Jüri Truusa, Keskonnaministeerium 15.08.2012 Tallinnas, Eesti Piimaliit

1. Jüri Truusa, Keskonnaministeerium 15.08.2012 Tallinnas, Eesti Piimaliit Tööstusheite direktiiv (2010/75/EL) ja Tööstusheite seaduse eelnõu.Mis need on ja miks kehtestati ja kehtestatakse?

2. ►Miks THD kehtestati? Kuidas THD üle võetakse? ► Aluste alus – Säästev areng. ► Põhimõtteliselt on tegemist juba 10 aastat jõus olnud. seaduse (SKVKS) edasiarendusega. Integreeritud lähenemine. Tehnikapõhisus. ►Kompleksloa kohustuslikkus. Produktiivkarja intensiivkasvatus ja piima töötlemine. 6.4.c. Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine). ► PVT, PVT viitedokument ► PVT järeldused ►PVT SHT ►Piimatöötlus BREF´is ►Mis tasemel lasta projekteerida? ►Kokkuvõte Sisu

3. Põhjused, mis tingisid otsusekoostada suurtootmise reguleerimiseks ühtne tööstusheite direktiiv ●EL2020 programm, EL kliimapoliitika, Säästva Tarbimise ja Tootmise Strateegia, EL Säästva Arengu Strateegia, EL teemastrateegiad püstitavad kõrgeid keskkonnapoliitilisi eesmärke. Aga eesmärgid olid saavutamata. Keskkonnaõiguslik tõuge oli vajalik! ●Parem õigusloome(streamlining) vajab demonstreerimist. ● 1996 aasta IPPC direktiiv oli tähtaegne. Selle asendas sisuliste muutusteta terviktekst (2008/1/EÜ) - ka tähtaegne ja tähtaeg oli 30.10.2007. ● IPPC direktiiv on juurdunud raskustega ja kõrgeid ootusi täitmata. EL keskkonnaseisundis ei ole olulist hüpet paremusele toimunud. Uuringute (10 tk) tulemustest: palju kõrge saastepotentsiaaliga tegevusalasid on kompleksse keskkonnaregulatsiooniga katmata; PVT ei ole muutunud tehnilise ja organisatoorse arengu peasuunaks; riikide direktiivide tõlgendused pole ühtsed (näiteks IPPC ja LCP); kompleksse lähenemise laiendamine ja süvendamine mõjutab liikmesriikide konkurentsivõimet vähe ja sedagi lähiperspektiivis [ tulem (kasu) : kulud (investeeringud) > 1]; saasteheite kaubanduse laiendamine (SO2 ja NOx) on reguleeritav eraldi. Üldjäreldus: IPPC ja veel kuus tööstusheite õigusakti ühendada. Järeldus Eestile: THD tuleb Eesti keskkonnaõigusse üle võtta tähtaegselt (kuni 7. jaanuar 2013) ja täielikult kasutades ära senise kogemuse st SKVKS, mis on tuntud juba aastast 2002.

4. EL keskkonna- poliitikate üldine alus Taaskasutus

5. FAKT: Tööstusheite direktiiv (Industrial Emissions Directive) on vastu võetud 27 riigi 345 häälega 08.11.2010 ja 07.01.2011 jõustunud. IPPC ja veel 6 tööstusheiteid käsitlevat direktiivi on ühendatud ehk integreeritud. Põhieesmärk – EL keskkonnakaitse Põhisisu - EL keskkonna ja kodanike kaitseks miinimumnõuete sätestamine. Põhiline reguleerimisala ehk ühendatud direktiivide loetelu: # 78/178/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ – TiO2 tootmine # 1999/13/EÜ – LOÜ lahustite direktiiv # 2000/76/EÜ Jäätmepõletuse direktiiv * kehtetud alates 07.01.2014 # 2001/80/EÜ – Suurte Põletusseadmete (LCP) direktiiv *alates 01.01.2016 # 96/61/EÜ – IPPC (laiendatult) - lisatud puidu ja puittoodete immutamine kemikaalidega, puitpaneelide tootmine, hulk jäätmekäitluse üksiktegevusi, tööstuslike reovete puhastamine eraldiseisvates puhastusjaamades, CO2 kogumine selle geoloogilise säilitamise eesmärgil. EK võib 2012.a uuringute põhjal lisada veelgi uusi alltegevusi (näiteks veisekasvatus ja sõnniku laotamine, 20 - 50 MW võimsusega põletusseadmed).

6. Integreeritud lähenemine ● oli IPPC, nüüd on IED (ehk THD – Tööstusheite direktiiv) ja Eestis THS – integreeritud ehk ühendatud õigusakt, mis ÜHENDAB: ● kõik saasteennetuse põhimõtted: - keskkonna kui terviku kaitse; - saaste- ja jäätmetekke minimeerimine; - saaste ühest keskkonnaelemendist teise ülekandumise minimeerimine; - saastaja vastutab ja maksab. ● ühes keskkonnaloas kõik kontrollitavad aspektid (saasteheited õhku, vette sh põhjavette, pinnasele või pinnasesse) ● tasakaalustatult keskkonnakasu ja kulud ● dialoogi ja avatuse ● normeerituse (heite piirväärtused) ja paindlikkuse (kohalikud keskkonnatingimused, muutuv mõju keskkonnale, tehnika muutumine, isegi investeerimistsüklid kuigivõrd) ● tootlikkuse tõstmise ja keskkonnamõju vähendamise PVT rakendamise kaudu THS eelnõus on säilitatud kõik senigi kehtinud põhimõtted!

7. Peamised muudatussuunad reguleerimisalal: ►Saaste-ennetusliku integreeritud lähenemise kõigi põhimõtete säilitamine laiendatud ja täpsustatud tegevusalal (EL teemastrateegiate eesmärkides). ►Järkjärguline rakendamine üleminekutähtaegade jt paidlikkuse elementide kasutamise kaudu. ►Karmistamine ja sätete lisamine keskkonna kui terviku kaitse kõrgtasemesaavutamiseks. THD`s eraldi EL ühiseid normatiive sisaldavad peatükid ja lisad (V - suurtele põletusseadmetele, VI -jäätmepõletusele, VII - orgaaniliste lahustite kasutamisele jaVIII – TiO2 tootmisele) ning reguleerimisala laiendamine. THS eelnõu sisaldab samuti rtegevusvaldkonna spetsiifilisi peatükke ning kõiki vajalikke delegatsioone, et THD lisades sisalduv võtta üle VVm või KKM määrustega. ►PVT viitedokumentide plaaniline uuendamine, PVT järelduste kinnitamine EK rakendusaktidena (NB!). ►LCP ja TiO2 heite piirväärtuste viimine kooskõlla PVTga saavutatava tasemega ►Järjepideva kontrolli sätestamine ja jätkuva keskkonnaseisundi parandamise tagamine ning keskkonnakvaliteedi näitajate tähtsustamine. ►Seostatus öko-innovatsiooniga st uute tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu soosimine ►Halduskoormuse vähendamine. ►Keskkonnalubade andmise, kontrollimise ja aruandluse täpsustamine. ►Pinnase ja põhjavee kaitse tagamine ja tegevuse (sh seirelise) sätestamine käitise tegevuse ajal, aga ka käitise lõpliku sulgemise juhuks. 2010/75/EL saadaval: www.ippc.envir.ee; THS eelnõu - EIS

8. Tööstusheite direktiivi kohaselt • Produktiivkarjakasvatuses: • Alltegevusvaldkondi ei lisatud ega muudetud • Künnisvõimsusi ei vähendatud • Lisati üldnõudena üle kõigi tegevusvaldkondade pinnase ja põhjavee lähetolukorra fikseerimine (lähteolukorra aruanne). • On sätestanud nõude erinevate samas tegevuskohas tegutsevate käitajate vastutuse reguleerimise omavahelise lepingu kaudu. • On sätestanud kodulinnu määratluse diferentseeritult. Art 3 lg 23: „kodulinnud” – kodulinnud, nagu on määratletud nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ningkolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta)(3) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. artikli 2 punktis 1; Euroopa komisjon uurib: • Veisekasvatusest lähtuvat koormust keskkonnale • Sõnnikulaotamise mõjust pinnaveele ja veekogudele • Produktiivkarja samas tegevuskohas intensiivse kooskasvatamise reguleerimist.

9. Keskkonnakompleksloa kohustuslikkus - THS eelnõu §19 ● Käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt nõutav kompleksluba. ● Kui vähemalt ühes kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas ületab tegevus käesoleva seaduse alusel VV määrusega kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse, on kompleksluba nõutav käitise kui terviku käitamiseks. Sel juhul asendab kompleksluba veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse kohased load. NB! Piima töötlemisel 200 t/ööp vastuvõetud piimakoguse järgi! ● Kui käitaja tegutseb samas käitises või samas tegevuskohas mitmes käesolevas seaduses nimetatud tegevusvaldkonnas, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise samasse alltegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste tootmisvõimsused liita. Praegu Eestis on 247 kompleksloa omanikku kokku ja 8 loataotlust Keskkonnaametis menetleda. Nendest on põllumajanduses tegutsevate ettevõtete arv 177, toiduainetetööstuse ettevõtteid on hetkel 5: TALLEGG AS, Rakvere lihakombinaat, AS, KALEV PAIDE TOOTMINE AS, PÕLVA PIIM TOOTMINE OÜ ning AS VÕRU JUUST (kolm viimast on piimatöötlejad). Ülevaatlik pilt kompleksloa taotlustest, komplekslubadest, nende üle vaatamisest ja kontrollimisest on avalikult kättesaadav http://www.ippc.envir.ee Veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse kohaste lubade asendamine tähendab seda, et käitajal on vaja ainult keskkonnakompleksluba. Aga selles loas esitatakse kogu teave ja sätestatakse kõik nõuded, mida nõuavad eelnimetatud seadused ning THS.

10. Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise kasutamise jaoks nõutav keskkonnakompleksluba (1. slaid). Loetelu alltegevusvaldkondadest ning künnisvõimsustest, mille korral on käitise kasutamise jaoks nõutav keskkonnakompleksluba, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Tööstusheite seaduse paragrahvi 19 lõike 3 alusel. Väljavõte eelnõust: ...§ 12. Toiduainetööstus (1) Toiduainetööstuse alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks on nõutav kompleksluba: 1) loomade tapmine tapamajades tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas; 2) ainult loomse toorme, välja arvatud ainult piima töötlemine ja ümbertöötlemine toiduks või söödaks tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas; 3) ainult taimse toorme töötlemine ja ümbertöötlemine toiduks või söödaks tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas, või 600 tonni ööpäevas, kui käitis töötab aastas vaid kuni 90 päeva järjestikku; Muudatusi ei ole.

11. Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise kasutamise jaoks nõutav keskkonnakompleksluba (2. slaid). 4)  loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötlemine toiduks või söödaks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on 10 massiprotsenti või enam; 5)  punktis 4 nimetamata juhul arvutatakse loomse ja taimse toorme koos töötlemisel ja ümbertöötlemisel toiduks või loomasöödaks kohalduv künnisvõimsus (P), kasutades järgmist valemit: P = (300 – (22,5xA)) kus A – loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahust massiprotsentides. 6) ainult toorpiima töötlemine käitistes, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas. Vadaku töötlemine eraldi ei ole kompleksloaga reguleeritav, aga koos piima töötlemisega on, kui piima töötlemise künnisvõimsus on ületatud. (2) Lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevusteks ei ole vaja kompleksluba juhul, kui käitises toimub ainult toorme pakendamine. (3) Lõike 1 punktides 2–5 puhul ei arvestata pakendi massi toote lõpliku massi hulka. Punktid 4 ja 5 varem puudusid.

12. Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise kasutamise jaoks nõutav keskkonnakompleksluba (3. slaid). § 13. Sea-, veise- ja kodulinnukasvatus Sea-, veise- ja kodulinnukasvatuse alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks on nõutav kompleksluba: 1) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) või 750 emisele; 2) veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega; 3) kodulindude intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga üle 40 000 linnu. Muudatusi ei ole

13. Piimaliidu liikmed 1. Valio Eesti AS (Valio Eesti AS Laeva Meierei ning Võru Juust AS, 2. PÜ E-Piim (Põltsamaa Meierei, Järva-Jaani Piimandusühistu ning ühistu Haimre Piim), 3. Tere AS, 4. AS Saaremaa Piimatööstus, 5. Maag Piimatööstus AS (AS MAAG Lihatööstus, AS MAAG Piimatööstus ning AS MAAG Konservitööstus) 6. Võru Juust AS, 7. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituut, söötmise osakond 8. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituut, toiduteaduse osakond 9. Eesti Piimakäitlemistalude Liit, 10. OÜ Kiire Trade,

14. Parim võimalik tehnika (PVT) THS §8 ●PVT peab vastama tegevusvaldkonna ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale. ● Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab: ● tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise,hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi; ● võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine tegevusvaldkonnas on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise; ● parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks. Remark: PVT ei ole üleüldse parim teadaolev tehnika, vaid eesrindlik tehnika, mis on mingis tegevusvaldkonnas kasutusele võetud. Võimalikkuse mõõdupuuks on rakenduslikkuse kriteerium. Kui mingi tehnika või tehnikate kombinatsioon on tegevusvaldkonnas edukalt kasutusel, siis peab iga käitaja selles tegevusvaldkonnas olema suuteline saavutama võrdväärse keskkonnahoiu taseme. Uue PVT rakendamiseks on aega 4 aastat.

15. PVT viitedokumendid ja PVT järeldused (THS §8) ☻Parima võimaliku tehnika viitedokument (edaspidi PVT viitedokument) on kindlaksmääratud tegevusvaldkonna kohta koostatud dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, kaalutlusi parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel ning PVT järelduste eelnõu, pöörates erilist tähelepanu § 27 loetletud kriteeriumidele ja kõiki kujunemisjärgus olevaid tehnikaid,. ☻Parima võimaliku tehnika järeldused (edaspidi PVT järeldused) on dokument, mis koosneb PVT viitedokumendi osadest, milles on esitatud järeldused parima võimaliku tehnika kohta, nende kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed, seire, ressurside erikulu tasemed ning, kui see on asjakohane, tegevuskoha järelhooldusmeetmed. Remark: PVT VD säte on täiendatud ja PVT järelduste säte täiesti uus. ☻PVT viitedokumente on praegu 33, neist uuendatud 3, töös 13. Uuendus toimub iga 8 aasta tagant ja kestab 29-39 kuud. Uuendusega tegeleb EK IPPC Büroo töörühm, keda juhtib PVT VD autor. PVT VD uuendamistöö korraldus on reguleeritud EK juhisega. Teabe kogumisega on tegevad EL tootmisharuliidud, riigid, ka vabaühendused. ☻PVT järelduste eelnõu esitab IPPCB EK Tööstusheite direktiivi tööorganitele. Foorum annab oma arvamuse, mille EK avalikustab ja riikide nimetatud esindajatest koosnevKomitee, kes otsustamiseks hääletab (EL suurriikidel 29 häält, EE -4 häält). EK tõlgib PVT järeldused EL riikide keeltesse.

16. Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase - PVT SHT Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on saavutatav: ■ tavapärastel käitamistingimustel, ■PVT järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, ■ väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena, ■kindlaksmääratud võrdlustingimustes. Remark: Tootmisliini seadmestatus, tehnoloogilisest režiimist kinnipidamine ja seadmete ekspluatatsioon määravad tegeliku saasteheite ja ressursi erikulu taseme. Tehniline küündimatus ei võimalda olla jätkusuutlik, konkurentsivõimaline ega täita ka keskkonnanõudeid. Parima võimaliku tehnika rakendamisega on võimalik normaalse tehnoloogilise ning ekspluatatsioonilise režiimi korral saavutada keskkonnale käitisest lähtuva mõju minimeerimine, lubatavate saatenormide piirides püsimine ehk keskkonnanõuete täitmine ja tagada käitise jätkusuutlikkus.

17. PVT toiduainetööstusele Reference Document on Best Available Techniques in the Food, Drink and Milk Industries, koostatud Augustil 2006. (FDM BREF – lühidalt). Praegu on ka 10 lk mahuga nn. Täitevkokkuvõtted, mis on tõlgitud EL riikide keeltesse. Need asenduvad järk-järgult PVT järeldustega. Üldine PVT toiduainete tööstusele on järgmised: 1) Tagada, näiteks töötajaid koolitades, et nad oleksid teadlikud ettevõtte tegevuse mõjust keskkonnale ja oma isiklikust vastutusest; 2) Käitaja valib seadmete ja nende paigutuse konfiguratsiooni, mis võimaldab optimeerida ressursikasutuse ja tekitatud keskkonnasaaste taseme ning tagab nõuetekohase tootmise ja seadmehoolduse; 3) Minimeerida müra, väljatöötades, valides, käitades ja hooldades tootmises kasutatavaid seadmeid; 4) Regulaarselt hooldada seadmeid; 5) Arendada ja kasutada selliseid tootmis- ja seadmete hooldusmeetodeid, mis võimaldavad vähendada keskkonnasaastamist ning säästa ressursse; 6) Ressursikasutuse ja saasteheite seiresüsteemi optimeerimine nii tootmise üksiketappidel kui ka tootmises tervikuna selleks, et tootmine oleks optimaalne jne. Väljavõte FDM BREF´i peatükist 5.1 (lk 592.) Kõik PVT viitedokumendid (BREF´id) saadaval: otse Sevillast http://eippcb.jrc.es või www.ippc.envir.ee

18. Heite piirväärtused piimatöötlemisele • välisõhu kohta on määratud vaid tolmu osas. • Need on järgmised: - kuiva tolmu sisaldus: 5 - 20 mg/Nm3; - kleepuva tolmu sisaldus: 35 – 60 mg/Nm3; - TOC (total organic carbon): < 50 mg/Nm3

19. Heitepiirväärtused piimatöötlemisele • Suublasse juhitava heitevee HPV on toodud allolevas tabelis:

20. Heite piirväärtuse, ressursi erikulu jms valimine kompleksloa taotluses ja sätestamine kompleksloas. Näitaja: mg/Nm3,kg/t jms Õigusaktis sätestatud norm Keskkonnakvaliteedi normatiiv PVT SHT ülemine tase PVT vahe- mik PVT SHT PVT SHT alumine tase Mis tasemele lasete projekteerida uuest käitisest lähtuva heite? Käitis 1 Käitis 2 Käitis 3 Käitis 4

21. Keskkonnakompleksloa saamise tasu Riigilõivuseadusega on kehtestatud tasud, mis on seotud kompleksloa esmataotluse ning kompleksloa nõuete läbivaatamisega. • § 92. Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamine Keskkonnakompleksloa esmataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot. • § 93. Keskkonnakompleksloa nõuete läbivaatamine Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot. Seoses kontrollsüsteemi riskipõhiseks muutumisega hakkab käitaja kontrollimine KI poolt toimuma sagedusega 1 kuni 3 aastat. Tihedad HPV ületamised, kaebused, PVT nõuete rikkumine jne Suurendavad kontrolli sagedust.

22. Mis ootab ees? ● THS eelnõu tuleb lähipäevadel teiste ministeeriumide, tootmisharu liitude ja vabaühendustega kooskõlastusringist. ● Koostöös oma partneritega THS eelnõu edasine tutvustamine ja avaliku arvamuse kogumine ning PVT viitedokumentide väljatöötamises aktiivne osalemine. Juba läbiviidud tutvustused: 30.03 – Tallinnas, 03.04.12 – Saku, 18.04.12 – Tartu (nn põllu eri), EPKL suurkogus Sakus – 03.04.12, Ida- Virumaal 31.05.12., nüüd siin – 15.08.12. PVT arengute jälgimine, andmed Suurte põletusseadmete PVT VD 03.05.12 jne ● THS eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele – oktoober. 2012 ------------------------------------------------------------------------------------------------- ● THS eelnõu menetlemine Riigikogus – alates 10.10.2012. Lähima otsese administratiivse eesmärgi, THD tähtajalise (07.01.2013) täieliku ülevõtmise saavutamine. ------------------------------------------------------------------------------------------------- ● Uutel kompleksloa kohuslastel taotluste koostamise alustamine, KMH tellimine, vajadusel loaandja poole selgituste saamiseks pöördumine jne ● Käitajatel oma olukorra selgitamine st PVT nõudele vastavuse selgitamine, abinõude kavandamine erandite küsimise vältimiseks ● Käitajatel pinnase ja põhjavee lähteolukorra aruande koostamine, vajadusel proovide võtmise ja analüüside tellimine

23. Uuendused pähklikoores ►IPPC kogumi laiendus ja põhimõtete laiem levi ►THD tööorganite loomine ►Avalikustamise edasine süvendamine ►PVT järelduste õiguslik siduvus ►EL uued miinimum normid suurtele põletusseadmetele, jäätmepõletusele ja koospõletusele, orgaaniliste lahustite kasutamisele, TiO2 tootmisele ►Keskkonnakvaliteedi standardite kasutamine ►Teravdatud järelevalve (IMPEL), arundlus, seire sh pinnase ja põhjavee seire ►Õigus peatada käitise tegevus

24. Minister Keit Pentus: „Eesti on roheline mõningate pruunide plekkidega. Iga puhtamasse majandusse investeeritud euro peab tulevikus tagasi tulema vähenenud kulude, parema tervise ja hea keskkonna näol“. Meie kõigi tegevusest sõltub pruunide plekkide järk-järguline kaotamine.Suurtootmine on senini suurim keskonnakvaliteedi ohustaja. • OECD keskkonnaministrite Pariisi kohtumiselt„Keskkonnavaldkonna tulevik“. Kuidas kasvatada majandust ja parandada inimeste elujärge ilma loodusvarasid üle kulutamata? 2050. a prognoos: • 50% rohkem KHG, kliimapõgenikud; • +80% kõrgem energiatarve; +50% kõrgem veetarve; • Loodusliku mitmekesisuse vähenemine ja maaelanike otsese heaolu langus.

25. Kokkuvõtteks vastused ettekande pealkirjas toodud küsimustele: 1. Miks THS koostati? – Eelkõige EL keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.2. Mis seadus see on? - Raamseadus, mis sätestab keskkonnale ja inimtervisele olulist mõju avaldavate tootmisharude suurtootjate tegevuse keskkonnaalase regulatsiooni kogu Eestis, aga mille rakenduslikud normid sätestatakse PVT järeldustes kehtivana kogu EL ulatuses.3. Suurtootjate hulka kuulumise määrab künnisvõimsuse ületamine • Tänan kuulamast. • Kas on küsimusi?