Lapse mure – perekriisi põhjus või tagajärg? Kuidas peret aidata?

1. Lapse mure – perekriisi põhjus või tagajärg? Kuidas peret aidata? Kiira Järv kliiniline psühholoog ja pereterapeut

2. Perekonna koostoimimine(pere õhkkond, sisekliima) See on protsess, mis annab aimu suhtlemise kvaliteedist peres: kuidas pereliikmed omavahel läbi käivad kuidas nad end seejuures tunnevad

3. Koostoimimine Mõjutab märkimisväärselt nii täiskasvanute kui laste füüsilist ja emotsionaalset tervist ning arengut

4. Kui perekonna koostoimimine on häiritud, on suur tõenäosus probleemide ja tervisehäirete tekkimiseks mitte ainult lastel, vaid kõigil pereliikmetel.

5. Koostoimimist mõjutab: • Vanemate elukogemus ja isiksusetüüp; • Vanemate omavahelised suhted; • Tõusud ja mõõnad vanemate isiksuslikus arengus; • Vanemate elukäsitlus ja arusaamad; • Vanemate teadlikkus konfliktidest ja oskus neid lahendada; • Vanemate oskus pinge- ja kriisiaegadel lahendusi leida.

6. Lapsed mõjutavad samuti pere õhustikku • Oma tundlikkusega konfliktide suhtes; • Oma elukogemuse puudumisega, oma loogikaga; • Oma puuete või haigustega; • Oma oskamatusega konflikte lahendada; • Oma sooviga koostööd teha; • Oma elurõõmu ja loovusega;

7. Pere koostoimimise protsessi e. pere elukvaliteedi eest vastutavad täiskasvanud, kuna lapsed ei suuda seda vastutust kanda.

8. Lapsel mure – tegeleme lapsega? • Tavapärselt keskendutakse lapse probleemide korral abistamisel eelkõige lapsele endale, temaga toimuvale; • Kui ollaksegi teadlikud pingetest ja probleemidest, mis last ümbritsevad, siis parimal juhul osatakse küll neid lapse olukorra kujunemisega seostada, kuid ei osata selle muutmiseks midagi teha; • Pereteraapia vaatleb last peresüsteemi osana selle süsteemi mõjuväljas ning aitab perel süsteemisiseselt teha vajalikku muutust, et lapse mured taanduksid.

9. Probleemne laps on peresuhete kitsaskohtade “Ariadne lõng” • Pereteraapias mõeldakse lapse probleemist kui pere toimimise sügavama häirituse peegeldajast; • Tegeldes lapsega pere kontekstis, vaadeldes teda suhetes teiste pereliimetega, kuulates last, on vahel üsna kiiresti võimalik jõuda nii lapse kui pere suurema ja sügavama mureni; • Vaadeldes last koos tema probleemiga peresüsteemi kontekstis, võime tegelikult sageli näha, et lapse häire või haigus sobitub suurepäraselt selle pere ellu ning aitab kogu süsteemil praegu paremini toime tulla.

10. Probleemne laps peresüsteemi toetajana – milline on hind? Kes maksab?Millal maksab? Lapse vajadused jäävad tagaplaanile, areng pidurdub

11. Raskusedpere üleminekul ühestarenguetapist teise on sagedaseks peresisese stressinivoo tõusu ja toimetuleku häirumise põhjuseks.

12. Pereelu arenguetapid Noor pere (= taas kahekesi) Teismelisega pere Koolieelikutega pere Kooliealistega pere

15. Eliise 5 a. vana • Märksõnad: • Vanemad ei tee koostööd. • Ema ülihoolitsev ja lähedane, isa eemalseisja. • Isa suhtleb Eliisega ema kaudu.

16. Kui abikaasadel ei ole head läbisaamist, siis pereelu hästi ei toimi, koostöö lapsevanematena ei suju. Omavahel halvasti läbisaavatel paaridel on raske saavutada head koostööd lapsevanematena.

17. Markus 8 a. vana • Märksõnad: • Superlapsevanemad. • Emale lapsed kõige tähtsamad. • „Must lammas“ ja „päikesekiir“

18. Kes on mulle tähtis? 1. Mina ise. 2. Minu mees/naine. 3. Meie lapsed.

20. Bruno 10 a. vana • Märksõnad: • Lapse muret ei ole kuuldud. • Vanematel erimeelsus piiride seadmisel. • Igatsus isa tunnustuse järele.

22. Klaus 14 a. vana • Märksõnad: • Suurepärane pere. • Vanemate koostöö näiline. „Isa on surnud“. • Ühendatud tunnete anumad. Anumat tühjendab ainult ema.

26. Tänan tähelepanu eest!