170 likes | 1.04k Views
Astmed ja juured. Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeks a n korrutist, milles on n võrdset tegurit a , s.t. Näited. 1 kilobait = . Astendajad 0 ja 1.
E N D
Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeksan korrutist, milles on n võrdset tegurit a, s.t. Näited 1 kilobait =
Astendajad 0 ja 1 Astme an leidmist nimetatakse astendamiseks, arvu aastendatavaks (e. astme aluseks) ning arvu nastendajaks (ehk astmenäitajaks). Kui astendaja on 1 või 0, siis defineeritakse arvu aste nii: Näited
Negatiivse astendajaga aste defineeritakse võrdusega Negatiivne astendaja. Näited
Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste defineeritakse võrdusega Ratsionaalarvuline astendaja. Kui n on paarisarv, siis peab reaalarvude korral olema alus a mittenegatiivne arv. Näited
Irratsionaalarvulise astendajaga aste defineeritakse seosega kus (rn) on suvaline ratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s (näiteks, (rn) on arvu s puuduga lähismurdude jada). Alus a peab olema irratsionaalse astendaja korral olema mittenegatiivne. Irratsionaalarvuline astendaja. Näited
2. 3. Astme omadusi. 1. Kui a > 0, siis ar > 0 igasuguse reaalarvulise astendaja r puhul. 4. 1r = 1.
Tehted astmetega. • Võrdsete alustega astmete korrutamisel tuleb astendajad liita: Näited 2. Võrdsete astendajatega astmete korrutamisel alused korrutatakse: Näited
Tehted astmetega. 3. Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse: Näited 4. Võrdsete astendajatega astmete jagamisel alused jagatakse: Näited
Tehted astmetega. 5. Astme astendamisel astendajad korrutatakse: Näited
Juurimistehte tulemust tähistatakse sümboliga , mida nimetatakse n-nda astme (ehk ka n-ndaks) juureks arvust a. Arvu n nimetatakse sealjuures juurijaks ja arvu a juuritavaks. juurija juuritav Kuna Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata ning kasutatakse sümbolit , mida nimetatakse ruutjuureks arvust a. Kui juurijaks on 3, siis nimetatakse juurt kuupjuureks. Juure mõiste. Astendamise pöördtehet nimetatakse juurimiseks. See pöördtehe on defineeritud vaid ühest suuremate naturaalarvude korral. Antud astendaja n > 1 ning arvu a korral tähendab see sellise arvu b leidmist, et bn = a. Näide Näide
Paarituarvulise juurija korral on juurimistehte tulemus määratud üheselt iga reaalarvu a korral. Näiteks on võrrandi ainukeseks lahendiks x = -2 ja seega kui juurija n on paarisarv, siis a > 0 korral juur tähistab niisugust positiivset arvu, mille n-es aste on a. ja ehkki nii kui ka Juure mõiste. Paarisarvulise juurija korral peame juurimistehte tulemuse ühesuse tagamiseks tegema lisaeelduse: Näide
Juure omadused. • Igal positiivsel arvul a on parajasti üks positiivne n-es juur. • Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt. • Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on samuti negatiivne. • Iga n puhul
Tehted juurtega. • Võrdsete juurijatega juurte korrutamisel korrutatakse juuritavad:Näited • Võrdsete juurijatega juurte jagamisel jagatakse juuritavad:Näited
Tehted juurtega. • Juure astendamisel astendatakse juuritav:Näited • Juure juurimisel korrutatakse juurijad Näide
5. Juure taandamise ja laiendamise valem: Astme juurimisel võib astendajat ja juurijat jagada või korrutada ühe ja sama arvuga Tehted juurtega. Näide