170 likes | 800 Views
Esimene üldlaulupidu Tartus 1869. a. . 6. klass. Juba 19. sajandi algul. asutati mitmel pool Eestis kirikute ja koolide juures laulukoore. Teadaolevalt vanim kihelkonnakooli koor tegutses Kanepis . Tänu haritlastest kooliõpetajatele muutus koori- ja puhkpillimuusika järjest populaarsemaks.
E N D
Esimene üldlaulupiduTartus 1869. a. 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile"
Juba 19. sajandi algul • asutati mitmel pool Eestis kirikute ja koolide juures laulukoore. • Teadaolevalt vanim kihelkonnakooli koor tegutses Kanepis. • Tänu haritlastest kooliõpetajatele muutus koori- ja puhkpillimuusika järjest populaarsemaks.
Juba 19. sajandi algul • Puhkpilliorkestreid nimetati tollal pasunakoorideks. • Üks esimesi asutati 1839. aastal Väägveres.
Johann Voldemar Jannsen • Ülemaalise laulupeo mõtte algataja ja õhutaja. • Korraldas pidu koos Vanemuise lauluseltsiga. • Avaldas laulupeo noodid ajalehe “Postimees” lisana.
Üldlaulupidu • Peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. • Pidu kestis kolm päeva. • Esimesel päeval toimus rongkäik, jumalateenistus Toomeorus ja kontsert 12 vaimuliku lauluga. • Teisel päeval olid kavas ilmalikud laulud. • Kõlasid ka kaks eesti autori laulu Aleksander Kunileidi “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”
Üldlaulupidu • Kõlas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (tekst J. V. Jannsen). • Õhtu lõppes ühise pidusöögiga Vanemuise aias. • Sealsamas toimus kolmandal päeval kooride võistlus, mille võitjateks said • Tallinna Estonia seltsi koor • Väägvere pasunakoor
Eesti I üldlaulupidu • Aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele. • Üle terve Eestimaa asutati uusi laulu- ja pillikoore. • Andekad mehed sõitsid Peterburi konservatooriumi muusikaharidust omandama.