; kala; part/ lind/ linnu; tass/ ass/ tops • Väljendusoskuse skaalat kohandati sõnade kasutussageduse alusel praktikute kokkuleppel.

  14. Näide RKAS testimisvahenditest

  15. Reynelli kõne arengu skaala eeldab • Vastastikuses (suhtlus)situatsioonis osalemist • võõrale vestluspartnerile eseme näitamine/andmine • Nimetatud esemele osutamist • kuulmistähelepanu; • kuulmistaju, kuulmismälu; • sõna tähenduse tundmine; • Nähtud eseme nimetamist • nimetamisoskus; • objekti, kujutluse ja sõna seose olemasolu

  16. Sümboolse mängu test • Symbolic Play Test (Lowe jt, 1988) (SPT) • Hindab eelkõige funktsionaalse mängu oskust, kuid pakutavates mängusituatsioonides (4) on võimalik kasutada ka sümbolmängu elemente. • Annab lapsele võimaluse demonstreerida mänguoskusi neljas erinevas situatsioonis reaalsete objektide miniatuursete koopiatega. • SPT eeldab teatud kognitiivsete oskuste olemasolu.

  17. SMT I

  18. SMT II

  19. SMT III

  20. SMT IV

  21. Esialgsed tulemused • Seni hinnatud 13 eestikeelset last. • 5 enneaegset last • Ealähedane tulemus retseptiivsel skaalal – 2 lapsel • ekspressiivsel skaalal - 2 lapsel • 1 sügav liitpuue • 8 kontrollgrupi last • Ealähedane tulemus retseptiivsel skaalal – 5 lapsel • ekspressiivsel skaalal - 4 lapsel • 2 lapsel väljendunud arengu m/j

  22. Esialgsed küsimused • Kontrollgrupi laste kõne arengu mahajäämus? • Kontrollgrupi lastel võis olla retseptiivse skaalaga võrreldes paremad tulemused ekspressiivsel skaala? • kohanemisraskus? • objekt-kujutlus-sõna seose puudumine? (kognitiivne areng?) • testimisvahendite sobivus/ raskusastme sobivus?

  23. Kokkuvõte • Täpsemad tulemused 2010.aastal.

More Related