1 / 24

INIMESE KOED

INIMESE KOED. Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus, Tartu 2008. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST. Sama talitlusega rakud -> Kude -> Organ e. elund -> Organsüsteem e. elundkond -> organism. Eristatakse:. Epiteelkude Sidekude

nakia
Download Presentation

INIMESE KOED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. INIMESE KOED Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus, Tartu 2008

  2. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST • Sama talitlusega rakud -> • Kude -> • Organ e. elund -> • Organsüsteem e. elundkond -> • organism

  3. Eristatakse: • Epiteelkude • Sidekude • Lihaskude • Närvikude

  4. Järgnev (aluseks õpik lk. 64-67) on koostatud põhimõttel • Konspekt nelja koeliigi kohta • Millist ülesannet täidab • Millised alaliigid võivad olla ja nende kohta näited (või mis ülesanne neil on) • Verest eraldi materjali lisaks (pole õpikus) • Närvikoe juures mõisted: neuron, närviimpulss,sünaps, mediaator, neurogliia, vaata ka pilte

  5. Epiteelkude: ülesanded • Katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu • Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest • Selle kaudu toimub kogu ainevahetusorganismi ja keskkonna vahel • Epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukese “kile” (ühest või mõnest rakukihist) • Ripsepiteel (välispinnal asuvad ripsmed) – hingamis-teedes • Epiteelirakkudel veel mitmeid spetsiaalseid ülesandeid: võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima

  6. Sidekude: • Ühendab teisi kudesid • Moodustub valdavalt kollageenist (elastseid kiude moodustav valk)

  7. Sidekoe liigid: • KOHEV SIDEKUDE • Siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi • RASVKUDE • Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid

  8. rasvkude

  9. FIBRILLAARNE SIDEKUDE • Kollageeni kimbud paralleelselt • Moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos

  10. KÕHRKUDE • Kollageen võrgustikuna • Tugevad painduvad tugistruktuurid (luude otstes, kõrvalestas) kõhr

  11. LUUKUDE • Jäik, kollageen ümbritsetud Ca ja fosfaadi sooladega

  12. VERI • Vedel • Hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine

  13. Veri jaguneb: vereplasma ja vererakud • Vererakud 45% • Punalibled e. erütrotsüüdid (90% rakkudest) • Väikesed, lühiealised, kaksiknõgusad, • Puudub tuum, mitokondrid jt oragnellid • Sisaldavad hemoglobiini • Uued tekivad tüvirakkudest • Transpordivad hapnikku ja süsihappegaasi • Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride

  14. Valgelibled e. leukotsüüdid • Punalibledest suuremad • Neil on tuum ja teised organellid • Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes • Ülesanne on kaitsta organismi

  15. Valgelibled jagunevad: • Granulotsüüdid (elavad 4-5 p, veres vaid mõned tunnid) • Neutrofiilid • Eosonofiilid • Basofiilid • Monotsüüdid – arenevad makrofaagid (elavad aastaid) • Lümfotsüüdid – võitlevad mikroobidega moodustades antikehi (elavad aastaid)

  16. Vereliistakud ehk trombotsüüdid • Väikesed, tuumata • Sees palju põiekesi kus ensüümid vere hüübimiseks • 40-50 X rohkem kui valgeliblesid

  17. Vereplasma 55% sisaldub: • Vesi • Transportvalke • Antikehad ehk immunoglobuliinid • Fibrinogeen (hüübimisvalk) • Toitaineid (glükoosi, aminohappeid, Na-, Ca-sooli, jääkaineid, hormoone

  18. Lihaskude: • Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele • Kaks liiki lihaskude: • SILELIHASKUDE • Käävjad rakud • Siseelundkonna lihased • Ei allu tahtele

  19. VÖÖTLIHASKUDE • Pikad paljutuumalised • Skeletilihased - alluvad tahtele • Südamelihased - rakud vaiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku - ei allu tahtele

  20. Närvikude • Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab

  21. Neuron e. närvirakk dendriit Akson e. neuriit

  22. NÄRVITALITLUSEST Neuron = närvirakk (dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem ) Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on neurotransmitterid ehk mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.

  23. Sünapsis toimub keemiline ülekanne

More Related