Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile

1. European Commission Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile Natalie Lubenets ja Ingrid Toming Euroopa komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat Brüssel, 1.juuni 2010

2. European Commission ELi majandus elavneb järk-järgult SKP reaalkasv ELis, % Töötusemäär ELis (% tööjõust)

3. European Commission Tööhõive kasvu taastumine võtab aega… Hõive kasv ja töötusemäär, EL

4. Riigisektori võlg suurenes järsult • Kahe aastaga võttis kriis 20 aasta eelarvesäästud

5. European Commission Kriisi mõju riigirahandusele on märkimisväärne ja püsiv

6. Majanduskriisi mõju potentsiaalsele kasvule keskpikal perioodil Kriisi mõju potentsiaalsele kasvule Case No 1: Lõpp hea, kõik hea • Peamine väljakutse on ära hoida potentsiaalse kasvu nõrgenemine seoses aeglasema kapitali kasvu, tööjõu alakasutamise ning kogutootlikkuse loiu arenguga • Soome & Rootsi: majandus taastus tänu majanduspoliitikale, mis oli suunatud restruktureerimisele ja innovatsiooni toetamisele • Jaapani kogemus näitab, et pangandussektori stabiliseerimine ja restruktureerimine on kriitilise tähtsusega • Ressursside efektiivne ümberpaigutamine on võimalik ainult pankade toel (krediidi kättesaadavus väikestele ja uutele ettevõtetele). • Investeeringute stagneerumise tulemuseks on innovatsiooni nappus, mis viib tulevikus potentsiaalse toodangu kasvu aeglustumisele. • Erinevad stsenaariumid on võimalikud, s.h. ka kasvu taastumine kriisieelsel tasemel. Case No 2: Kadunud aastakümme Case No 3: Kadunud põlvkond

7. Millised poliitikad soodustavad eesmärkide saavutamist? • Riigirahanduse kvaliteet (haridus, pensioni- ja sotsiaalkindlustus, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemid) • Eelarve arukas konsolideerimine (ajendid) • Struktuurireformid, mis aitavad tõsta potentsiaalset kasvu

8. Targad kulud Kulutusedteadus- ja arendustegevusele (% SKPst) EL Jaapan USA

9. … ja eelkõige haridus Kulutused kõrgharidusele (% SKPst)

10. Targad tulud Keskkonnamaksudliigi järgi (2007, % SKPst)

11. Reforme saab teha ka väikeste kuludega • Parem õigusloome on eelarve suhtes sõbralik … • … ning soodustab konkurentsi, investeeringuid, hõivet ja innovatsiooni • Seega lihtne, arusaadav ja tõhus õiguskeskkond soodustab kasvu

12. Olulise makromõjuga reformid: tööturg Tööturu regulatsioonide tase eri piirkondades (OECD indeks) • Väga oluline on vältida pikaajalist töötust • - oskuste arendamine ja koolitused

13. Konkreetsed poliitikavalikud EL tasemel Keskendumine olulisemale: Euroopa 2020 paneb paika strateegilised valikud mis peegeldavad Euroopa väärtusi ja eelistusi Efektiivsus: tuleb pidada kinni eelarvepiirangutest ja tegutseda vastavalt  tugevam Stabiilsuse ja kasvu pakt EL taseme tegevused täiendavad liikmesriikides tehtavat: EL panustab läbi ELi eelarve  vajadus tõhustada EL finantsmeetmete efektiivsust Ühine majandusruum: jätkuv integratsioon (EL ühisturg), parem majanduspoliitika koordinatsioon ja järelevalve ELis (Kreeka, 12. mai kommunikatsioon) Õiglus: sotsiaalpoliitika ja tulude ümberjaotamise küsimused on olulised, ka heaolu mõõtmise ja selle mõistmise seisukohast (nt Sen-Stiglitsi komisjoni panus keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõõte arendamisse) – jätkuv töö

14. Väljakutsed Eestile • Euroalaga liitumise kriteeriumid täidetud: mis edasi? • Kuidas muuta majandus stabiilsemaks? • Kas Eesti muutub kõrge maksukoormusega riigiks?

15. Eesti: valik viimaseid prognoose

16. SKP elaniku kohta ja hinnatase Eestis, EL=100

17. Kui kõrge on Eesti maksukoormus?(maksud protsendina SKP-st)

18. Euroopa Komisjoni soovitused Eestile • Majanduskasvu soodustamiseks: • Tõhusamad poliitikad vältimaks tasakaalustamatuse taasteket; • Konkurentivõime ja tootlikkuse tugevdamine, majanduse ümberstruktureerimine; • Töötute oskuste ja motivatsiooni parandamine minimeerimaks pikaajalise töötuse riske; • Investeeringud infrastruktuuri; • Teadus- ja arendustegevuse soodustamine, eriti erasektoris • Eelarvetasakaalu parandamiseks: • Pidada kinni 3% defitsiidi reeglist; • Sõnastada meetmed eelarvetasakaalu ja -ülejäägi saavutamiseks • Parandada eelarveraamistikku

19. Milleks on Eestile vaja eurot? • Suurendab usaldust majanduse vastu (vahetuskursiriski kadumine) • Teeb hinnad läbipaistvaks ja tõstab esile Eesti konkurentsieelised • Madalamad intressimäärad ja tehingukulud • Suurem võimalus kaasa rääkida EL majanduspoliitikas

20. Kuidas mõõta usaldust? (5 year credit default swap spreads)

21. Täname tähelepanu eest!

22. Elanikkonna vananemine • Elanikkonna vananemise mõjul SKP kasv aeglustub • Aastal 2060 on ELis ainult 2 tööeas inimest iga 65+vanuses inimese kohta (täna on see suhe 4:1) • Vananemine viib alla potentsiaalse kasvu

23. Majanduspoliitika tõhusam koordinatsioon • Kutsuti pulma, sattusime matustele? (Andres Arrak, 21.mai) • Suurema poliitilise kaalu ja mõjuga protsess: EU semester • Tõhusam ja mitmekülgsem majandusseire: keskendub ka jooksevkonto arengutele, välisvarade ja –kohustuste seisule, reaalsele vahetuskursile, laenukasvule, varahindadele) • Järelevalve ja soovitused liikmesriikidele, sh eelhoiatused artikli 121.4 alusel palgaarengute, konkurentsipoliitika, kinnisvarahindade, finantsturgude jm. valdkondades • Võimalik EL eelarve kasutamine reformide ergutamiseks