2013 - Kultuuripärandi aasta

1. 2013 - Kultuuripärandi aasta Eino Pedanik Nõunik

2. Kultuuripärandi aasta juhtlause: • Pärijata pole pärandit!

3. 2013. aastal täitub 10 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsioonist, mille väljenduseks on meie kultuuriruumide programmid setus, mulgis, võrus, kihnus, virus, saartel • täitub 2013. aastal 10 aastat Eesti, Leedu ja Läti laulupidude traditsiooni ja Kihnu Kultuuriruumi kandmisest UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja • Täitub 20 aastat Muinsuskaitseametit. Rahvusraamatukogu hoone valmimisest 20 aastat

4. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri kui ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. • Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni.

5. Kultuuripärandi aasta fookus seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslik kohaliku identiteedi kujundajana.

6. Kultuuripärand kannab kultuuri järjepidevust. • Pärandi hoidmisel tuleb mõelda, kuidas me seda teeme ja kellele me seda säilitame. • Seda, mida ja kuidas me täna säilitame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. • Peame mõtlema ka pärandi pärijatele.

7. Kuna kultuur ja kultuurmaastik on inimtekkeline, siis • peaksime fokuseerima pärandiaasta tegevused inimesele: • inimesed kultuuriruumides • kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes („rohujuure tasand“) • noorte roll kultuuripärandis.

8. Kultuuripärandi aasta läbiviimisse kaasatud erinevad valdkonnad: • kultuuripärand (riiklikud kultuurimälestised, muinsuskaitsealad), • pärimuskultuur/ rahvakultuur (kultuurivaldkond, mille juured on rahvakultuuris ja -loomingus, laulud, tantsud, käsitööoskused jms), • vaimne kultuuripärand (nn elav pärand ehk kombed, tavad, teadmised ja oskused, mõiste on inimestele veel võõras ja vajab kodustamist), • pärandkultuur (Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev ja RMK kureeritav kultuuripärand, põhiliselt metsamaadel paiknevad märgid eelmiste põlvkondade elust ja tööst, kaardistatud ca 35 000 objekti), • vähemusrahvuste pärand.

9. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Pärandi kogumise avalikkust kaasavad aktsioonid: • ERMi üleriigiline projekt „kodumaa päevapiltide kogumine“ - 100 aastat esimesest päevapiltide kogumise võistlusest; • Ajaloomuuseumi ettepanek „Anna ära/edasi?!“ Kogumisaktsioon Eesti taasiseseisvumisega seotud materjali kogumiseks. Anna ära, anna edasi oma mälestus! Kuidas kaasata info talletamisse kollektsionääre-erakogujaid, et väärtuslik info ei kaoks läbi antikvariaatide? • Miljööväärtuslike ja ajalooliste asumite ajalooliste fotode andmepanga loomine koostöös asumiseltsidega; • Rahvusraamatukogu vanade ajalehtede andmebaasi (DEA) korrastamine igapäevaste kasutajate põhiselt, nö digitalgud.

10. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Pakutakse kaasamisprojektidele ühistIT platvormi : • Portaal kaasamisaktsioonide tarvis. www.e-kultuur.ee • Kultuuriportaalis ühine autentimislahendus, kust toimub edasi liikumine vajalikele lehtedele: Rahvusraamatukogu, ERM, Ajaloomuuseum, miljööalad või MuIS.

11. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Pärandibuss. • Kasutatav kogumisaktsioonide jaoks, n-ö välitööde buss, andmete/mälestuste/fotode/ esemete kogumise buss, kus on skaneerimise ja pildistamise võimalus, kompetentne meeskond, väike rändnäitus. • Hõlmatakse teemasid, mis ettepanekute nimekirjas korduvad – n-ö valdkondadeülene kampaania, mis töötab ka kogu aasta reklaamina. • Võimalus jõuda maakondadesse ja eakateni. • Buss iga kuu ühes-kahes maakonnas, spetsialistid, skänner, fotokas, diktofon.

12. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Pärandirong. • Muinsuskaitseameti soov tutvustada ajaloolist raudteearhitektuuri. • Jaamade tutvustamine rongides, pärandi tutvustamine jm. • RMK on teinud maakondade ja valdade lõikes slaidiprogrammid pärandkultuuri objektide kohta. Neid saab kasutada. • 2013 novembris linastub film raudteearhitektuurist.

13. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Tagasi kooli! Kampaania laiendamine. • Tagasi kooli! Muinsuskaitse-eri juba toimub vabatahtlike lektorite abil edukalt alates 2011. aastast muinsuskaitsekuu raames (aprill-mai üle Eesti). • Koostöö arendamine Kultuurikoja elamusaastaga. • Koostöö Haridusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Ajalooõpetajate Seltsiga (e-õppevara, õppematerjalid). • Hariduse teema on eriti oluline teema-aasta juhtlause taustal. • Kokkulepe SA-ga Noored Kooli noorte õpetajate kaasamiseks õppematerjalide ja projektide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks (Tagasi Kooli!). • Tagasi kooli laiendamine aastaringseks võimaluseks (SA Noored kooli veebilahendus).

14. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Rahvusvahelised üritused • Läänemereäärsete riikide V Kultuuripärandi Foorum 18.-20. sept 2013. Osalevad Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Saksamaa, Poola ja Venemaa esindajad. Foorum loob võimaluse seostada meie pärandit Läänemere-äärse, Euroopa ja maailmaga. • Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo alane ühiskonverents Tallinnas 24-26.okt 2013

15. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Veebileht-kultuurikalender. • Sündmuste kalender on Eesti Instituudi kultuurikalender www.kultuur.info, kus on eraldi teema „Pärandiaasta 2013“ (sama lahendust kasutas Tallinn2011) ja selle alt on leitavad kõik sündmused. • Kalendri esilehel on aastaringselt pärandiaasta logo ja link KuM lehele. • Eesti Instituudi kalendrit on võimalik igaühel lisada oma kodulehele, kus jäävad näha ka oma asutuse sündmused. • Kalendri koostamine ja täitmine käib, aasta avaürituseks detsembris peab kalender olema n-ö täis ja esitlusvalmis (sisestada saab muidugi ka jooksvalt).

16. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Paberkalender. • Lisaks internetile on vajalik ka paberkalender või muul kujul aasta sündmuste kava. • See on koond kesksematest sündmustest. Aasta maht on suur, tasakaalu mõttes peaks olema iga valdkonna nt 5 tähtsamat üritust paberkalendri jaoks. • Arvestada tuleb ka teiste suurüritustega, et ei toimuks kuhjumist. • Info peab olema koos oktoobriks, sest ettevalmistamine võtab aega. • Turismiinfo keskustes peab info olema kättesaadavka telefoni teel. • Kalender võimaldab kirja panna ainult konkreetse kuupäevaga üritusi. • Kaasamisprojektid vajavad pikemalt lahti seletamist ja teavitamist.

17. Mõned kesksed tegevused kultuuripärandi aastal: • Näitused. • Toetada üle Eesti rändavaid näitusi ja tegevusi, mis aitavad teema-aasta logo ja infot levitada, (koha)muuseumide, rahvamajade ja asumiseltside kaasamine programmi: • „Kaasaegne rehemaja“ (Vabaõhumuuseum), • „Sünd ja taassünd“, • „Pärandmaastikud. Nõukogude aeg ja rannikukultuur“ (Ajaloomuuseum), • „Kodus loodud pärimus“ (Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu), • „100 sammu läbi Eesti XX sajandi arhitektuuri“ (Arhitektuurimuuseum) jne. • Raamatud. • Muuseumide toimetised e-raamatutena. • Muinsuskaitse aastaraamatu ilmumine inglise keeles (kokkuvõtva trükisena või aastaraamatuna?).

18. Valdkondlikud partnerid • Planeerimisse on kaasatud nii pärandiga tegelejad kui ka mäluasutused: • Muinsuskaitseamet, Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, ICOMOS ERK, Eesti Muuseumiühing + suuremad muuseumid (Ajaloomuuseum, Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Meremuuseum -kultuuripärandi foorum), UNESCO ERK, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvamajade Ühing; Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu; Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Rahvusraamatukogu.

19. Teavitustöö • Rahvusringhäälinguga on kokkulepped ETV temaatiliste vaheklippide osas, saate OP läbiva teema jm kajastuse osas. • KuM korraldab logo saamiseks kutsutud konkursi. Tööde vahel valib juhtrühm + kaasatud disainer septembris. • Meediaplaan on koostamisel. Võimalusel ühekordne kampaania aasta alguses. Selle kõrval kasutatakse kõiki tasuta teavituskanaleid, sotsiaalmeediat, ilmuvaid ajalehti. • Suures osas on tegu kommunikatsiooni aastaga, aga tegevused ei tohiks sihtida ainult kommunikatsiooni, vaid oluline on pärandit mõtestada ja ka luua. Rõhutada vabatahtlikkust, vältida kampaania maiku.

20. Veel ideid ja ettepanekuid • Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid  ootab koordinaator  Riin Alatalu 27. augustiks2012 • meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil • Suur-Karja 23, Tallinn. • Samuti oodatakse augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid 2012. a detsembris toimuva kultuuripärandi avaürituse korraldamiseks ning 2013.a detsembris toimuva lõpuürituse korraldamiseks.

21. Tänan tähelepanu eest!Soovin häid kordaminekuid kultuuripärandi aasta tähistamisel maakonnas Eino Pedanik Rahvakultuurinõunik eino.pedanik@kul.ee