Kristiina Niitsoo Kesklinna Nõustamiskeskus

1. Kristiina Niitsoo Kesklinna Nõustamiskeskus sotsiaaltöötaja 02.10.2008a Tallinn

2. Kesklinna NõustamiskeskusMagasini 32 Tallinna madala lävega keskus ehk Kesklinna Nõustamiskeskus on loodud 2005 aastal Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Tallinna linna koostöös. Kesklinna Nõustamiskeskus on mittetulundusühing, mille töö põhisuunaks on kahjude vähendamine riskeerivalt käituvate täiskasvanud uimastitarvitajate seas.

3. Meie eesmärk parandada uimasteid kuritarvitavate inimeste igapäevast toimetulekut, aidata vähendada ja ennetada narkootikumide tarvitamisel kaasuvaid kahjusid, riskikäitumise vähendamine sõltuvusprobleemidega inimeste hulgas, ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut, motivatsiooni tekitamine ravi alustamiseks resotsialiseerumisprotsessis.

4. Kesklinna NõustamiskeskusMagasini 32 Päevakeskus Avatud klientidele E - R kl.10oo -16oo Psühhosotsiaalne nõustamine (2 sotsiaaltöötajat ja 1 x nädalas psühholoog) Sotsiaalteenused - duśś, kerge eine, riiete pesemise võimalus, vajadusel riideabi Õe vastuvõtt Süstlavahetus väljatöö käigus (kaks brigaadi) (Väljatöö käigus toimub profülaktiliste vahendite nagu süstlad, desinfitseerimisvahendid ja kondoomid kättesaadavaks tegemine riskirühmadesse kuuluvatele isikutele)

5. Teenuse sihtrühm Madala lävega teenus on suunatud 18 -40a. sõltuvusprobleemidega isikutele. Lisaks kohalviibijatele, tegeletakse paralleelselt tänavatööga Nõustatakse sõltlaste lähedasi.

6. Statistika Meie klientide keskmine vanus on 25-28 a. 90% on venekeelsed 2% on naised 80% HIV pos 100% kohtulikult karistatud 50% öömajade ja/või sotsiaalmajade kliendid 100% töötud (va mõned juhutööd)

7. üldine sotsiaalne toimetulek perekondlik olukord ja laste olemasolu kas elukaaslane, abikaasa või keegi pereliikmetest kuritarvitab alkoholi ja/või uimasteid töökoha olemasolu eluaseme olemasolu materiaalne olukord, võlgade olemasolu uimastite kuritarvitamise mõju sotsiaalsele toimetulekule Sotsiaalne anamnees

8. Varasemad kontaktid spetsialiseeritud raviasutustega või sotsiaalsüsteemiga varasemad katsed uimastitarbimisest loobuda kontaktid arstide, sotsiaal- ja sotsiaalhooldussüsteemiga (HIV, hepatiidid, tuberkuloos) varasem rehabilitatsioon, selle kestvus ja uimastite kuritarvitamise jätkamise põhjus

9. Üldise tervisliku seisundi hindamine (õde) Uimastiga seotud kõrvaltoimed (kõhukinnisus, hallutsinatsioonid jne.) Üledoseerimine (hingamishäired, teadvusehäired) Võõrutusnähud (ärrituvus, krambid, valud, psüühikahäired) Manustamisviisiga seotud (astma- suitsetamise tagajärjel) Abstsessid (süstimise tagajärjel) Süstalde ja nõelte edasiandmisega seotud B- ja C-hepatiit, HIV-nakkus ja teised verega edasi kanduvad nakkused

10. Õigusrikkumiste anamnees praegused või varasemad kontaktid õiguskaitsesüsteemiga, sealhulgas kriminaalhooldussüsteemiga varasem vanglakaristus praegused õigusrikkumised esitatud süüdistused

11. Psüühilise seisundi hindamine(psühholoog) Meeleolu: depressioon (nt. võõrutusseisund stimulaatoritest) või eufooria/maania, sedatiivse toimega ainete kuritarvitamisel võivad võõrutusseisundis tekkida ärevuse sümptomid ja depressioon. Mälu ning intellekt: kognitiivse funktsiooni halvenemine kuni dementsuseni. Teadvuse seisund ja üldine käitumine:teadvuse selgus, orienteeritus ümbruses, sõnalise kontakti võime, pidurdatus või motoorne rahutus, krambid. Sotsiaalse ja peresituatsiooni hindamine tähelepanu pöörata üldistele sotsiaalsete ja perekondlike kohustuste täitmisele ning elukoha ja üldiste olmetingimuste stabiilsusele

12. Koostöösuhte loomine kliendiga Koostöösuhe saab alguse kontakti loomisest kliendiga. Edukalt loodud koostöösuhe on aluseks kogu edasisele protsessile ja mõjutab märkimisväärselt töötulemusi. Kliendiga usaldusliku koostöösuhte loomine ja säilitamine, juhtumipõhine võrgustikutöö ja kliendi valmisolek koostööks on eelduseks edukaks juhtumikorralduseks. Motiveeritud klient soovib talle pakutavaid võimalusi aktiivselt ära kasutada. Ta on võimeline võtma iseenda peale suurema osa vastutusest oma igapäevaeluga toime tulemiseks ja on võimaluse korral valmis väljuma abisaajate ringist. Neil klientidel on enamasti usaldus nii süsteemi kui ka spetsialistide vastu.

13. Raske klient, tema ebakindlus Klient võib olla väga passiivne, manipuleeriv, teemat vältiv, agressiivne, lootusetust väljendav, süüdistav, liignõudlik. Sellisele käitumisele loomuliku vastusena asume sageli kaitsepositsioonile, vastu argumenteerima, lahendusi välja pakkuma või kliendile kohustust peale suruma. Klammerduva kliendi puhul on oht lõksu langeda. Niimoodi käituvad kliendid tunnevad end seesmiselt väga ebakindla, ohustatu ja abituna. Konstruktiivseks koostööks on vaja suurendada kliendi tegelikku eneseusaldust. Kliendi sisemine vajadus on leida mõistmist ja lohutust, saada tunnustust, kogeda toetust ja julgustamist.

14. Kliendi eesmärk Kõik sotsiaalala töötajad teavad, et klienditöös võib kohata luik-haug-vähk-situatsiooni, kus lepitakse kokku edasimineku vajaduses, kuid sealt edasi tirib igaüks omas suunas. Töötajate arenguülesanne on õppida välja peilima selliseid kliendi eesmärke, mis on ühiskonnale vastuvõetavad ja spetsialistide ootustega kooskõlas.

15. Tänan kuulamast Kesklinna Nõustamiskeskus Magasini 32 www.kesklinnanoustamiskeskus.ee tel: 6459146