Download
1 / 15
150 likes | 392 Views
Kohtuarstlik lähenemine surmaga lõppenud koerte-rünnakule: ühe juhtumi analüüs. Maarja Toomlaid Stom. IV kursus 2. rühm. Sissejuhatus. Itaalias on ligikaudu 600 000 hulkuvat koera. Igal aastal läheb kaduma või hüljatakse rohkem kui 100 000 koera.
E N D
Kohtuarstlik lähenemine surmaga lõppenud koerte-rünnakule:ühe juhtumi analüüs Maarja Toomlaid Stom. IV kursus 2. rühm
Sissejuhatus • Itaalias on ligikaudu 600 000 hulkuvat koera. • Igal aastal läheb kaduma või hüljatakse rohkem kui 100 000 koera. • Koertekarjad ründavad inimesi harva, kuid tagajärgedeks võivad olla tõsised või isegi surmavad kehavigastused. • Enamus korterünnaku ohvritest on lapsed või vanemaealised naised.
Sissejuhatus • Koera poolt tekitatud vigastuse diagnoosi saab püstitada tüüpiliste hambajälgede alusel haavaservades. • Tekitatud haavad jagunevad kolme kategooriasse: • Mittesurmavad hammustushaavad; • Tõsised haavad, mis viivad ohvri surmani; • Surmajärgselt tekitatud haavad.
Koerte rünnakutest üldiselt • Koerad sikutavad oma ohvri kõigepealt (jäsemetest) pikali ning seejärel ründavad: • kõri, kaela või koljut. • Kui rünnak jääb kestma, saabub surm enamasti: • lämbumise, verekaotuse või koljuluumurru tagajärjel. • Koerte hammustused erinevad üksteisest suuruse ja vigastuse mustri poolest.
Koerte rünnakutest üldiselt • Erinevalt kaslastest võivad koerad hakata oma ohvrit sööma enne, kui ta on surnud. • Koertele on omane karjainstinkt: • Ükshaaval võivad nad olla healoomulised, kuid moodustades rühma, muutuda agressiivseks. • Tekitatud kahjustused on kombinatsioon: • Hammustustest, küünistamistest ja muljumisjõudude tagajärgjel tekkinud traumadest. • Haavad jagunevad: • Torkehaavadeks ja rebimishaavadeks.
Juhtumi analüüs • Surmapaiga uurimine: • Ühes mahajäetud sõjaväebaasis leiti surnuna 45-aastane mees. • Surnukeha lamas kõhuli suures vereloigus, mis oli juba osaliselt kuivanud. • Oli märgatav, et keha oli lohistatud. • Kuigi riided olid terved, oli näha, et kampsuni varrukaid oli venitatud. • Kohapealne läbivaatamine paljastas tõsised vigastused näo-, kaela- ja peapiirkonnas ning suur osa peanahast oli puudu.
Juhtumi analüüs • Oli teada, et antud naabruskonnas elab viiest korast koosnev kari ning selle kandi elanikud teatasid, et need koerad on mõnikord üles näidanud agressiivset käitumist. • Samuti avastati, et ohvril oli minevikus esinenud depressioone – seetõttu oletati, et ta oli edutult proovinud sooritada enesetappu, hüpates alla maja katuselt. • Vere puudumine kohas, kus toimus ohvri kokkupõrge maaga, ning suur kogus verd natuke maad eemal, samuti tõendid nahaalustest verejooksudest viitasid sellele, et ohver oli veel elus, kui koerad teda ründasid. • Järeldati, et ohver oli leidmise hetkeks olnud surnud 15-20 tundi.
Juhtumi analüüs • Lahanguleiud: • Ulatuslik pehmete kudede kadu näol ning kaela ja pea vasakul poolel. • Näolihased vasakul poolel olid paljastunud ning suur osa peanahast oli puudu. • Haavaservadel oli näha palju väikeseid, paralleelseid, osaliselt kumeraid pindmisi täkkeid, mis viitasid hammustushaavale. • Ülejäänud kehal oli näha ainult mõnda hammustusjälge.
Juhtumi analüüs • Lahanguleiud: • Koljuluu analüüs paljastas arvukad sälgud ja triibud, mis asusid puuduva peanaha piirkonnas perifeelselt. • Hingamisteedest leiti väike kogus verd. • Ohvril oli mitu luumurdu: vaagna-, parema reie-, parema aba- ja parema õlavarreluu murrud. • Surmapõhjuseks märgiti sisemised verejooksud luumurdudest ning väline verejooks, mis oli põhjustatud arvukatest koerahammustustest.
Juhtumi analüüs • Koerte uurimine ja hammustusjälgede analüüs: • Püüti kinni viis koera: • 4 saksa lambakoera segu, • 1 labradori segu. • Pärast anesteseerimist vaadati üle koerte hambad ning võeti jäljendid, millest valati kipsmudelid. • Samuti tehti igast koerast detailseid pilte. • Mõõdeti kaniinidevahelised ja intsisiividevahelised kaugused.
Juhtumi analüüs • Koerte uurimine ja hammustusjälgede analüüs: • Hammustuskohtadega nahaproove võrreldi kipsmudelitega, et teha kindlaks nende kokkusobivus. • Eesmärgiks oli identifitseerida millised nendest viiest koerast kandsid kõige suuremat vastutust tekitatud vigastuste eest. • Leiti positiivsed kokkulangevused kolme koera puhul (nr. 3, 4, 5). • Järeldati, et tõenäoliselt osalesid need koerad kallaletungis kõige aktiivsemalt.
Kokkuvõte • Hulkuvad koerad on kasvavaks probleemiks paljudes riikides. • Sageli on nad näljased ning tunnevad ennast ohustatuna. • Selle tulemuseks võib olla agressiivne käitumine teiste loomade või inimeste suhtes. • Antud juhtumi puhul oleks tõenäoliselt olnud võimalik ohvri elu päästa, kui ta oleks leitud enne, kui koerad teda ründasid. • Kukkumisest saadud vigastuste tõttu ei olnud ta lihtsalt võimeline ennast koerte eest kaitsma. • Koerad saadeti elama loomade varjupaika, vastavalt Itaalias kehtivale seadusele.
