Eesti haridussüsteem ja elukestev õpe

1. Eesti haridussüsteem ja elukestev õpe Ellu Saar, Marge Unt, Auni Tamm TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

2. Osalemine elukestvas õppes, 25-64-aastased, ühe kuu jooksul Allikas: Eesti Tööjõu uuringud

3. Täiskasvanute osalemine tasemeõppes 25-64, aasta jooksul Eurostati Täiskasvanute koolituse uuring, 2007

4. Põhi- ja keskhariduse tase

5. 18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus Eurostat

6. Õppijad Uuesti õpimotivatsiooni leidnud Aasta aastalt nooremad Esmaõppest väljalangenud – konveierilint Individuaalse toetuse vähesus tavakoolis Koolikiusamine Tõenäoliselt on 60-70%meie õpilastest pärit mittetäielikest perekondadest, kus on vaid üks vanem või kasvatavad tüdrukud üksi last. Teine riskigrupp on need, kel on esinenud seaduserikkumisi – on nii neid, kes on istunud vanglas kui neid, keda on mingist päevakoolist välja visatud. Mitteametlikult, kuid on loodud selline situatsioon, et nad seal koolis enam ei käiks … Ja nad ei käigi. (…..) Minu ja meie õpetajate peamine eesmärk on igal aastal esimesel septembril luua selline õhkkond, et uued õpilased tunneksid, et mitte neid endid ei tõugata ära, vaid et lubatud pole halvad teod. (Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)

7. Väljalangevuse vähendamine • Et vältida koolist väljalangemist, on vaja alustada juba esimesest klaasist või isegi lasteaiast. Et nad mõistaksid, et õppimine, see pole mitte ainult hinded, vaid rahulolu sellega, et nad kasvavad hingeliselt ja moraalselt ja üldse... et neid austatakse väiksemana seetõttu. Täiskasvanutele püüan ma selgitada, et nad peaksid tundma vajadust õppida, midagi teada saada, et vaimselt areneda. Muidu jäävad nad millestki ilma. (Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)

8. Väljalangevus • Väljalangevus 40%, põhihariduse tasemel 60% • Suurenes majanduslanguse tingimustes • Motivatsiooni puudumine • Probleemid tööandjatega – ei juleta küsida ära kooli minekuks • Päevakoolis on nädalas 35 tundi, õhtuses õppes 24 ja kaugõppes 15. Aga tulemus peab olema sama. Kõik teevad lõpueksamid ühe programmi järgi. (…..) Näiteks päevakoolis on teema käsitlemiseks aega kuus tundi, kuid meie saame sellele pühendada kaks tundi õhtuses õppes ja vaid tunni kaugõppes Seda on väga vähe. Kuidas seda teha nii, et nad omandaksid õppematerjali ettenähtud mahus, sõltub õpetajast, tema oskustest. (Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)

9. Täiskasvanud õppijate probleemid • Transpordiga seotud probleeme umbes kolmandikul • Ühistranspordi puudumine • Ei ole raha • Täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad maakonnakeskustes/linnades • Puuduvad ühiselamud ja õpilaskodud • Rahalised probleemid kolmandikul õppijatest • Stipendiumite puudumine • Ei ole võimalik saada õppelaenu • Raskused lapsehoiu korraldamisega ca 15%-l • Koolidel raske korraldada lapsehoidu • Probleemid, kui kool samas majas ja samade õpetajatega

10. Täiskasvanute gümnaasiumi plussid • Individuaalne lähenemine • Õppijate kohtlemine täiskasvanutena • Igakülgne toetus – ärakuulamine, nõuandmine • Altruistlikud õpetajad (tavakooli õpetajad ei pruugi sobida), eesmärgiks õppija toetamine • Üritame tekitada õpetajates tunnet nende töö olulisusest, vastutusest, et nad peaksid olema õnnelikud, saades teha sellist vastutusrikast tööd. (…) Meil on õpetajad ilmselt rahulolevamad. See kandub üle ka õpilastele. Õpetajad ei tekita jäikasid olukordi – 14 päeva töö parandamiseks ja kõik!!! (….) Ei minda närvi. (…) Nii on kujunenud. Meile ei sobi ka teistsugused õpetajad. (Täiskasvanute gümnaasiumi esindaja)

11. Kutseharidus

12. Õppijad – mitmekesisus • Keskmist osa on järjest vähem… On nõrgemaid, kes vajavad tuge ja on tugevaid • Meie õpilased on sama head kui teised ja tulevad õppima, head haridust saama. (…) See, et ta on põhikoolis kellegagi tülli läinud ja kolmed tunnistusele saanud, ei näita kui tark või kui rumal ta on. (Kutsekooli esindaja)

13. Nad on tavalised lapsed. Koolist oli lahkutud erinevatel põhjustel: kohusetunde puudus, vanemad on oma probleemidega ummikus, ei tule isegi toime ja ei suuda vaadata laste järgi ja need on läinud rändama. Osal majanduslikud, osal sotsiaalsed probleemid, mistõttu ei saa enam järje peale.. Ei süüdista kooli, keegi ei taha, et õpilane lahkuks. Põhiline, et saab vahetada keskkonda ( … ) teised sõbrad, teine suhtumine. Praegu taolist võimalust me ei paku. Kolm aastat tagasi osalesime „Õpipoisi“ projektis. Selle raames said need noored, kel puudus põhiharidus, õppida meil vaid eriala. See oli aastane väljaõpe, said kutse ja lahkusid. Ja kontingent oli selline, põhiliselt … ütleme halb. Need olid probleemsed lapsed, käitumishäiretega. Oli narkomaane, keda me pidevalt kontrollisime. See oli aastane projekt ja sellest projektist me … Me ei osalenud enam selles. Kuigi teised koolid, nagu ma tean, osalevad. Õppijad – ilma põhihariduseta

14. Õppijad • Gümnaasiumis õpivad siiski need, kes on orienteeritud õppimisele, kes tahavad ja on motiveeritud õppima. Meile tulevad kahjuks need, kes mingitel põhjustel ei suuda õppida gümnaasiumis. Seega olid nad juba põhikoolis riskigrupp. Seal ei pööratud nende probleemidele ilmselt piisavalt tähelepanu. Meie peame oma ülesandeks nendega tegelda, rääkida, motiveerida, et nad lõpetaks kooli. Teha seda pidevalt. Meil on, millest huvituda, millele toetudes neid suunata. (Kutsekooli esindaja)

15. Õppijad • Praktiliselt kõik meie (põhikoolijärgsed) õpilased on madala sissetulekuga peredest. Alla keskmise. Ja elavad koos vaid ühe vanemaga kui sedagi.. Ka vanaema ja vanaisaga. Mõned saavad toitjakaotuspensioni. Meie õpilased on enam-vähem ühesuguse, madalama elatustasemega peredest. .. Sellest lähtekohast kuuluksid kõik riskigruppi. (Kutsekooli esindaja, Ida-Virumaa)

16. Väljalangevus • Üks oluline põhjus ka töö leidmine: • See on kõige kurvem. Isegi kui talle makstakse miinimumpalka, kui talle makstakse kasvõi 2000 krooni, on see tema jaoks nii suur raha, et ta hoiab sellest kinni, räägi mis sa räägid. Ütleb, et mul pole ju vanematel tööd või pole tal üldese vanemaid – kasvatanud kas vanaema või õde ja loodab nüüd ise toime tulla. (Kutsekooli esindaja)

17. Kõrgharidus

18. Täiskasvanud kõrghariduses • HTM ametnik: • Mis puudutab täiskasvanute ligipääsu kõrgharidusele, siis pole see olnud siiani ühiskonnas probleemina teadvustatud, ma väidan. Üldine peavoolu mõtlemine on selline- kui keegi inimene on piisavalt tubli, saab ta ise hakkama. Selle eest eraldi maksta ja toetada kui keegi üle kolmekümnene tahab õppida, ei tuleks. Seda meil peavoolus pole, isegi diskussioon puudub. Me räägime sellest väga vähe, meil on vähe kompleksseid poliitikaid, et sellega tegeleda. See on hakanud vaikselt päevakorda kerkima, aga me oleme oma ühiskonnaga läbi elanud majandusbuumi ajastu, kus kõik tundus olevat võimalik- tahtsid õppida võtsid õppelaenu ja maksid. Seda momenti, et sa seda õppelaenu tagasi ei suuda maksta, seda siiani väga pole ju olnud.

19. Täiskasvanud kõrghariduses • HTM ametnik: • Nende probleemid ei jõua meieni hästi. Seda peab küll möönma. Nende probleemide jõudmine meie ametnikeni on kinni selles, kuivõrd suudab koolide administratiivne pool näha nende õppijate vajadusi ja probleeme, kuivõrd need nendeni on jõudnud. Tööandjad on suhteliselt kergesti haakuvad. Regioonis töö kõrvalt osaajaga õppiva üle 40-aastase inimese problemaatikat me ei tea.

20. Vanemaealised, kes ei osale koolituses vanuse või tervise tõttu, %ja üle 40-aastased kõrghariduses Eurostat TKU 2007; LLL2010 “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis”

21. Juurdepääs, % LLL2010 uuring “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis”

22. Juurdepääs • Ülikooli esindaja: • Kui mina oleksin otsustaja, siis tuleks kogu lävendipõhisus ära kaotada, kuigi massid oleks meeletud, kellega rääkida. Aga aitab see, kui tudengiga maha istuda ja rääkida. Või gruppidega. (...) Kui on intervjuu, siis see aitab tudengikandidaadil aru saada, kuhu ta tuleb ja kas see on temale õige. • HTM ametnik: • Peetakse täiesti normaalseks viisi, kuidas praegu koolitustellimuse kohti saab. Et kui olen lõpetanud Tallinna eliitkooli, siis on minul õigus saada riikliku koolitustellimuse kohale, kuna olen tublim. Keegi ei pööra tähelepanu sellele, et võib-olla lütseumi lõpetaja eelised ei tulene mitte tema tarkusest, vaid tema paremast stardipositsioonist võrreldes mõne maapiirkonna või äärepiirkonna gümnaasiumi lõpetajaga. Selline sotsiaalse õigluse temaatika tunnistamine ühiskonnas on probleem. Seda pole siiani väga tahetud näha. Seda ei nähta probleemina ei ülikoolide juhtkonna, õppejõudude ega ka üliõpilaste endi poolt.

23. Paindlikkus • Ülikooli esindaja: • See, et loengutes ei pea käima, on ehmatanud uusi õppejõude, kes tulevad rakenduskõrgkoolist. Kui esimesel korral on 100 tudengit ja järgmisel korral 60 tudengit. Siis nad on ehmatanud selles osas. Kindlasti see, et vabadust on palju. On kolm eksami aega ja õppejõud peab need kolm aega välja pakkuma. Kes on teise taustaga koolist või kes pole ammu õpetanud ja kellel on vana kooli kogemused. „Et mis mõttes ei tulda esimesele eksamile??“ See tekitab küsimusi. (…) Sama on külalisõppejõududega välismaalt.

24. E-õpe • Plussid: • Paindlikkus - võimalik oma aega planeerida • Võimalik õppida töö kõrvalt • Mahu piirangut ei ole (auditooriumite suurus) • Miinused • Õppe kvaliteet

25. Kättesaadavus LLL2010 uuring “Täiskasvanud formaalharidussüsteemis” Ca 15% üliõpilastest saab õppe- või sõidutoetust. Tsükliõpe transpordikompensatsiooni ka ei saa, kuna seal pole riigieelarvelisi kohti Majandusliku toimetulekutoetuse taotlemine on keeruline. Tuleb esitada vanemate palgatõendid, deklaratsioonid. Minu arvates on see tehtud liiga komplitseerituks. Õpilased ei taha oma vanemate andmeid avalikustada jms, - häbenemine. Muidugi, kellel väga vaja, taotleb

26. Avalikud kulutused toetustele (stipendiumid ja õppelaenud) kui protsent kõigist avalikest hariduskulutustest, 2008 Key data on education, 2010

28. Mitteformaalharidus

29. Probleemid • Projektipõhine rahastamine • Võimatu teha pikemaajalisi plaane • Osalejad – tüüpiline osaleja 40-50-aastane naine • Raskem on saada koolitustele sellist sihtgruppi, kes mitte kõige paremini endaga toime tuleb, näiteks madalapalgalisi. Võib öelda, et need, kes eluga hästi toime ei tule, ei leia teed meie juurde ja ka meie ei leia neid. See on kõige raskem (…). Nad pole tihti motiveeritud tulema. Nad tulevad tasapisi, kui info levib. On ka kooli poolelijätnuid… (Vabahariduskoolituse korraldaja)

30. Seosed formaal- ja mitteformaalhariduse vahel • See on suur mure, et formaalharidus ei aktsepteeri mitteformaalses vormis omandatud teadmisi. Kui need kaks hakkaks kunagi koos toimima, siis … VÕTA vist väga ei tööta. Püütakse rakendada, aga tundub, et ei toimi. See võib olla ka seisukoht, et vabaharidus on nagu huviring, mis teadmisi seal ikka omandatakse … (Vabahariduskoolituse korraldaja)