Valgustusajastu teater

1. Valgustusajastu teater Presentatsiooni koostanud Anneli Oidsalu

2. KODANLASEDRAAMAD • Inglismaal tekkis nn kodanlasedraama. Kangelasteks said inimesed kolmandast seisusest, autorit ja vaatajat huvitas tavalise inimese saatus ja hingeelu. • Näiteks: George Lillo “Londoni kaupmees ehk George Barnwelli lugu” (1731)

3. OLUSTIKULIS-SATIIRILISED KOMÖÖDIAD • … sekkusid kaasaja ühiskondlik-poliitilistesse sündmustesse. • John Gay muusikaline komöödia “Kerjusooper” (1726), mis keskendub kurjategijate ja võimude koostööle(sellest teosest on lähtunud XX sajandi saksa kirjanik BertoltBrecht oma “Kolmekrossiooperis”). Kurjategijast ärimees Jonathan Wild on tolleaegse ministri Rober Walpole’i sümbol. Vihale aetud Walpole hoolitses selle eest, et 1737. aastal jõustuks teatritsensuuri akt: enamik teatreid suleti, dramaturgid jäid tööta. Vaid kahel Londoni teatril: Drury Lane’il ja Covent Gardenil oli õigus esitada tõsist repertuaari, kõik ülejäänud pidid läbi ajama muusikaliste näidenditega. • Inglise draamakirjanduse areng peatus peaaegu sajandiks.

4. Covent Gardeni teater avati 1732. aastal

5. LUDVIG HOLBERG (1684 – 1754) • Olustikulis-satiirilise komöödia abil püüti rahvast harida. • Taani kirjaniku Ludvig Holbergi karakterikomöödia “Mäeküla Jeppe” (1722) näitab, kuhu võib viia alkoholi liigne tarvitamine.

6. CARLO GOLDONI (1707 – 1793) • Itaalia 18. sajandi teatrireformaator oli Carlo Goldoni,ta lähtus rahvuslikust commedia dell’arte’st, kuid loobus improviseeritud tekstist ja maskidest. Kirjutas üle 200 näidendi, neist 155 komöödiat. Ta kritiseeris allakäinud aristokraatiat ning püüdis tuua lavale reaalset elu.

7. Carlo Goldoni

8. CARLO GOZZI (1720–1806) • Konservatiivne, kõrgkultuuri taotlev Gozzi leidis, et teater ei peaks olema elu kopeerimine, vaid jääma iseendaks – commedia dell’arte’s nägi ta näitlejameisterlikkuse tippsaavutust, itaalia kultuuri pärli. • 1761.aastal kirjutas oma esimese näidendi „Armastus kolme apelsini vastu“, muutes tuntud muinasjutu üsna otseseks satiiriliseks vastulauseks vastaste ja teatrireformi aadressil.

9. Carlo Gozzi “Armastus kolme apelsini vastu”esietendus Viljandi Ugalas 1991. aastal Pantalone osas on lavastaja Elmo Nüganen. Paroodia sihtmärgiks olid tollase Eesti ühiskonna teravad teemad.

10. Carlo Gozzi “Ronk” Tallinna Linnateatri suvelavastus 2007. aastal • Lavastaja Elmo Nüganen • Tragikoomiline muinasjutt kahest kuninglikku sugu vennast ning kaunist võõramaa pruudist, kes on heidetud saatuse traagiliste, ent ülevate käikude meelevalda. Siniverelisi peategelasi ümbritseb seejuures värvikas tegelastering. • Linnateatri “Rongas” oli Veneetsia hõngu, müstikat ja dramatismi, ent traagika ja ülevus vaheldusid mahlaka ja rahvaliku huumoriga, näidendi teksti vahele esitati vaba improvisatsiooni. • Osades: Argo Aadli, Alo Kõrve, Tõnn Lamp, Indrek Ojari, Ursula Ratasepp, Elisabet Tamm, Mart Toome, Veiko Tubin ja Priit Võigemast.

11. PierreAugustinCarondeBEAUMARCHAIS • Draama edasist arengut mõjutab prantsuse kirjanik deBeaumarchais (1732–1799). • Tema tuntuimad teosed on proosakomöödiad “Sevilla habemeajaja” (1775) ja “Figaro pulm” (1784). • Näidendid olid igatahes kooskõlas revolutsiooni vaimuga: satiir oli suunatud aadelkonna ja seisuslikkuse vastu; kangelaseks oli inimene kolmandast seisusest, kes mitte ainult ei kannata ülekohtu all, vaid ka aktiivselt võitleb oma loomulike õiguste eest.

12. Stseen G. A. Rossini ooperist “Sevilla habemeajaja”

13. Stseen W. A. Mozarti ooperist “Figaro pulm”

14. Stseen “Figaro pulmast” (19. saj)

15. DENIS DIDEROT (1713 – 1784) Klassitsistlikest dogmadest aitas draamat vabastada Denis Diderot – prantsuse filosoof-entsüklopedist ja kirjanik. Ta lähtus inglise kodanlasedraamast, tema jaoks on oluline loomulikkus ja vooruslikkus.

16. GOTTHOLD EPHRAIM LESSING (1729—1781) saksa kodanlasedraama, -tragöödia rajaja; kritiseeris klassitsismi elukaugust, reeglitesse takerdumist, õpetlikkust; nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust, inimese südame ja hinge peegeldamist; peategelane võis olla tavaline inimene oma nõrkustega.

17. Stseen G. E. Lessingi näidendist “Emilia Galotti”

18. Friedrich Schiller (1759–1805) Silmapaistev draamakirjanik oli sakslane Friedrich Schiller (1759—1805). Tema draamasid nimetatakse ideedraamadeks: peategelase kõned paisuvad ulatuslikeks monoloogideks, deklaratsioonideks; iga tegelane elab mingi idee nimel, nt ühe ideeks on vabadus ja õilsus, teise ideeks rikkus ja võim. Saksamaal oli teater valgustajate ainus võimalus oma ideid kuuldavaks teha.

19. Schilleri näidendid • „Röövlid” • „Salakavalus ja armastus” • „Don Carlos” • „Maria Stuart” • „Orleans’i neitsi” • „Wilhelm Tell”

20. Schilleri “Don Carlos”Linnar Priimäe lavastuses esietendus Ugalas aastal 2000 Tormakas kiredraama aristrokraatlikus Hispaania õukonnas. Troonipärija Carlos armastab isa naist, oma kunagist kihlatut. Markii de Posa tahab noorpõlvesõpra innustada asuma Madalmaade ülestõusu etteotsa. Kuningas Felipe II mõistab, et maailmariigi valitsejagi vajab ühtainust – inimest enda kõrval. Osades Piret Rauk, Hilje Murel, Gert Raudsep, Tanel Ingi jt

21. Stseen G. Verdi ooperist “Don Carlo”

22. Stseen G. Verdi ooperist “Luisa Miller” • Verdi ooper põhineb Schilleri kaasajadraamal “Salakavalus ja armastus”. • Schiller ründab Saksa õukondade moraalset rikutust ja allakäiku, lavalt kõlab protest seisusliku ebavõrdsuse vastu.

23. Friedrich Schiller “Wilhelm Tell” • Näidendi aluseks on legend XIV sajandi alguse Šveitsi kangelasest Wilhelm Tellist, keda kui osavat vibukütti sunniti läbi tegama julma katset: kuna ta oli keeldunud tervitamast võimu sümbolina välja riputatud kübarat, kästi tal noolega läbistada õun, mis pandi ta poja pea peale. • Schilleri näidend on soovunelm vabast, õiglasest ja ühtsest Saksamaast. Wilhelm Telli mälestusmärk Šveitsis

24. Friedrich Schiller “Wilhelm Tell” Näidendi vastandtegelased Hermann Gessler ja Wilhelm Tell 1880. aastast pärit illustratsioonil.

25. Johann Wolfgang Goethe (1749 – 1832) • Ajaloodraama „Götz von Berlichingen” (1773) kangelane võitleb sotsiaalse ülekohtu vastu ja ohverdab end vabaduse ja rahva nimel (ajalooline tegelane pärineb XVI sajandist, draama aluseks on reformatsioon ja talurahvasõda). • Teisi näidendeid: “Iphigeneia Taurises”(põhineb antiikmüütidel), “Torquato Tasso” (renessansiaegne itaalia luuletaja, keskendutakse võimu ja vaimu probleemile). • Eriline on värsstragöödia (lugemisdraama) “Faust”, mis on autori elutöö. G. M. Kraus “Johann Wolfgang Goethe” (1775–1776)

26. J. W. Goethe “Goetz von Berlichingen”

27. Allikad Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 1. Koolibri. Tallinn, 1995 Kalamees, Katrin. Maailmakirjandus. XVII–XIX sajand. Avita, 2009 Eberhart, Kristi. Ronk – dramaatiline lugu lõbusate vahepaladega. Eesti Ekspress, Areen, 07.06.2007 Ugala teatri kodulehekülg: http://ugala.ugala.ee/repertuaar/carlos.html Wikipedia artiklid Interneti-avarused