1 / 18

Bordeaux´ kommünikee Andres Pung Tallinn, 12. 12. 2008

Bordeaux´ kommünikee Andres Pung Tallinn, 12. 12. 2008. Koostööst kutsehariduses Euroopa Liidu raames. Haridus kui iga liikmesriigi pädevusvaldkond Lissaboni strateegia 2000 – 2010 Haridus- ja koolitus 2010 programm

norton
Download Presentation

Bordeaux´ kommünikee Andres Pung Tallinn, 12. 12. 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Bordeaux´ kommünikee Andres Pung Tallinn, 12. 12. 2008

  2. Koostööst kutsehariduses Euroopa Liidu raames • Haridus kui iga liikmesriigi pädevusvaldkond • Lissaboni strateegia 2000 – 2010 • Haridus- ja koolitus 2010 programm • Tõsisem koostöö kutsehariduse arendamiseks sai alguse 2002. a. – Kopenhaageni deklaratsioon • Kokkuvõtted ja uued sihid iga 2 aasta järel: • Maastrichti kommünikee 2004 • Helsinki kommünikee 2006 • Bordeaux´ kommünikee 2008 • Brügge kommünikee 2010 ?

  3. Bordeaux´ kommünikee • Asuti ette valmistama 2007. a. lõpul • Liikmesriikide kutsehariduse peadirektorite küsimustik veebruaris 2008 • Liikmesriikide raportid CEDEFOP-ile mais • Põhisõnumite arutelu peadirektorite nõupidamisel Brdos (Sloveenia) • Mitmed arutelud ja heakskiitmine hariduskomitees • Peadirektorite arutelu Amiens´is ja Bordeaux´s • Ministrite heakskiit 26.11.2008 Bordeaux´s

  4. I peatükk – Kopenhaagenist Bordeaux´ ni • Tagasivaade protsessile, kuidas on kujundatud ühist kutseharidusruumi, tuginedes läbipaistvusele ja vastastikusele usaldusele • Ühised printsiibid ja instrumendid – VÕTA, Europass, EQF, ECVET, EQARF, mida liikmesriigid rakendavad vabatahtlikult oma seadusandluse raames

  5. I peatükk • Tulemuseks kutseharidussüsteemide moderniseerimine, kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmine ja mobiilsuse arendamine • Töötavad mitmed Euroopa võrgustikud, töörühmad, toimuvad konsultatsiooniprotsessid, pilootprojektid, parimate praktikate tutvustused • EQF kui katalüsaator paljudeks tegevusteks • Põhieesmärk – parendada juurdepääsu elukestvale õppele

  6. II peatükk – kutsehariduse vastavus globaliseerumise väljakutsetele • Teadmistepõhisusel ja innovatsioonil põhinev ühiskond ja majandus • Kõrgetasemeliste koolitusvõimaluste pakkumine ning rohkem ja efektiivsem investeerimine inimkapitali ja loovuse arendamisesse

  7. II peatükk – põhilised väljakutsed • Noorte töötus endiselt kõrge – 15,5% (2007) • Noorte osalus koolituses endiselt madal – 14,8% piirdub vaid põhiharidusega • Suur hulk madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid – 78 miljonit 25-64 aastastest • Majanduskriis, mis nõuab lisainvesteeringuid kutseharidusse • Globaalne konkurents suureneb – BRIC!

  8. Põhilised väljakutsed • Demograafilised muutused • Kiire tehnoloogiline progress • Struktuursed mittevastavused tööjõuturul

  9. Uue strateegilise visiooni vajadus kutsehariduspoliitikates • Kutseharidus asub majandus-, sotsiaal- ja tööjõupoliitika ristumiskohas • Tuleb arendada tipptaset ja samal ajal garanteerida võrdsed võimalused • Võtmeroll oskuste taastootmisel • Põhiline elukestva õppe strateegiate rakendaja ja tagaja

  10. Tööjõu vajadus 2020 • 31,5% töökohtadest nõuab kõrghariduslikke, 50% kutsehariduslikke ja 18,5% madalaid kvalifikatsioone • Vahemikus 2006-2020 nõuab tööjõuturg 2 korda rohkem inimesi kutseharidusliku kui kõrgharidusliku ettevalmistusega • Kesk- ja kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade osakaal kasvab

  11. Muud vajadused • Vajadus prognoosida tööjõuvajadust ja uute oskuste vajadust • Arendada loovust ja innovatsioonivõimet • Kaotada barjääre hariduses • Arendada igasugust mobiilsust • Arendada kvaliteeditagamise mehhanisme • Kaasata sotsiaalpartnereid ja lisaressursse • Jagada mõistlikult vastutust

  12. III peatükk – 4 prioriteetset valdkonda tulevikutegevusteks • Koostöö arendamine kutsehariduses rahvuslikul ja Euroopa tasemel • Kutsehariduse taseme ja atraktiivsuse tõstmine • Seoste arendamine kutsehariduse ja tööjõuturu vahel • Euroopa koostöökorralduse tugevdamine

  13. Koostööinstrumentide kasutusele võtmine • Rahvuslikud kvalifikatsiooniraamistikud EQF kontekstis • ECVET-i ja EQARF-i arendamine • VÕTA • Igasugune koostöö nende rakendamisel • Kooskõla leidmine ECTS-i ja ECVET-i vahel elukestva õppe perspektiivis

  14. Taseme ja atraktiivsuse tõstmine • Kutsehariduse populariseerimine • Kõigile juurdepääsu tagamine • Infole ja nõustamisele juurdepääsu tagamine • Sujuvate üleminekute tagamine • EQARF-i soovituste rakendamine • Investeeringute suurendamine • Uuringutele ja statistikale tuginemine • Innovatsioon ja loovus kutseharidusse! • Vajaliku keeleõppe arendamine

  15. Kutsehariduse ja tööturu vahelise seose tugevdamine • Täiustada planeerimismehhanisme • Kõigi osapoolte kaasamine • Karjääriõppe ja nõustamise parandamine • Täiskasvanuõppe soodustamine • VÕTA rakendamine • Töötajate mobiilsuse suurendamine • Kõrghariduse rolli suurendamine kutseõppes

  16. Euroopa koostöökorralduse tugevdamine • Teineteiselt õppimise suurendamine • Kutseõppe integratsiooni ja nähtavuse suurendamine • Arendada suuremat seost Bologna ja Kopenhaageni protsessi vahel • Kopenhaageni protsess nähtavamaks! • Arendada koostööd kolmandate maade ja teiste organisatsioonidega

  17. IV peatükk – rakendamine ja aruandlus • Rakendada ulatuslikult EL vahendeid • Statistika, indikaatorite ja tähiste kvaliteedi parendamine • Koostöö tööjõuvajaduse prognoosimisel • Infovahetus kolmandate riikidega • Järgmine ministrite kohtumine Brügges 2010. aastal

  18. Bordeaux´ kommünikee tähtsus • Rõhutatakse kutsehariduse olulisust ja laiapõhjalisust kõige kõrgemal tasemel • Kutsehariduse äärmiselt oluline roll ka innovatsiooniprotsessides ja üleminekul teadmistepõhisele majandusele • Sotsiaalse rolli rõhutamine • Ühispoliitikate ja –instrumentide arendamine • Oluline tugi rahvuslike poliitikate kujundamisel • Hea sisend uude arengukavasse

More Related